3-12-451/110 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-12-451

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-451 Haldusasi Y.J.i kaebus kriminaalasja nr 07221000023 menetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 100 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Resolutsioon

1. Lugeda Y.J.i kaebus esitatuks pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist.

2. Jätta Y.J.i kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasja nr 3-12-451 menetlus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD.

1. 23.02.2007.a algatati kriminaalasi nr 07221000019 karistusseadustiku (KarS) § 394 tunnustel (rahapesu) selle kohta, et Sevenert OÜ (reg. kood 11213029) nimele avatud arvelduskontol on toimunud kahtlased tehingud, milles osalesid veel nimetatud äriühinguga seotud Instmark OÜ (reg. kood 11245733) ja Montevalle OÜ (reg. kood 11243473). 01.03.2007.a algatati kriminaalasi nr 07221000023 KarS § 394 tunnustel (rahapesu) selle kohta, et SV Capital OÜ (reg. kood 11315617) nimel avatud arvelduskontodel on toimunud kahtlased tehingud. 05.03.2007.a ühendati kriminaalasjad nr 07221000019 ja 07221000023 ühte menetlusse (nr 07221000023). Rahapesukahtluse kontrolli käigus tuvastati, et Venemaa ettevõtted kannavad Eesti krediidiasutustes SV Capital OÜ, Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ nimel avatud arvelduskontodele suuremates summades Vene rublasid, mis seal koheselt konverteeritakse eurodeks, võetakse sularahas välja ning edastatakse kolmandatele isikutele. Eesti äriühingud võtsid sellise teenuse osutamise eest vahendustasu, kuid ei täitnud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RTRTS) sätestatud nõudeid.

2. Kriminaalasja menetluse käigus arestiti Harju Maakohtu poolt prokuröri taotluste alusel SV Capital OÜ, Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ arvelduskontodel olevad rahalised vahendid. SV Capital OÜ (alates 12.02.2010.a), Sevenert OÜ (alates 09.03.2006.a), Instmark OÜ (alates 23.05.2006.a) ja Montevalle OÜ (alates 26.05.2006.a) juhatuse liige on Y.J..

3. 09.03.2007.a kuulati Y.J. tunnistajana Keskkriminaalpolitseis üle. 29.03.2007.a teostati läbiotsimine Y.J.i elukohas, mis on ühtlasi Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ registrijärgne aadress. 29.03.2007.a toimus läbiotsimine ka Y.J.i sõidukis.

4. Kriminaalasja menetlus lõpetati 23.12.2010.a määrusega kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Määruses märgiti, et ajavahemikul märts 2006 kuni veebruar 2007 kehtinud RTRTS § 2 kohaselt oli rahapesu kui süüteo koosseisuliseks tunnuseks eelkuritegu, mille toimepanemisest saadakse kuritegelik tulu, kuid rahavoogude päritolu on antud kriminaalasjas jäänud ebaselgeks (eeltoodud andmed võetud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest I kd tl 8-16, läbiotsimisprotokollidest I kd tl 18-23 ja tunnistajana ülekuulamise protokollist I kd tl 116-119).

5. Harju Maakohtu 18.11.2011.a määrusega nr 1-11-10889 (07221000023) tühistati Riigiprokuratuuri 03.10.2011.a määrus osas, millega keelduti rahuldamast SV Capital OÜ, Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ lepingulise esindaja kaudu esitatud taotlust kriminaalasja lõpetamise määruse väljastamiseks. Harju Maakohus ei nõustunud selles määruses Riigiprokuratuuri seisukohaga, et nende äriühingute käsitlemine kohtu poolt kolmanda isikuna teatud üksikküsimuste lahendamisel (vara arest, määruskaebemenetlus) ei loonud neile kriminaalasjas tervikuna kolmanda isiku staatust. Kohus leidis, et kriminaalasja nr 07221000023 menetluses vara arestimisel otsustati nende äriühingute seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle, mistõttu nad olid KrMS § 401 lg 1 tähenduses kolmandad isikud. Ühes ja samas kriminaalmenetluses saab isikul olla ainult üks menetlussubjektsus ja seda koos kõikide õiguste ja kohustustega. Kolmandat isikut ei saa KrMS §-s 402 sätestatud õigustest ilma jätta vaid põhjusel, et menetleja ei ole teinud määrust tema menetlusse kaasamise kohta. KrMS § 401 lg-st 3 ja § 206 lg 2 p-st 4 tulenevalt tulnuks taotlejatele kui kolmandatele isikutele kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata (I kd tl 24-28).

6. Y.J. esitas 04.03.2012.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles temale kriminaalasja nr 07221000023 menetluses läbiotsimiste ja ülekuulamise käigus kaitsja puudumise ja kahtlustuse sisu mitteteadmise ning ütluste kriminaalkaristuse ähvardusega andma sundimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 100 eurot.

7. Tallinna Halduskohtu 18.10.2012 otsusega haldusasjas nr 3-12-451 jäeti Y.J.i kaebus rahuldamata.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2013.a otsusega rahuldati Y.J.i apellatsioonkaebus osaliselt, tühistati Tallinna Halduskohtu 18.10.2012.a otsus ning saadeti asi Tallinna Halduskohtule uueks arutamiseks. Tallinna Ringkonnakohus asus 31.05.2013.a otsuse p-s 17 seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumise tunnustega ning asja uuel läbivaatamisel peab halduskohus kontrollima halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 alusel kaebuse tähtaegsust.

9. Tallinna Halduskohtu 27.12.2013.a määrusega anti Y.J.ile võimalus esitada tähtaja ennistamise taotlus.

10. Y.J. esitas 27.01.2014.a kohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitamise õiguse teadvustamiseks pidi kaebaja esmalt mõistma, et tema õigused on rikutud. Seejärel pidi kaebaja jõudma selgusele, et temal on olemas seadusel põhinev õigus nõuda selle eest rahalist hüvitist.

KrMS § 8 p 1, p 2 sätestab, et uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta. Kaitsja mittevõimaldamisel langes kogu selgitamiskohustuse koormus vastustajatele, kes ei selgitanud kaebajale tema õigusi, ühel korral nõudsid kaitsja lahkumist, võimaldamata seejuures kaebajale mõista oma õiguste rikkumist. Riigikohtu halduskolleegium on pidanud võimalikuks tähtaja ennistamise aluseks selgitamiskohustuse rikkumist kohtu poolt, eriti juhul kui kaebaja ei kasuta kvalifitseeritud õigusabi (vt Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-14-02, p 26; 3-3-1-30-09, p 21; 3-3-1-3-13, p 18). Praegusel juhul heidab kaebaja vastustajatele ette tema õiguste rikkumist, mille olulisteks koostisosadeks oli selgitamiskohustuse rikkumine ja kvalifitseeritud õigusabi (kaitsja) mittevõimaldamine. Seega kaebaja olukord on analoogne. Lisaks märgib kaebaja, et seaduse tasemel on äärmiselt puudulikult ja vastuoluliselt reguleeritud kriminaalmenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord. Kriminaalmenetluse käigus rikutud õiguste eest kahjuhüvitise maksmise alus ja kord on olnud vaidluse objektiks Riigikohtu tasemel alles 2011.a (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-69-09; 3-3-1-35-10). Seega oli käesoleva kaebuse aluseks oleva kahju hüvitatavus kuni 2011.a ebaselge nii vastustajatele kui ka kohtutele. Kaebaja hinnangul oleks ilmselt liialt nõuda temalt, et ta märtsiks 2010.a, suudaks tundma õigust paremini kui avalik võim ise ja suudaks ennustada aasta pärast tekkivat Riigikohtu praktikat.

11. PPA hinnangul ei anna kaebuse esitaja poolt esitatud argumendid alust kaebetähtaja ennistamiseks. Juhul, kui kaebuse esitamise tähtpäev panna sõltuvusse sellest, millal kaebaja enda väitel sai ise aru oma õiguste rikkumisest, siis jõuaks olukord absurdini ning võiks tekkida olukord, kus arutama tuleks hakata väga vanu asju, mille alusdokumendid ei pruugi olla enam säilinud. Nähtuvalt kaebaja 26.01.2014.a esitatud taotlusest tähtaja ennistamiseks, on kaebaja ka varem korduvalt kokku puutunud nii kriminaalmenetluse kui halduskohtumenetlusega. Seetõttu ei ole usutav, et kaebaja oma õigusi ei teadnud ega osanud õigel ajal kohtule avaldust esitada.

12. Prokuratuur ei nõustu kaebajaga, justkui esineks alus kaebetähtaja ennistamiseks. Halduskohtule kaebuse esitamisel on tulenevalt HKMS § 38 lg 1 p-st 7 nõutav vaid kaebuse faktiline, mitte õiguslik põhjendus. Seega, kuigi menetlusosalistel on õigus esitada kohtule ka õiguslikke argumente, on nende peamiseks rolliks kohtule asjaolude selgitamine ning asjaoludele õigusliku hinnangu andmine on kohtu pädevuses. Eelnevast tulenevalt on efektiivne kaebeõigus tagatud ka väheste õigusteadmiste korral. Vastustaja leiab, et võimalikust kahjust pidi kaebaja teada saama hiljemalt 2007.a, mistõttu oli kaebuse esitamise ajaks (04.03.2012) kaebetähtaeg möödunud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusoalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

14. HKMS § 46 lg 4 kohaselt võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai või pidi saama kahjust ja selle põhjustanud isikust teada. Sama tähtaeg on kahju hüvitamise kaebuse esitamisele sätestatud RVastS § 17 lg-s 3. Kahjust, mis väljendub läbiotsimiste ja ülekuulamise käigus kaitsja puudumise ja kahtlustuse sisu mitteteadmise ning ütluste kriminaalkaristuse ähvardusega andma sundimise tõttu väidetavalt kogetud alanduse ja nördimuse tundes, ning kahju põhjustanud isikust (läbiotsimist ja ülekuulamist läbi viinud ametiisik) pidi kaebaja, keda üle kuulati ja kelle juuresolekul läbiotsimist teostati, saama teada hiljemalt ülekuulamise (09.03.2007.a) ja läbiotsimise (29.03.2007.a) toimumise päeval. Kaebus on kohtule esitatud 04.03.2012.a ehk ligikaudu viis aastat pärast kahjust ja kahju tekitanud isikust teada saamist. Seega on kaebus esitatud HKMS § 46 lg-s 4 ja RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kaebetähtaega rikkudes.

15. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on üldjuhul objektiivne asjaolu või sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Teatud tingimustel võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Samas ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui isiku pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (vt RKHKm 01.10.2002.a nr 3-3-1-57-05, p 19; 16.01.2009.a nr 3-3-1-75-08). Kolme aasta pikkune kahjunõude esitamise tähtaeg peab olema isegi õiguslikult kogenematu inimese jaoks piisav, et välja selgitada, vajadusel professionaalset õigusabi kasutades, asjakohane õiguslik regulatsioon. Kohus leiab, et arvestades hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja pikkust ei ole selle ligikaudu kaheaastane ületamine kaebaja poolt vabandatav vastustaja poolse selgitamiskohustuse rikkumisega ega ebaselge seadusandliku regulatsiooniga. Kahjunõude tähtaegset esitamist takistanud objektiivsete põhjuste olemasolu kaebaja väitnud ei ole. Eeltoodust lähtuval tuleb kaebetähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata.

16. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2, mille kohaselt lõpetab kohus asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eeltoodust lähtuvalt tuleb käesoleva haldusasja menetlus lõpetada.

17. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuse esitajale riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Tasutud riigilõivu saab kaebaja tagasi taotleda riigilõivuseaduse § 12 jj ettenähtud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Paukštys