3-14-6/12 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-6 Haldusasi Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla 4. detsembri 2013. a käskkirja nr 6-2/1518 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Martin Villemsi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja Martin Villems Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2014. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 26. juuni 2014). 1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. 2. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Martin Villems soovib Tartu Vangla distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, millega teda karistati keelatud eseme omamises ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega, tühistamist. Halduskohtu otsuse põhjendustes (tl 35–35p), Tartu Vangla distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas (tl 6–6p), Tartu Vangla vaideotsuses (tl 7–7p), Tartu Vangla vastuses kaebusele (tl 20–20p) ning vastuses

apellatsioonkaebusele on ammendavalt selgitatud, miks selline nõue rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid. 3. HKMS § 158 lg 2 kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, haldusakti õiguspärasust hinnatakse omakorda haldusakti andmise aja seisuga. Vaidlusaluse haldusakti andmisel lähtuti toona õiguspäraselt tuvastatud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest, mistõttu ei muuda hilisem kaebajale kuuluva peegli ülesleidmine ja kaebaja valduses õigusvastaselt olnud peegli omaniku tuvastamine määratud distsiplinaarkaristust alusetuks. Seda enam, et distsiplinaarkaristuse määramise aluseks ei olnud mitte peegli kaotamine, vaid asjaolu, et kaebaja hoidis enda valduses talle mittekuuluvat eset. Asjakohatu on ka kaebaja väide, et Tartu Vangla praktika kohaselt on väheväärtuslike isiklike esemete vahetusse mineku puhul Tartu Vanglal kombeks viia läbi vestlus ja arusaamatus isikuid karistamata likvideerida. Kaebaja ei saa enda käitumist õigustada Tartu Vangla praktikaga, kus mõningatel juhtudel on rikkumised jäetud tähelepanuta. Vangistusseaduse § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kuna käesolevas asjas on õiguspäraselt leitud, et kinnipeetav oli toime pannud distsiplinaarrikkumise, on sellele karistusega reageerimine õiguspärane ja adekvaatne. 4. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Madis Ernits Tiina Pappel Einar Vene 2