3-12-1498/124 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-1498 Haldusasi OÜ Rannamäe Puhkeküla kaebus MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 23.04.2012 juhatuse otsuse nr 1.81 ja 21.05.2012 vaideotsuse tühistamiseks ning MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu kohustamiseks OÜ Rannamäe Puhkeküla 03.02.2012 projektitaotluse uueks läbi vaatama ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile edastama Menetlusosalised Kaebaja: OÜ Rannamäe Puhkeküla Vastustaja: MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu Kaasatud haldusorgan: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28.06.2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 21.04.2014 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.06.2013 otsus kohtuasjas nr 3-12-1498 muutmata.

2. Parandada Tallinna Halduskohtu 28.06.2013 otsuse haldusasjas nr 3-12-1498 resolutsiooni sõnastust asendades lauseosa „24.03.2012 otsus nr 1.81“ lauseosaga lauseosaga „23.04.2012 otsus nr 1.81“.

3. Mõista MTÜ-lt Pärnu Lahe Partnerluskogu OÜ Rannamäe Puhkeküla kasuks välja menetluskulud summas 510 (viissada kümme) eurot.

4. Jätta MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 25.06.2014. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

2(9) Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Rannamäe Puhkeküla esitas 01.02.2012 Leader programmi raames avalduse kohalikule tegevusgrupile MTÜ-le Pärnu Lahe Partnerluskogu meetme 5 („Turismiedendamise meede Romantiline Rannatee“) osas projektile „Rannamäe Puhkeküla OÜ“ toetuse saamiseks. Projekti maksumus oli 207 572 eurot, millest taotleti toetust summas 63 911,65 eurot.

2. MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 23.04.2012 otsusega nr 1.81 jäeti kinnitamata kaebaja projekt „Rannamäe Puhkeküla OÜ“, kuna projekt ei saanud hindamisel kinnitamiseks vajalikku kogust hindepunkte. MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu hindamiskriteeriumite järgi pidi projektitaotlus rahastamiseks saama vähemalt 40 hindepunkti, kuid taotleja sai 39,55 hindepunkti. Otsusest nähtuvalt oli projektitaotluse eelarve reaalsus, kogukonna ning sihtrühmade kaasamine, innovaatilisus, uute teenuste ja toodete lisandumine ning jätkusuutlikkus vähene.

3. 21.05.2012 MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu vaideotsusega jäeti OÜ Rannamäe Puhkeküla vaie MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 23.04.2012 otsuse peale rahuldamata.

4. OÜ Rannamäe Puhkeküla esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 23.04.2012 juhatuse otsuse nr 1.81 ja 21.05.2012 vaideotsuse tühistamist ning MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu kohustamist OÜ Rannamäe Puhkeküla 03.02.2012 projektitaotluse uueks läbivaatamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile edastamiseks. 1) Kui vastustaja oleks hindamiskriteeriumite alusel kaebaja projekti nõuetekohaselt hinnanud, oleks kaebaja saanud projekti kinnitamiseks vajaliku hulga hindepunkte. Kaebajale kuulub katastriüksus Kihnu vallas, mis toetab projekti elluviimist. Kaebaja omafinantseering oli üle 69% eelarvest. Kihnu saar on oluline turismiobjekt, kuid sellel puuduvad heatasemelised majutusasutused ning on arusaamatu, mis projekt sai eelarve hindamisel niivõrd vähe punkte. 2) Ekslik on vastustaja hinnang hindamiskriteeriumi nr 2 osas (realistlikkus), mille eest kaebajale anti 10-st punktist keskmiselt 3,45 punkti. Projekt on teostatav, selle koostamisel lähtuti eelmise kolme aasta näitajatest, mille andmed põhinevad Kihnu valla arengukavas toodud arvudel. Kaebaja hinnangul on projekti eelarve tase 10 punkti vääriline, kuid hindamiskomisjoni liikmed on projekti hinnanud põhjendamatult madalalt. 3) Kaebaja ei nõustu vastustaja hinnanguga kriteeriumile nr 6, mille hindamisel ei antud kaebajale ühtegi punkti, kuigi projekt nägi ette seitsme töökoha loomise vastavalt projektitaotluse p 30.6, mistõttu oleks kaebaja pidanud saama hindamiskriteeriumi järgi 20 punkti. Kui vastustaja ei pidanud töökohtade loomist realistlikuks, oleks ta pidanud küsima kaebajalt täiendavaid selgitusi enne otsuse tegemist. Puhkekompleksi ei saa rajada ilma töötajateta. Projektikohaste töökohtade loomise reaalsuse osas märgib kaebaja, et tööfondi tasu

3(9) suuruses on tehtud viga: arvu 4500 asemel oleks pidanud olema 14 500, mis oleks jagunenud

7 töötaja vahel. Viga oleks avastatud enne, kui kaebajale oleks antud võimalus sobivas vormis oma arvamus esitada. Vastustaja ei ole põhjendanud kriteeriumis 6 hinnete andmata jätmist töötasufondi suurusega. 4) Hindamiskomisjoni liikmed ei saanud hindamisel tutvuda kõigi projektitaotluste materjalidega, mis omakorda võis kaasa tuua ebaõige hindamise. Tegemist on töökorra rikkumisega. 5) Kaevatavaid otsuseid ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Kaebajale ei ole arusaadav, kuidas hindepunktid kujunesid. 6) Vastustaja oleks pidanud ebaõige hindamise osas saatma kaebaja projekti uuesti hindamisele, mitte kinnitama ebaõiged hindepunktid oma otsusega.

5. MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu palus jätta kaebuse rahuldamata.

6. PRIA leidis, et otsuses nr 1.81 ei ole välja toodud asjaolusid, mis tingisid alla miinimumi hinnete andmise ning seetõttu ei vasta otsus HMS nõuetele. Kaebaja õiguste tagamine on võimalik üksnes tema suhtes vastuvõetud otsuse nr 1.81 tühistamisega. Kui uue hindamise tulemusel ületavad antud hinded miinimumlävendi, tuleb vastustajal leida oma eelarves vahendid kaebaja projektile toetuse maksmiseks.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.06.2013 otsusega haldusasjas nr 3-12-1498 OÜ Rannamäe Puhkeküla kaebuse osaliselt, tühistas MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu juhatuse 23.04.2012 (otsuses ekslikult 24.03.2012) otsuse nr 1.81 ja 21.05.2012 vaideotsuse. Kohus kohustas vastustajat kaebaja projektitaotlust uuesti läbi vaatama, ent jättis rahuldamata kohustamisnõude projektitaotluse PRIA-le esitamiseks. Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 400 eurot. Kohtuotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Otsuse nr 1.81 õiguslik alus on määratud ebaselgelt, viitamata konkreetsetele normidele, millele tuginedes kaebaja projekt jäeti kinnitamata. 2) Kaebaja leidis ebaõigesti, et hindamiskriteeriumi nr 6 alusel oleks tema projekt pidanud saama maksimaalsed 20 hindepunkti. Taseme selgituse kohaselt tuleb hindamiskriteeriumi hindamisel arvestada investeeringuga uute töökohtade loomiseks. Kaks ja enam töökohta annavad maksimaalselt 20 punkti. Seega sai vastustaja kaaluda hindepunktide andmist kuni 20 punkti ulatuses ega pidanud igal juhul 20 punkti andma. 3) Ekslik on kaebaja väide, et vaidemenetluses nõudis vastustaja nende dokumentide, mis olid projektitaotlusele lisatud, uuesti esitamist. Vaidemenetluses nõudis vastustaja tehniliste spetsifikatsioonide esitamist, mis olid pakkumiskutsetes nõutud, ent mida projektitaotlusele ei olnud lisatud. 4) Projektitaotluse kinnitamata jätmist põhjendas vastustaja vaidlustatud haldusaktides sellega, et projektitaotluse eelarve reaalsus, kogukonna ja sihtrühmade kaasamine, innovaatilisus, uute teenuste ja toodete lisandumine ja jätkusuutlikkus on vähene. Arvestades seda, et vastustaja väidetel arvutatakse komisjoni liikmete poolt esitatud hindepunktide alusel taotluse osas iga hindamiskriteeriumi aritmeetiline keskmine hinne, on kohtu hinnangul võimalik kaebaja projektitaotluse eelarve reaalsust hinnata vastava kriteeriumi aritmeetilise keskmise hinde alusel.

4(9) 5) Projektieelarve reaalsusele anti hinnang kriteeriumis 2. Antud taseme kirjelduse kohaselt tuleb põhjendamata eelarvet hinnata 1 punkiga, vahepealset eelarvet 5 punktiga ning hästi läbi mõeldud eelarvet 10 punktiga. Kaebaja taotlust hinnati selle kriteeriumi osas keskmiselt 4,22 punktiga. Kriteeriumi taseme kirjelduse kohaselt ei saa antud punktisummat lugeda heaks ega kõrgeks eelarve reaalsuse näitajaks. Kaebaja väide selle kriteeriumi ebaõige hindamise kohta on ekslik, sest kaebaja on töötasufondi suuruse kohta andnud erinevaid seletusi (trükiviga või summa suurus mitte aasta, vaid kuu lõikes). Esitatud eelarve oli puudustega.

6) Hinnang uute töökohtade lisandumisele tuli anda kriteeriumi 6 alusel, kuid nimetatud kriteeriumi ei ole otsuses nr 1.81 käsitletud. Otsuses on viidatud üksnes kriteeriumitele nr 2, 3, 4, 5 ja 7. Arvestades hindamiskriteeriumi nr 6 osas antavate võimalike hindepunktide summat ja seda, et vastustaja väitel on selle kriteeriumi hindamine äärmiselt oluline, sest hiljem uute töökohtade loomist ei kontrollita, oleks vastustajal tulnud oma haldusakte selle kriteeriumi osas põhjendada. Vaideotsuse kohaselt selgitati juhatuse koosolekul kaebaja esindajale, et kriteeriumi nr 6 alusel antakse hindepunkte lähtudes hindamiskomisjoni poolsest tõlgendamisest, ent tuvastada ei ole võimalik, et komisjon seda kriteeriumit oleks üldse hinnanud. Vaideotsus ei ole selles osas samuti nõuetekohaselt põhjendamata.

7) Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et otsuste tegemisel võeti arvesse kõik kaebaja poolt projektitaotlusele lisatud dokumendid ning tugineti projektitaotluse lisades esinenud puudustele ja vastuoludele. Vastustaja tõi esile hinnapakkumiste arvutusvead ja märkis, et erinevad pakkumised tööde mahtudes olid identsed vaatamata sellele, et pakkumiskutsetes tööde mahtusid esile ei toodud; tööühiku hindadele oli lähenetud loominguliselt; pakkumistest selgus hoonete hooajaline kasutamine. Vastustaja väidetest ei selgu, mil moel kajastuvad eelpool nimetatud puudused ja vastuolud vaidlustatud otsuses või mil moel on võimalik nimetatud põhjendusi siduda konkreetse kriteeriumi või selle taseme kirjeldusega. Kohtumenetluses esitatud põhjendusi ei saa kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel arvesse võtta.

8) Vastutaja selgituste kohaselt jäi kaebaja projekt 16. kohale ning eelpool olevate projektide kinnitamisega ammendati meetme 5 raames 2012. a eraldatud rahalised vahendid, mistõttu ei saanud kaebaja taotlust kinnitada ka seetõttu, et rakenduskavas puudusid selleks vahendid. Vaidlustatud otsuste kohaselt ei ole kaebaja projektitaotluse kinnitamata jätmist põhjendatud eelarveliste vahendite puudumisega.

9) Kaebaja väited ärakuulamisõiguse rikkumise kohta on ebaõiged, sest ärakuulamise vajadus puudub, kui haldusorgan ei kaldu kõrvale taotluses esitatud andmetest. Seda ei ole tehtud.

10) Kohustamisnõue projektitaotluse esitamiseks PRIA-le tuleb jätta rahuldamata, sest seda saab teha alles pärast taotluse uut hindamist, mis on vastustaja pädevuses ja tema kaalutlusotsus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu 28.06.2013 otsuse tühistamiseks osas, millega kaebus rahuldati, ja uue otsusega kaebuse rahuldamata jätmist. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt. 1) Riigikohtu halduskolleegiumi 04.03.2013 otsuses nr 3-3-1-77-12 on selgitatud taotluste hindamise ja paremusjärjestusse seadmise menetluses hinde andmise menetluse eripära ning piiratud põhjendamiskohustust ja kohtulikku kontrolli. Halduskohus on Riigikohtu neid seisukohti eiranud.

5(9) 2) Kaebaja projektitaotluse hindamisel järgiti menetlusnõudeid. Kaebuse esitajale oli eelnevalt teatavaks tehtud taotluste menetlemise kord ja hindamiskriteeriumid, millest tulenevalt oli talle teada, et miinimumpunktidest vähem punkte saanud taotlusi ei kinnitata. 3) Apellant ei pea õigeks kohtu seisukohta, mille kohaselt oleks kaevatavas haldusaktis pidanud olema eraldi põhjendused iga hindamiskriteeriumi eest saadud punktide, s.h 6. hindamiskriteeriumi kohta. Hindamise eripära arvestades ei pea hindamiskomisjoni liikmete poolt antud hindeid eraldi tõendama ning hindamise tulemus ongi põhjendus. Piiratud põhjendamiskohustus tähendab, et olukorras, kus projektitoetuste valik tehakse läbi hindamise, ongi hindamise tulemus põhjenduseks, miks taotlus osutub valituks või mitte. Otsuses 1.81 on esitatud põhjendus, miks kaebuse esitaja taotlust ei kinnitatud: see sai 39,55 punkti, mis on vähem kui nõutav miinimum. Seega vastas otsus 1.81 HMS § 56 lg-te 1-3 nõuetele. Otsuses

1.81 viidete puudumist määruse konkreetsele paragrahvile või Pärnu Lahe Partnerluskogu strateegia punktile ei saa pidada selliseks puuduseks, mis võiks tingida haldusakti tühistamise, sest haldusakt on olnud kaebajale mõistetav.

4) Kaebuse esitaja sai 03.05.2012 koos juhatuse otsusega kätte ka hindamiskomisjoni protokolli lisa 3, milles on välja toodud projektitaotlustele hindamiskriteeriumite lõikes antud hindepunktid, millest moodustus projektitaotluste paremusjärjestus; samuti lisana koondtabeli Pärnu Lahe Partnerluskogu 2012. a I taotlusvooru meetmete 2, 4 ja 5 paremusjärjestustega jagatud raha kohta, millest oli näha, millised taotlused rahastamiseks kinnitati ning millised mitte. Samuti oli lisatud väljavõte MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu juhatuse 23.04.2012 koosoleku protokollist nr 2, milles oli välja toodud kõik projektitaotlused koos neile antud hindepunktidega ning koos juhatuse otsusega kas kinnitamise või mittekinnitamise kohta.

5) Hindamine toimus kehtiva korra kohaselt ning hinded on antud kaebuse esitaja taotluse ja selle materjalide alusel hindamiskomisjoni liikmete poolt hindamiskriteeriumite alusel individuaalselt. Kohus jättis ebaõigesti tähelepanuta 6. hindamiskriteeriumi eest hinde andmisel tähtsust omanud asjaolud. Need on järgmised. Töökohtade võimalikku lisandumist tuli hinnata kogu projekti sisu analüüsides. See oli oluline, sest töökohtade arv ei ole selline seirenäitaja, mille mittetäimise korral võidaks toetus hiljem tagasi küsida. Komisjoni liikmed peavad jõudma kindlale veendumusele, kas nende arvates võib projektitoetusega tegelikult töökohti juurde tekkida või mitte.

Rannamäe Puhkeküla OÜ taotluses märgitud töökohtade arv ja eelarve on vastuolus. Kuigi Rannamäe Puhkeküla OÜ deklareerib, et nad on potentsiaalseks tööandjaks seitsmele inimesele, siis 2013. a tegevuskava järgi on töötasufondis planeeritud vahendeid vähem kui ühe täisaja ja miinimumpalgaga töötaja palkamiseks. Kui taotluses märgitakse, et väljaspool hooaega töötab 3 töötajat, siis eelarve kohaselt tulusid 2013. aastal väljaspool hooaega, oktoobrist aprillini ei planeeritud. Kaebuse esitaja 15.05.2013 selgituses väideti, et tegelikult oli töötasufondis trükiviga ning 4500 asemel pidi olema 14 500 eurot.

Selline väide ei ole usutav, sest 2013. a tegevuskava bilanss läheks sel juhul tasakaalust välja. Rannamäe Puhkeküla esindaja LO selgitas vastustaja juhatuse koosolekul 21.05.2012, et osaühingul majandustegevust ei toimu ja palgalist tööjõudu ei ole.

6) Projektitaotluse esitajal oli võimalus komisjoni koosolekul projekti isiklikult kaitsta. Kaebuse esitaja seda võimalust ei kasutanud, küll viibis tema esindaja vaideotsuse arutamise juures 21.05.2012.

7) Vaideotsuse tühistamiseks ei olnud alust isegi juhul, kui otsus nr 1.81 oli õigusvastane.

9. Rannamäe Puhkeküla OÜ palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Riigikohtu 04.04.2013 otsusest nr 3-3-1-77-12 nähtub, et kohtul on võimalik komisjoni liikmete poolt antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha muuhulgas juhul, kui

6(9) hindepunktid on kehtivate hindamiskriteeriumide ja tegelike asjaoludega tõsises vastuolus nii, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi. Hindamiskriteeriumite punkt 6 näeb ette hindepunktide andmise uute töökohtade lisandumise eest Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevuspiirkonda. Hindamiskriteeriumi 6 alusel jättis vastustaja taotluse hindepunktid andmata, hinnates selle kriteeriumi täitmist “0”-ga, kuigi kaebaja projektitaotluses oli märgitud talvel 4 töökoha ja suvel kuni 7 töökoha loomine. Halduskohus on õigesti leidnud, et hindamiskriteeriumi nr 6 alusel hindepunktide andmine on arusaamatu ja vastuolus hindamiskriteeriumite ja projektitaotluste menetlemise korraga. Otsuses nr 1.81 ei ole märgitud, et projektitaotlus sai vajalikust tasemest vähem hindepunkte kriteeriumi 6 alusel. Otsuses on ära märgitud teised kriteeriumid: 2, 3, 4, 5 ja 7. 2) Isegi kui Riigikohtu viidatud otsusest saab järeldada, et hindamiskomisjoni põhjendamiskohustus oli piiratud, siis see ei tähenda, et hindamiskomisjon või juhatus ei ole kohustatud oma otsust üldse põhjendama ja on õigustatud esitama projektitaotlejale tema projektitaotluse mittevastavaks hindamise kohta ebaõigeid andmeid, samuti ühes juhatuse otsuses esitatud põhjendusi järgmises juhatuse otsuses hiljem muutma. Põhjendamiskohustuse piiramine võib tähendada seda, et põhjendused ja hindamise kaalutlused esitatakse vähendatud mahus, kuid mitte seda, et projektitaotluse mittevastavaks tunnistamise põhjendusena esitatakse ainult hindepunktide lõplik summa, mille projektitaotlus sai. Juhatuse 23.04.2012 otsuses sisaldub ainult hindepunktide kogusumma. 3) Riigikohus on 04.04.2013 oma otsuses nr 3-3-1-77-12 märkinud, et projektitaotlejal on õigus tutvuda iga hindaja poolt täidetud hindamislehe ja komisjoni ettepanekuga. Nimetatud võimalust vastustajale ei antud, millest tulenevalt on tegemist HMS § 37 rikkumisega. 4) Halduskohus märkis otsuses õigesti, et hindamiskriteerium nr 6 on jäänud juhatuse otsuses nr 1.81 arusaamatult käsitlemata ning selle kriteeriumi alusel hindepunktide andmine ei ole kontrollitav. Sellega ei vasta hindamine taotluste menetlemise korra punktile 10, mille kohaselt hindavad komisjoni liikmed taotlusi vastavalt hindamiskriteeriumitele.

10. PRIA palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Apellandi poolt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohad ei ole käesolevas asjas siduvad, Riigikohtu seisukohad olid esitatud teistsuguse menetluse kohta ning Riigikohus ei ole täpsustanud, mida tuleb mõista piiratud põhjendamiskohustuse all, ega selgitanud, miks oleks täiemahuline põhjendamiskohustus ebamõistlikult keeruline. Seepärast ei ole selge, mil määral saaks nimetatud otsust kohaldada käesolevas asjas.

2) Käesolevas kohtuasjas käsitlevate tegevusgrupi otsuste tegemise ajal kehtinud Leadermeetme määruse (põllumajandusministri 27.09.2010 määrus nr 92) § 18 lg 3 p 7 kohaselt kohustus kohalik tegevusgrupp tagama strateegia rakendamisel, et projektitaotlused vaadatakse läbi ning asjakohaste otsuste tegemisel järgitakse HMS nõudeid ning strateegiat ja rakenduskava. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab tegevusgrupp lõikes 3 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks välja töötama asjakohased korrad ja neid rakendama. Haldusmenetluse seaduse nõuete täitmiseks tuleb tegevusgrupil korraldada oma tegevus nii, et see võimaldab juhatusel saada hindamiskomisjonilt asjakohased põhjendused hindepunktidele, et neid oleks võimalik hiljem taotluse kinnitamisest keeldumise otsusele lisada. Hindamiskomisjon ei ole väljaspool tegevusgruppi tegutsev ekspertide kogu, kes ei allu tegevusgrupi kehtestatud nõudmistele. Hindamiskomisjon on lihtsalt üks tegevusgrupi tööorgan, kellelt tegevusgrupil on võimalik nõuda põhjendustega hindamistulemusi.

7(9) 3) Riigikohtu 27.02.2007 lahendist nr 3-3-1-93-06 ei nähtu nimetatud asjas piiratud põhjendamiskohustuse olemasolu. Kohtupraktikas lubatud erisused haldusakti põhjenduste hilisema esitamisega seoses ei ole käesoleval juhul kohaldatavad, arvestades vastustaja laia kaalutlusruumi.

4) Kaalutlusotsuse puhul on keeruline hinnata, kas taotleja esitatud andmetest kalduti kõrvale või mitte, seepärast tuleks hindamismenetluses igal juhul taotleja ära kuulata. Praegusel juhul on hindamiskomisjon kaldunud kõrvale kaebaja poolt projektitaotluses märgitud andmetest loodavate töökohtade osas, seega ei saanud tugineda HMS § 40 lg 3 p-le 2.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellant leiab, et käesoleva asja lahendamisel on määrava tähtsusega Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2012 otsuses nr 3-3-1-77-12 toodud selgitused, mis on kohaldatavad ka käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel. Riigikohtu käsitletud asjas pidi haldusorgan kinnitama komisjoni ettepaneku, milles puuduvad taotluste hinnetele antavad sisulised põhjendused, sest paremusjärjestus kujuneb komisjoni iga liikme poolt antud hindepunktide liitmise teel. Ka komisjonil endal puudub võimalus ettepaneku koostamisel hääletamise teel või muul viisil muuta taotlustele antud punkte hindamiskriteeriumite lõikes või punktide kogusummat. Haldusorgan, kes hindamiskomisjoni ettepaneku kinnitab, peab toetuse andmisest keeldumise haldusaktis ära näitama hindamisel määratud punktide summa, koha paremusjärjestuses ja selle, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati, kui taotluste rahuldamine on selle haldusorgani pädevuses. Riigikohtu halduskolleegium selgitas sellises menetluses antava haldusakti põhjendamise kohustust järgmiselt (otsuse p 18): „Komisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum. Sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on kolleegiumi hinnangul vaidlusaluse menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Tuleb silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi.“ Riigikohtu halduskolleegium selgitas 10.04.2014 otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-16-14 p-s 26, et kohus võib tuvastada hindamise sisulise õigusvastasuse juhul, kui antud punktid on ilmselges vastuolus hindamiskriteeriumide ja juhtumi asjaoludega.

12. Ringkonnakohtu arvates on need seisukohad kohaldatavad ka käesoleva asja lahendamisel. Olukorras, kus hindamiskomisjon ei andnud taotlustele hindeid hääletamise teel, vaid paremusjärjestus koostati kõigi hindajate poolt antud punktide keskmiste põhjal, ei saa nõuda hindamisel antud punktide täiemahulist põhjendamist: sellised põhjendused võivad sõltuvalt hindajatest varieeruda ning hindamiskriteeriumide arvu (üheksa) ja taotluste hulka arvestades muudaks taotluste läbivaatamise ebamõistlikult keerukaks. Põllumajandusministri 27.09.2010 määruse nr 92 „Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 30 lg-st 8, mis näeb ette haldusmenetluse seaduse kohaldamise, ei saa teha teistsugust järeldust.

13. Põllumajandusministri 27.09.2010 määruse nr 92 § 30 lg 2 nägi kaebaja projektitaotluse esitamise, menetlemise ja vaidlustatud haldusaktide andmise aja redaktsioonis ette, et kohaliku tegevusgrupi töörühm hindab projektitaotluses kavandatud tegevuse vastavust kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale ning vastavaid taotlusi hindab töörühm § 6 lg 3 ps 6 nimetatud valikkriteeriumite alusel sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ning koostab

8(9) hindamistulemuste alusel projektitaotluse paremusjärjestuse ettepaneku. Sama paragrahvi lg 3 sätestas projektitaotluse kinnitamise otsuse tegemise ning lg 4 nägi ette, et kohalik tegevusgrupp teeb projektitaotluse kinnitamisest keeldumise otsuse, kui: 1) taotlus ei vasta kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale, 2) taotlus ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui kohalik tegevusgrupp on hindamiskriteeriumite miinimumnõuded ette näinud; 3) rakenduskavas nimetatud strateegia meetmele ettenähtud eelarvevahendeid ei jätku enam ühegi projektitaotluse kinnitamiseks. Kaebaja taotlus jäeti kinnitamata seetõttu, et see sai vähem hindamispunkte kui miinimumina nõutud.

14. Halduskohus leidis ekslikult, et muude kriteeriumide kui 6. hindamiskriteeriumi eest antud hindeid oleks tulnud vaidlustatud otsuses selgemalt põhjendada. Hindeid ei saa lugeda ilmselgelt taotluse ja hindamiskriteeriumidega vastuolus olevaks. Kriteeriumi nr 2 raames antud keskmist hinnet 3,45 (vähene reaalsus) võib õigustada eelarves töökohtade loomiseks planeeritud vahendite ebapiisavus jm vastustaja poolt kohtumenetluses näidatud puudused. Halduskohus leidis aga õigesti, et vaidlustatud haldusaktis ja vaideotsuses puuduvad igasugused põhjendused, mis veenaksid, et hindamiskriteeriumi nr 6 eest punktide andmata jätmine oli õiguspärane. Kaebaja projektitaotlusest nähtub uute töökohtade loomine ja selleks on kavandatud ka vähesel määral kulusid. On ilme, et projekti ei ole võimalik ilma töötajateta ellu viia. Kui projekti peetakse vähemalt osaliselt reaalseks (hindamiskriteeriumi nr 2 eest on punkte antud), siis ei saa järeldada, et uusi töökohti ei looda. Projektitaotluse avalduse real 30 „Kokkuvõte tegevuse ja investeeringu eesmärkidest ning tegevustest“ on lisanduvad töökohad välja toonud. Seega oli kaebaja oma taotluses loodavate töökohtade arvu näidanud. Projektis eelarves olid rahalised vahendid näidatud ligi 1 töökoha loomiseks. Otsusest nr 1.81 ei nähtu, miks kriteeriumi 6 alusel kaebaja projektile antud hindepunktide summa on 0 olukorras, kus selle kriteeriumi taseme kirjelduse järgi juba 0,1 töökoha loomine annab 1 punkti. Enne toetuse saamist töötajate mittevärbamisest ega eelarve ebarealistlikkusest ei saa teha järeldust, et uusi töökohti projekti elluviimise korral ei lisandu. Apellandi väide, et kriteeriumi 6 alusel anti 0 hindepunkti ka teistele taotlejatele, kaebajale antud 0 punkti ei selgita.

15. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et otsuses nr 1.81 õiguslike ja faktiliste asjaolude täpsemat väljatoomist ei saa pidada vormiveaks, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise. Viidete puudumine konkreetsetele sätetele ei tähenda, et haldusakti andmisel võidi rikkuda menetlusnorme või need puudused võisid viia muus osas kui kriteeriumi nr 6 hindamisel ebaõigele tulemusele.

16. Vaideotsust ei ole vaidlustatud ilma vaide esemeks olevat otsust nr 1.81 vaidlustamata ning seetõttu ei eelda vaideotsuse tühistamine, et vaidemenetluses oleks kaebaja õigusi rikutud sõltumatult vaide esemest. HKMS § 45 lg 4 piirang ei ole käesoleval juhul kohaldatav.

17. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. Parandada tuleb kirjaviga halduskohtu otsuse resolutsioonis, millele on juhtinud tähelepanu ka menetlusosalised. Otsuse nr 1.81 andmise kuupäeva osas tehtud eksimust resolutsioonis ei saa pidada sisuliseks veaks. HKMS § 156 lg 2 ja TsMS § 447 alusel parandab ringkonnakohus viidatud vea ning asendab halduskohtu otsuse resolutsioonis tühistatava haldusakti kuupäeva „24.03.2012“ kuupäevaga „23.04.2012“. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb apellandi taotlus menetluskulude (riigilõiv 15 € ja esindajatasu 202,50 €) väljamõistmiseks kaebajalt rahuldamata. Kaebaja palub apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist apellandilt summas 557,50 € esindajatasuna, mis ei sisalda käibemaksu. Ringkonnakohus mõistab menetluskulud välja ilma käibemaksuta, sest kaebaja ei ole tasutud käibemaksu väljamõistmist taotlenud. Kohtuistungil

9(9) esitatud menetluskulude nimekirjas näidatud kulud ei olnud istungi toimumise ajaks täies ulatuses tasutud. Selleks ajaks oli tasutud esindajatasu summas 320 €. 21.04.2014 arve seondub kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemisega vaid osaliselt, summa 190 € ulatuses. Selles osas on arve tasumist tõendav maksekorralduse kviitung esitatud HKMS § 109 lg 1 teises lauses näidatud tähtaja jooksul. Ülejäänud osas, summas 47,50 €, ei seondunud menetluskulud kohtuistungil osalemisega ning nende tasumist tõendav dokument oleks tulnud kohtule esitada HKMS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul: kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul on kantud menetluskulu suurus asja mahtu ja keerukust arvestades mõistlik. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus kaebaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 510 € ja ülejäänud osas jätab taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus ei muuda halduskohtu otsust ega muuda seetõttu ka esimese astme kohtus kantud menetluskulude jaotust, sest selles osas ei ole kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman