3-12-1441/107 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-1441 Haldusasi TLlõiked OÜ kaebus MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu juhatuse 23.04.2012 otsuse nr 1.61 ja 31.05.2012 vaideotsuse tühistamiseks ning projektitaotluse uuesti läbivaatamiseks ja kinnitatud taotluse PRIA-le edastamiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – TLlõiked OÜ Vastustaja MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu Kaasatud haldusorgan – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 21. aprill 2014

RESOLUTSIOON Jätta MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu apellatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Tallinna Halduskohtu 21.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1441 muutmata.

Parandada Tallinna Halduskohtu 21.06.2013 otsuse haldusasjas nr 3-12-1441 resolutsiooni sõnastust asendades lauseosa „24.03.2012 otsus nr 1.61“ lauseosaga „23.04.2012 otsus nr 1.61“.

Mõista MTÜ-lt Pärnu Lahe Partnerluskogu TLlõiked OÜ kasuks välja menetluskulu 510,00 eurot.

Jätta MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.06.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-12-1441 2(11) Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 31.01.2012 – 03.02.2012 avas MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu (PLPK) Leader meetme raames antava projektitoetuse I taotlusvooru. 03.02.2012 esitas TLlõiked OÜ meetme 4 „Ettevõtluse konkurentsivõime tõstmine“ raames projektitaotluse avalduse projektile „Doberani rannarestorani ja majutuskoha parendamine, uuendamine ja avamine“ toetuse saamiseks. PLPK hindamiskomisjon hindas projektitaotlusi kokku üheksa kriteeriumi (kinnitatud PLPK juhatuse 12.01.2010 otsusega nr 1) alusel. TLlõiked OÜ projekt sai kokku 32,45 hindepunkti, kusjuures kriteeriumi 6 (loodavad töökohad) eest andsid kõik 11 komisjoni liiget 0 punkti. PLPK 23.04.2012 juhatuse koosoleku otsusega nr 1.61 jäeti OÜ TLlõiked projekt kinnitamata. Otsuses märgiti, et hindamiskomisjon hindas taotluse vastavust põllumajandusministri 27.09.2010 määruse nr 92 (Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, edaspidi määrus nr 92) nõuetele, samuti PLPK strateegiale (kinnitatud PLPK 21.06.2010 üldkoosoleku otsusega nr 2) ja rakenduskavale (kinnitatud PLPK juhatuse 28.10.2009 otsusega nr 9) ning vastavalt PLPK juhatuse kinnitatud hindamiskriteeriumitele. Komisjon andis projektile 32,45 hindepunkti, projektitaotluse rahastamise kinnitamiseks on nõutav vähemalt 40% hindepunktide summast; hindamiskomisjoni seisukoha järgi on projektitaotluse eelarve reaalsus, kogukonna ning sihtrühmade kaasamine, innovaatilisus, uute teenuste ja toodete lisandumine ning projekti jätkusuutlikus vähene. OÜ TLlõiked vaide otsuse nr 1.61 kehtetuks tunnistamiseks jättis PLPK 31.05.2012 vaideotsusega rahuldamata. OÜ TLlõiked esitas 10.07.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PLPK juhatuse 23.04.2012 otsuse ja 31.05.2012 vaideotsuse tühistamiseks ning projektitaotluse uueks läbivaatamiseks ja kinnitatud projekti PRIA-le edastamiseks kohustamiseks. Kaebaja leiab, et tema projekti hinnati ebaõigesti ja töökorda rikkudes. 6. hindamiskriteeriumi alusel oleks pidanud projekt saama 20 hindepunkti ja punktide summa oleks siis olnud 52,45 (komisjoni antud 32,45 + 20), mis ületab projektitaotluse kinnitamiseks vajaliku 40%. Kaebajale heidetakse ette loodavate töökohtade arvu märkimata jätmise projektitoetuse avalduse (määruse nr 92 lisa 5) real 10.5 (koodidele vastavad seirenäitajad), kuid selgitatud pole ja vaidlustatud otsustest ei nähtu, kust selline nõue tuleneb. Töökohtade arvu märkis kaebaja projektitoetuse avalduse reale 30 - suvel 8 täistöökohaga töötajat, talveperioodil 2 töötajat ja vastavalt korraldatavatele üritustele palgatakse lisa-

3-12-1441 3(11) tööjõudu. Kui vastustaja leidis, et loodavate töökohtade arv on näidatud projektitaotluse avalduse ebaõigel real, oleks pidanud andma kaebajale võimaluse see puudus kõrvaldada, mida ei tehtud. Tõendamata on vastustaja poolt pärast vaidlustatud otsuste tegemist esitatud väide, et projekti kriteeriumi loodavate töökohtade alusel hindamisel on avalduse real 30 märgitud asjaoludega arvestatud. Hindamiskomisjon hindas kaebaja projekti eelarve reaalsust 55 punktiga, uute teenuste loomise eest anti 46 punkti ja jätkusuutlikkuse eest 59 punkti. Need hindepunktid näitavad, et projekti kinnitamata jätmise põhjus on vaidlustatud otsustes ebaõigesti märgitud ning tegelik põhjus on hindamiskriteeriumitele mittevastav hindamine (so kriteeriumi 6 alusel 0 hindepunkti andmine). PLPK palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vaidlustatud 23.04.2012 otsus nr 1.61 on õiguspärane ja piisavalt motiveeritud; 31.05.2012 vaideotsus kaebaja õigusi ei riku. Projektitaotluste menetlemise kord kinnitati PLPK juhatuse 29.12.2011 otsusega ja kaebaja tutvus sellega 03.02.2012. 17.02.2012 informeeris PLPK kaebajat taotluse puudustest, juhtides m.h tähelepanu ka sellele, et avalduse real 10.5 pole seirenäitajaid märgitud; 13.03.2012 esitas kaebaja parandustega avalduse, millel rida 10.5 oli hoopis kustutanud. Projektitaotlusi hindab 11-liikmeline komisjon, koosoleku ajad avalikustati PLPK veebilehel ning taotlejatel oli võimalus koosolekul oma projekti isiklikult kaitsta. Kaebaja seda võimalust kasutas. Hindamiskomisjoni liikmed hindasid projekti vastavust strateegiale, meetme eesmärkidele ning rakenduskavale, kasutades selleks PLPK strateegiaga kinnitatud hindamiskriteeriume, mida oli kokku üheksa. Hindamiskriteeriumitega sätestati, et projektitaotlus peab vastama PLPK strateegia meetme eesmärkidele ja taotluse rahastamiseks on vajalik saada vähemalt 40% hindepunktide summast. Kaebaja esitatud projekti hinnati 32,45 hindepunktiga ning kaebaja jäi meetme 4 üldises pingereas 26. kohale ja kinnituse mittesaanute hulgas 10. kohale. Hindamiskomisjon leidis, et projekti eelarve reaalsus (kriteerium 2), projektis partnerluspõhimõtte arvestamine ja kogukonna ning sihtrühmade kaasamine (kriteerium 3), projekti innovaatilisus (kriteerium 4), uute teenuste ja toodete lisandumine (kriteerium 5) ning projekti jätkusuutlikkus (kriteerium 7) on vähene. Need asjaolud on otsuses nr 1.61 välja toodud. 24.05.2012 esitas vastustaja kaebajale selgitused projektitoetuse avalduse rea 10.5 täitmise nõuete kohta ning viitas PLPK kodulehele, kus on kättesaadav projektitaotluse avalduse täitmise soovitus, mille kohaselt avalduse rida 10.5 täidetakse arvnäitajana. Rakenduskavaga kinnitatud meetme 4 kirjelduse (meetme leht) p 9 järgi on nõutavaks seirenäitajaks m.h ka uute töökohtade arv. Lisanduvate töökohtade näitamise vajalikkus nähtub ka projektitoetuse saanud projektide täitmise seiramiseks esitatud reeglitest (määruse nr 92 § 37 ja määruse lisa 8 „Kuludeklaratsioon kulude deklareerimiseks projektitoetuse taotlemise korral“). Hindamine on iga hindamiskomisjoni liikme ülesanne ja kaalutlusotsus ning hindamisprotsessi ei saa PLPK juhatus sekkuda; projektitaotluste menetlemisel rikkumisi ei tuvastatud. Komisjoni liikmed on kohaliku elu edendajad ning neil on hea ülevaade koha peal valitsevast olukorrast ja võimalustest, samuti eelnev kogemus projektide hindamise ja nende realiseerimise osas. 6. kriteeriumi alusel ei andnud kaebajale hindepunkte ükski komisjoni liige, mis näitab hindajate üksmeelsust selles, et planeeritud investeeringuga uusi töökohti ei lisandu. Ei saa välistada, et lisanduvate töökohtade arvu avalduse real 10.5 näitamata jätmine võis mõjutada komisjoni otsustust. Arvestada aga tuleb, et komisjon juhtis kaebaja tähelepanu seirenäitajate rea täitmise vajalikkusele ja kui kaebaja selle tähelepanuta jättis, pidi ta arvestama sellega, et see võib ka tema esitatud projekti hindamistulemust mõjutada. Samas on vastustaja seisukohal, et kaebaja projekti 6. kriteeriumi alusel hindamisel oli oluline mitte real 10.5 seire arvnäitajate märkimata jätmine, vaid komisjoni üldine hinnang oli, et planeeritud investeeringu ellurakendamine ei loo juba olemasolevale varale lisandväärtust, mis võimaldaks luua lisatöökohti. Hinnangut võimalike töökohtade lisandumise kohta ei saa anda

3-12-1441 4(11) pelgalt projektitoetuse avalduses toodud töökohtade numbrite põhjal, vaid täiendavate töökohtade tekkimise võimalikkust analüüsitakse kogu projekti sisu järgi. Kriteeriumite eelarve reaalsus, uute teenuste loomine ja jätkusuutlikkus eest sai kaebaja pigem vähe hindepunkte (55, 46 ja 59), mille vahetu seostamine võimalike töökohtade lisandumisega ei ole põhjendatud. Analüüsides kavandatava investeeringu suurust ja tööle rakendatavate inimeste arvu projektitoetuse avalduse real 30 toodud sõnastuse alusel – asutuse taasavamine annab võimaluse luua piirkonda lisatöökohti - järeldasid komisjoni liikmed, et tegelikult töökohti juurde ei lisandu. Seda, et komisjoni liikmed arvestasid otsustuse tegemisel projektitaotluse avalduse real 30 märgitut, selgitati vaideotsuses. Projektitaotluses esineb mitmeid asjaolusid, mis võisid anda komisjoni liikmetele aluse pidada töökohtade lisandumist mittetõenäoliseks. Nimelt omandas kaebaja 2012 jaanuaris endise omaniku ajal tegutsenud, kuid tegevuse lõpetanud Doberani kohviku ja majutusasutuse. Ettevõtte taasavamise majanduslikuks eelduseks on omandatud vara (s.o juba olemasolev vara) baasil varasemaga samas mahus tööjõu kaasamine. Rannakohvik omandati täitemenetluses ning kinnistu on koormatud 337 823,29 euro suuruse hüpoteegiga. Viidatud teave võimaldas projekti hindajatel teha järeldusi majandustegevusest sellel kohal. Projektitaotlusele lisatud äriidee arvutuste analüüs tekitas küsitavusi – nt majutuse müügiprognoos (täituvus 64%) on väga optimistlik ja tegelikkuses ei realiseeru; tabelist 2 (prognoositud kasumiaruanded) selgub, et taotletava toetusega on kasvatatud 2012. a ärikasum summani 54 920,00 eurot; tabelitest 2 ja 3 (prognoositud rahavood) nähtub, et tööjõukuluks on kõigil prognoosis toodud aastatel (2012-2016) planeeritud 10 368 eurot, mis ei võimalda kuidagi palgata projektitoetuse avalduse real 30 toodud mahus tööjõudu, sest ühe täiskohaga miinimumpalgaga töötaja palgakulu koos sotsiaalmaksuga oleks aastas 5107,20 eurot. Töökohtade lisandumine ei ole selline seirenäitaja, mille ebaõige esitamine tooks kaasa kohustuse toetus tagasi maksta; seetõttu on hindajate vastutus selle osa hindamisel eriti suur. Hindajatel oli alus kahelda kaebaja esitatud andmete usaldusväärsuses, sest neis on suuri vasturääkivusi. Kaebaja taotles esmalt toetust 39 119 eurot (projekti kogumaksumus koos käibemaksuga 73 401,98 eurot), hindamiskomisjoni ettepanekul korrigeeritud projektitoetuse avaldusega (esitati 22.03.2012) taotleti toetust 25 319,00 eurot (projekti kogumaksumus koos käibemaksuga 45 801,48 eurot), kuid avalduse real 30 märgitud töötajate arv jäi samaks, mis näitab, et kõnealuste töökohtade (suvel 8 ja talvel 2) loomise võimalus ei olnud ka kaebaja enda seisukohast seotud projektitoetuse avaldusega taotletud investeeringu toetusega. Kaasatud haldusorgani Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) seisukoha järgi ei ole PLPK vaidlustatud otsustes ega kohtumenetluses esitatud sisulisi põhjendusi ja kaalutlusi kriteeriumi 6 alusel hindepunktide andmata jätmise kohta. Kaebaja projektitaotluse kinnitamata jätmise asjaolusid ei ole põhjendatud ning vaidlustatud haldusaktid ei vasta HMS § 56 nõuetele; haldusakti tagantjärele motiveerimine ei ole lubatav. Vastustaja pole näidanud, kuidas täpselt tuleb seirenäitajad projektitaotluse avalduses märkida. Ebaselgeks jääb, miks kavandatavaid töökohti kindlasti ei teki olukorras, kus hindamiskomisjon leidis valdavalt, et projekti eelarve realistlikkuse ja jätkusuutlikkuse tase on hea. Tallinna Halduskohus tühistas PLPK otsused ja kohustas PLPK-d kaebaja projektitaotlus uuesti läbi vaadata; muus osas jäi kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus nõustus kaebaja ja kaasatud isikuga, et vastustaja on rikkunud haldusakti põhjendamise kohustust, kohtumenetluses on küll esitatud täiendavad selgitused, kuid kohtul puudub veendumus selles, et need põhjendused/kaalutlused on samad, millest vaidlustatud otsuste tegemisel tegelikult lähtuti. Kaebaja leiab, et 6. hindamiskriteeriumi alusel on talle põhjendamatult antud 0 punkti ning üheks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas kaebaja projektitaotlust on töökohtade lisandumise

3-12-1441 5(11) kriteeriumi alusel õigesti hinnatud. Kriteeriumi 6 taseme kirjelduses on märgitud, et investeeringuga töökohtade loomine võimaldab saada 1 kuni 20 punkti (tase on väga kõrge) ning kui investeering ei loo töökohti, saab 0 hindepunkti (tase on puudulik). Ei saa kindlalt väita, et uute töökohtade lisandumise eest oleks pidanud kaebaja projektitaotlust hindama maksimaalse 20 punktiga, mistõttu pole täpne kaebaja arvestus, et tema hindepunktide kogusumma oleks pidanud olema vähemalt 52,45. PLPK 23.04.2012 otsuses nr 1.61 ei ole kriteeriumi 6 alusel 0 hindepunkti andmist käsitletud. Märgitud on, et hindamiskomisjon andis TLlõiked esitatud projektile 32,45 hindepunkti ning taotlus jäeti kinnitamata, sest projektitaotluse eelarve reaalsus, kogukonna ja sihtrühmade kaasamine, innovaatilisus, uute toodete ja teenuste lisandumine ning jätkusuutlikkus on vähene. Mõistet vähene ei ole vaidlustatud otsustes ega vastustaja kehtestatud hindamiskriteeriumites sisustatud. Projekti teostatavuse realistlikkuse (eelarve reaalsus) hindamine toimus 2. kriteeriumi alusel ja võimalik oli anda 1 kuni 10 hindepunkti. Kriteeriumi 2 taseme kirjelduse järgi hinnatakse hästi läbi mõeldud ja põhjendatud eelarvet 10 punktiga (tase on kõrge), ebapiisavalt põhjendatud ja eesmärke osaliselt täitvat projekti hinnatakse 1 punktiga (tase on madal) ning vahepealset projekti 5 punktiga (tase on hea). 2. kriteeriumi alusel komisjoni liikmete antud hindepunktide kogusumma oli 55, mis annab keskmiseks 6,1 (s.o tase on hea). Kogukonna ja sihtrühmade kaasamist hinnati 3. kriteeriumi alusel ning hindepunkte oli võimalik anda 0 kuni 10. Taseme kirjelduse järgi hinnatakse 10 punktiga projekti, mis omab suurt mõju kogu tegevusgrupi territooriumil ja kuhu kaasatakse erinevaid sihtrühmi (tase on kõrge); 5 punktiga hinnatakse projekti, mis omab suurt mõju kohaliku omaalgatuse arengule ja kohaliku tasandi koostöö soodustamisele (tase on hea); 0 punktiga hinnatakse projekti, mis ei mõjuta piirkonna kohalikku omaalgatust ega soodusta koostööd (puudulik). Kaebaja projektile 3. kriteeriumi alusel antud hindepunktide kogusumma oli 32, mis annab keskmiseks 3,55 hindepunkti. Projekti innovaatilisust hinnati 4. kriteeriumi alusel ning hindepunkte võis anda 0 kuni 10. Taseme kirjelduse järgi projekti innovaatilisus küla tasemel annab 10 punkti (tase on kõrge), tegevuspiirkonna tasemel 7 punkti (tase on hea), teatud osas tegevuspiirkonnas 3 punkti (keskmine), ei ole innovaatiline - 0 punkti (puudulik). 4. kriteeriumi alusel kaebaja projektile antud punktide kogusumma oli 30, mis annab keskmiseks 3,33 hindepunkti. Uute teenuste või toodete lisandumist hinnati kriteeriumi 5 alusel ja hindepunkte oli võimalik anda 1 kuni 15. Taseme kirjelduse järgi uute teenuste/toodete lisandumine tegevuspiirkonna ja maakonna tasandil andis 15 punkti (tase on väga kõrge), valla tasandil 10 punkti (tase on kõrge), küla või ettevõtte tasandil 5 punkti (tase on hea), uut teenust/toodet ei lisandu, kuid lisandub idee küla või ettevõtte tasandil – 1 punkt (tase on madal). Kaebaja hindepunktide kogusumma 5. kriteeriumi alusel oli 46, mis annab keskmiseks 5,11. Projekti majanduslikku elujõulisust ja jätkusuutlikkust hinnati 7. kriteeriumi alusel ning hindepunkte võis anda 0 kuni 10. Hästi läbi mõeldud, lahti kirjutatud, jätkusuutlik ja pikemaajalist mõju avaldav projekt andis 10 punkti (tase on kõrge), vähese jätkusuutlikkusega projekt 5 punkti (tase on hea) ning mittejätkusuutlikku projekti hinnati 0 punktiga (tase on puudulik). Kaebaja hindepunktide kogusumma 7. kriteeriumi alusel oli 59, mis teeb keskmiseks 6,55 hindepunkti. Ükski komisjoni liige ei hinnanud kaebaja projekti puuduliku 0 punktiga (v.a 6. kriteerium) ega madala 1 punktiga. Seetõttu jääb arusaamatuks ja kontrollimatuks vastustaja seisukoht, et projektitaotluse edulootus on vähene kõigi eelkäsitletud kriteeriumite osas.

3-12-1441 6(11) Projektitaotluse avalduse real 30 on kaebaja teinud kokkuvõtte investeeringu eesmärkidest ja tegevustest ning selgitatud piirkonda lisatöökohtade loomise võimalusi (suveperioodil 8 täiskohaga töötajat ja talveperioodil 2 täiskohaga töötajat). Projektitaotlusele on lisatud äriidee arvutused, mille järgi on iga-aastaseks tööjõukuluks arvestatud 10 368 eurot. Kaebaja pole ümber lükanud vastustaja väidet, et ühe täiskohaga miinimumpalgaga töötaja palgakulu koos sotsiaalmaksuga aastas on 5107,20 eurot ja et seetõttu pole projektitaotluse avalduses märgitud 8 täistöökoha lisandumine usaldusväärne. Seega saab kaebaja poolt tööjõule arvestatud kuludega luua mitte kaheksa, vaid kaks töökohta. 6. kriteeriumi taseme kirjelduse järgi 0,1 töökoha loomine annab 1 hindepunkti, kaks ja enam töökohta annab maksimaalselt 20 punkti. Kohtueelselt kaebaja ja vastustaja peetud kirjavahetusest saab järeldada, et uute töökohtade lisandumise kriteeriumi alusel hindepunktide andmisel arvestasid komisjoni liikmed üksnes seda, et kaebaja polnud projektitaotluse avalduse real 10,5 seirenäitajaid märkinud. Vastustaja hilisemate väidete kohaselt analüüsiti täiendavate töökohtade tekkimist kogu projekti sisu järgi. Seega ei ole vaidluse all küsimus, millisel taotlusvormi real peavad olema toodud loodavate töökohtade arvnäitajad ning kohus projektitaotluse avalduse rea p 10.5 täitmisele/mittetäitmisele hinnangut ei anna. Kuna asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja projektitaotluse menetlemisel on hinnatud kohtumenetluses esile toodud asjaolusid, mille kohaselt Doberani rannarestorani ja majutuskoha taasavamine on võimalik ka ilma taotletud investeeringuta olemasoleva vara baasil, ei anna kohus hinnangut ka poolte väidetele/tõenditele seoses kaebaja majandusliku tegevusega tulenevalt projektitaotlusest ja taotletud investeeringust. Kohus nõustub vastustajaga, et projektitaotluste hindamisel on hindajatel õigus tugineda oma kogemustele ja olemasolevale teabele piirkonna, samuti taotleja eripära osas, kuid käesoleval juhul ei selgu vaidlusalusest otsusest nr 1.61, miks uute töökohtade lisandumise võimalusega ei arvestatud. Kaebajal jäi projektitaotluse kinnitamiseks vajalikust hindepunktide summast puudu 7,55 punkti ning 6. kriteeriumi järgi oli võimalik saada kuni 20 hindepunkti. Eespool tuvastatud asjaolud võisid mõjutada asja otsustamist, mistõttu on põhjendatud PLPK otsuse 1.61 tühistamine ja kaebaja projektitaotluse uueks läbivaatamiseks kohustamine. Vaidega on kaebaja sisuliselt vaidlustanud 6. kriteeriumi alusel hindepunktide mitteandmise ning projektitaotluse avalduse reale 10.5 töökohtade arvu näitamise nõude. Vaideotsuses selgitati, et projektitaotluse avalduse real 30 märgitut tõlgendati mitte töökohtade loomise, vaid loomise võimalusena ja seetõttu 6. kriteeriumi alusel hinnati projekti 0 punktiga. Vaideotsuses leitakse ka seda, et kriteeriumitest 2, 3, 4, 5 ja 7 lähtuvalt on projektitaotluse edukus vähene, kuid sellekohast järeldust ei põhjendata. Samuti pole vaideotsuses põhjendatud, milliste kaalutluste/tõendite pinnalt jõuti järeldusele, et otsuses nr 1.61 on kaebaja projekti 6. kriteeriumi alusel hinnatud. Seega ei vasta vaideotsus HMS § 86 nõuetele. Kuna projektile hinnangu andmine ja projektitaotluse kinnitamine on ainuüksi vastustaja pädevuses ning taotluse edastamine PRIA-le saab toimuda alles pärast projektitaotluse hindamise tulemuse selgumist, et saa kaebaja taotlusi tema projekti kinnitamiseks ja PRIA-le edastamiseks kohustamiseks rahuldada. Menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tuli kohtule esitada kuni 07.06.2013. Kaebaja hilines menetluskulude kogusummas 1395,00 eurot taotluse esitamisega ja kohus jätab selle taotluse tähelepanuta. Vastustaja on kandnud kulusid õigusabile summas 853,20 eurot. Kuna kaebaja on vaidlustanud vastustaja põhitegevusega seotud otsuseid, ei ole haldusorgani kantud menetluskulude jätmine kaebaja kanda põhjendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-12-1441 7(11) MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega kaebus rahuldati, ning jätta TLlõiked kaebus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. PLPK selgitas halduskohtus, millises korras ja mille alusel projektitaotluste hindamine toimub ning kohus ei ole tuvastanud minetusi projektitaotluse menetlemisel. PLPK vaidlusalune 23.04.2012 otsus nr 1.61 sisaldab piisaval määral põhjendusi ning halduskohtu etteheide haldusakti puuduliku motiveerimise kohta on alusetu. Kohus ei arvestanud sarnastes asjades Riigikohtu antud selgitustega ja juhistega. Asjas nr 3-3-1-77-12 märkis Riigikohus, et komisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum, millega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Asjas nr 3-3-1-93-06 leidis Riigikohus, et toetuse andmisest keeldumise käskkirjas peab olema ära näidatud kaebajale hindamisel määratud punktide summa, koht paremusjärjestuses ja see, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Viidatud lahendist tuleneb samuti, et see nõue võib olla täidetud ka haldusakti lisade saatmisega kaebajale. Käesoleval juhul saatis vastustaja kaebajale lisaks PLPK otsusele nr 1.61 ka: 1) hindamiskomisjoni protokolli nr 3, milles on välja toodud projektitaotlustele üheksa kriteeriumi lõikes antud hindepunktid, millest moodustus projektitaotluste paremusjärjestus, 2) koondtabeli I taotlusvooru meetmete 2, 4 ja 5 paremusjärjestusega jagatud raha kohta, millest on näha, millised taotlused rahastamiseks kinnitati ja millised mitte, 3) väljavõtte PLKP juhatuse koosoleku 23.04.2012 protokollist nr 2, milles on välja toodud kõik projektitaotlused koos neile antud hindepunktidega ja juhatuse otsusega taotluse kinnitamise/mittekinnitamise kohta. Kohus pole sellega arvestanud ja on hinnanud PLPK juhatuse otsuse nr 1.61 seaduslikkust projektitoetuse saamise eripära arvestamata. Vaidlusaluses otsuses nr 1 on esitatud selge põhjendus, miks kaebaja projektitaotlust ei kinnitata - projekt sai 32,45 hindepunkti, minimaalselt on vajalik 40. Taotluste menetlemise kord, hindamiskriteeriumid ja projekti kinnitamiseks vajalik hindepunktide summa oli kaebajale teada. Kohus leidis ebaõigesti, et otsuses nr 1.61 oleks pidanud olema põhjendused projektitaotluse hindamisel antud hindepunktide kohta iga kriteeriumi lõikes, sh käsitletud eraldi 6. kriteeriumi alusel hindepunktide mitteandmist. Lisaks on kohus teinud aritmeetilisi vigu iga hindamiskriteeriumi alusel antud hindepunktide analüüsimisel. Tegelikult hinnati projekti 2. kriteeriumi alusel 5 punktiga (keskmine hinne), 3. kriteeriumi alusel 2,9 punktiga (hinne on puuduliku ja hea vahemikus), 4. kriteeriumi alusel 2,7 punktiga (puuduliku ja hea vahemik), 5. kriteeriumi alusel 4,18 punktiga (hinne on madala ja hea vahemikus) ja 7. kriteeriumi alusel 5,36 (keskmine hinne). Eeltoodu tähendab, et otsuses nr 1.61 leiti õigesti, et kaebaja projekti edukus on hindamiskriteeriumite lõikes antud hindepunktide alusel vähene. Samuti analüüsis kohus hindepunkte keskmisena, kuid hindamise eripärast tulenevalt on hinded ka hindajate lõikes erinevad. Hindamiskomisjoni liikmete poolt antud eraldi hinnete põhjendamine ei olnud vajalik ning iga hinde eraldi kontroll ei kuulu kohtu pädevusse. Apellant ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et otsuse faktilised asjaolud ei ole seotud õigusliku alusega. Otsuses nr 1.61 on selgitatud, et hindamiskomisjon kontrollis taotluse vastavust määrusele nr 92, strateegiale ja rakenduskavale ning hindas taotlust vastavalt hindamiskriteeriumitele, mille alusel kujunes välja hindepunktide summa. Vaideotsuses on täiendavalt viidatud ka projektitaotluste menetlemise korrale. Otsuses nr 1.61 on selgitatud, et projektitaotluse rahastamiseks on peab saama vähemalt 40% hindepunktide summast, kuid kaebaja sai 32,45 hindepunkti. Otsuses nr 1.61 viidete puudumist määruse nr 92 konkreetsele paragrahvile või PLPK strateegia punktile ei ole haldusakti tühistamist tingiv puudus. Ka vaideotsus on seaduslik ja nõuetekohaselt motiveeritud ning halduskohtu teistsugune seisukoht on ebaõige. Vaideotsuses selgitati veel kord projektitaotluste menetlemise korda, hindamise põhimõtteid ning toodi välja, et kaebaja projektitaotlus sai väiksema hindepunktide summa, kui selle kinnitamiseks vajalik on. Selgitatud on ka seda, mille alusel hinnati kaebaja

3-12-1441 8(11) taotlust 6. kriteeriumi alusel ja et töökohtade lisandumise hindamisel arvestas hindamiskomisjon projektitaotluse avalduse real 30 märgituga. Asjaolu, et PLPK büroo (projektijuht) tuletas kaebajale korduvalt meelde, et rida 10.5 eeldab lisanduvate töökohtade arvandmete esitamist, ei tähenda, et hindamisel poleks taotlust tervikuna arvestatud. Põhjendatud pole halduskohtu kahtlus, et projektitaotlust hinnati komisjoni liikmete poolt ainult real 10.5 märgitu alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-77-12 märkinud, et komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus on võimalik kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumitega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi. Vastustaja hinnangul käesoleval juhul sellist vastuolu tema tegevuses ei esine; sellist vastuolu pole kaebuses välja toodud ning sellist vastuolu pole ka kohus tuvastanud. Vastustaja selgitas halduskohtus, et kaebaja projekti osas esineb mitmeid asjaolusid, mis võisid anda komisjoni liikmetele aluse pidada töökohtade lisandumist mittetõenäoliseks (vara omandati täitemenetluses, kinnistu on koormatud hüpoteegiga, korrigeeritud projektitaotluses vähenes taotletava toetuse kogumaksumus 38%, kuid taotluse p-s 30 näidatud töökohtade arv jäi samaks, taotleja prognoosid on majanduslikult küsitavad ning pigem on investeering suunatud otse kasumiks jne), kuid kohus jättis need selgitused põhjendamatult tähelepanuta. Vastustaja ei nõustu kohtu järeldusega, et kui töötasufondist piisab 2 töötaja palkamiseks, siis on see tõsikindlalt arvestatav näitaja. Kaebaja projektitoetuse avalduses on hulgaliselt vasturääkivusi, mille pinnalt projekti tervikuna hinnates võidi jõuda järeldusele, et taotletava investeeringu abil töökohtade lisandumine ei olnud tõenäoline. Projektitaotluse menetlemisel on eeltoodud asjaolusid hinnatud/kaalutud ning põhjendatud pole halduskohtu seisukoht, et seda tehtud pole. Meetme 4 taotluste hindamisel anti 6. kriteeriumi alusel 0 punkti veel 11-le projektitaotlusele ning seega ei saa ka taotlejate ebavõrdset kohtlemist väita. Vastustaja märgib ka seda, et 13.02.2013 kirjas kohtule väitis kaebaja, et Doberani rannamaja töötas suvel ja sügisel täisajaga, kuid 21.05.2013 märkis, et nad pole seal üldse tegutsenud. Kohus kaebaja väidete/tõendite vastuolulisusele hinnangut ei andnud. Vaideotsus kaebaja õigusi iseseisvalt rikkuda ei saa, kaebaja menetlusõigusi vaidemenetluses rikutud ei ole ning vaide tühistamise nõue oleks tulnud jätta igal juhul rahuldamata. TLlõiked OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohtus kantud menetluskulusid puudutavalt selgitab kaebaja, et sai halduskohtu määruse, millega anti tähtaeg avalduste/taotluste esitamiseks kuni 07.06.2013, kätte alles 10.06.2013, mistõttu ei saanud halduskohtule menetluskulude dokumente tähtaegselt esitada ning ta palub tähtaeg ennistada. Kaebaja nõustub halduskohtuga, et vaidlusaluseid otsuseid ei ole kaebajale arusaadavalt põhjendatud ega hindamise kaalutlusi esitatud. PLPK ei viidanud esimese astme kohtus Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-77-12 ega esitanud neid väiteid, mida ta apellatsioonkaebuses esitab. Riigikohtu viidatud lahendis analüüsitud olukord erineb käesoleva asja tehioludest. Samas on Riigikohus viidatud lahendis selgitanud, millal on võimalik kohtul komisjoni liikmete poolt antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha – hindepunktid on kehtivate hindamiskriteeriumitega ja juhtumi asjaoludega tõsises vastuolus ja vastuolu on ilmselge. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga, sest kaebaja projektile 0 hindepunkti andmine 6. kriteeriumi alusel on tegelike asjaoludega tõsises vastuolus. Kaebaja projektitaotlusele lisatud äriplaani tööjõukulu tabelitest nähtub, et arvestatud on ka kulud tööjõule ning kuna kaebaja kavandas vähemalt 2 töökoha loomist, oleks pidanud seda hindama ja andma kriteeriumi 6 alusel 1 kuni 20, kuid mitte 0 punkti. Isegi kui hindamiskomisjon oleks andnud kahe lisanduva töökoha eest mitte maksimaalsed 20 punkti, vaid 7,55 punkti, oleks see olnud piisav projektitaotluse kinnitamiseks ja PRIA-le rahastamiseks edastamiseks. Loodavate töökohtade kriteeriumi alusel hindepunktide andmata jätmisega rikuti PLPK enda poolt kehtestatud hindamiskriteeriume ja projektitaotluse menetlemise korda.

3-12-1441 9(11) Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-77-12 ei tulene, et hindamiskomisjonil puudub täielikult põhjendamiskohustus, vaid selgitatud on, et see on piiratud. Piiratud põhjendamiskohustus ei tähenda ebaõigete põhjenduste esitamist ühes juhatuse otsuses (nr 1.61) ja nende kordamist teises juhatuse otsuses (vaideotsus). Otsuses nr 1.61 on viidatud hindamiskriteeriumitele, millest toetuse andmata jätmine niivõrd ei sõltunudki, sest kriteeriumite 2, 3, 4, 5 ja 7 alusel antud keskmine hinne polnud puudulik ega madal, kuid projekti hindamist 6. kriteeriumi alusel pole isegi mainitud. Seega ei vasta kaebaja projekti hindamine projektitaotluste menetlemise korra p-le 10, mis sätestab, et taotlusi hinnatakse vastavalt hindamiskriteeriumitele. Ebaõige on apellandi väide, et kohus ei ole projektitaotluse hindamisel menetluslikke minetusi tuvastanud. Kohus märkis, et 6. kriteeriumi alusel hindepunktide andmata jätmist ei ole juhatuse otsuses nr 1.61 arusaamatult käsitletud ning selle kriteeriumi alusel hindepunktide andmine ei ole kontrollitav. Kohus leidis õigesti, et vastustaja rikkus projektitaotluse menetlemisel menetlusja vorminõudeid, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Kaasatud haldusorgani PRIA arvamuses nõustutakse halduskohtuga selles, et otsus nr 1.61 ja vaideotsus ei sisalda korrektseid õiguslikke ega faktilisi aluseid, samuti pole toodud kaalutlusi, millest lähtuvalt jäeti kaebaja projektitaotlus kinnitamata. PRIA arvates on põhjendatud, kui kohus kontrollib hindamisel antud punkte, sest vastasel juhul ei ole võimalik kindlaks teha otsustamisel esinenud (ilmseid) vastuolusid. Vaatamata tehtud arvutusvigadele, on kohus otsuses näidanud, et projektitaotluse kinnitamisest keeldumise otsustes kasutatav tüüppõhjendus, et kõigi näitajate tase oli vähene, ei vasta iga hindamiskriteeriumi puhul tegelikele hindepunktidele. Apellandi viidatud Riigikohtu esitatud seisukohad ei ole automaatselt üle kantavad Leader-meetme kohalike tegevusgruppide tegevusele, samuti ei täpsustanud Riigikohus, mida tuleb mõista piiratud põhjendamiskohustuse all. Määruse nr 92 § 18 lg 3 p 7 järgi strateegia rakendamisel kohustub kohalik tegevusgrupp tagama, et projektitaotlused vaadatakse läbi ning asjakohaste otsuste tegemisel järgitakse HMS nõudeid ning strateegiat ja rakenduskava; sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab tegevusgrupp lg-s 3 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks välja töötama asjakohased korrad ja neid rakendama. HMS nõuete täitmiseks tuleb tegevusgrupil korraldada oma tegevus nii, et see võimaldab juhatusel saada hindamiskomisjonilt asjakohased põhjendused projektile antud hindepunktidele, et neid oleks võimalik hiljem taotluse kinnitamisest keeldumise otsusele lisada. Hindamiskomisjon ei ole ekspertide kogu, vaid tegevusgrupi üks tööorgan, kellelt tegevusgrupil on võimalik nõuda põhjendustega hindamistulemusi. Leader-meetme kohaliku tegevusgrupi otsused projektitaotluste kinnitamise/kinnitamata jätmise kohta on kaalutlusotsused, mis vajavad põhjalikumat motiveerimist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Apellant on õigesti osundanud sellele, et kuigi vaidlusaluseks haldusaktiks on ning otsuse kirjeldavas ja põhjendavas osas on kohus käsitlenud PLPK 23.04.2012 otsust nr 1.61, tühistas halduskohus otsuse resolutsiooniga PLPK 24.03.20012 otsuse nr 1.61. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on veaga, mis halduskohtu otsuse sisu ei mõjuta. HKMS § 156 lg 2 ja TsMS § 447 alusel parandab ringkonnakohus viidatud vea ning asendab halduskohtu otsuse resolutsioonis tühistatava haldusakti kuupäeva „24.03.2012“ kuupäevaga „23.04.2012“. PLPK 23.04.2012 otsusega nr 1.61 keelduti OÜ TLlõiked projekti „Doberani rannarestorani ja majutuskoha parendamine, uuendamine, avamine“ kinnitamisest. Põllumajandusministri 27.09.2010 määruse nr 92 § 30 lg 2 nägi OÜ TLlõiked projektitaotluse esitamise, menetlemise ja PLPK vaidlusaluste otsuste tegemise aja redaktsioonis ette, et kohaliku tegevusgrupi töörühm hindab projektitaotluses kavandatud tegevuse vastavust kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja

3-12-1441 10(11) rakenduskavale ning vastavaid taotlusi hindab töörühm § 6 lg 3 p-s 6 nimetatud valikkriteeriumite alusel sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ning koostab hindamistulemuste alusel projektitaotluse paremusjärjestuse ettepaneku. Sama paragrahvi lg 3 sätestas projektitaotluse kinnitamise otsuse tegemise ning lg 4 nägi ette, et kohalik tegevusgrupp teeb projektitaotluse kinnitamisest keeldumise otsuse, kui: 1) taotlus ei vasta kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale, 2) taotlus ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui kohalik tegevusgrupp on hindamiskriteeriumite miinimumnõuded ette näinud; 3) rakenduskavas nimetatud strateegia meetmele ettenähtud eelarvevahendeid ei jätku enam ühegi projektitaotluse kinnitamiseks. Vaidlusaluse PLPK otsuse nr 1.61 tegemise faktiliste asjaoludena on märgitud - projektitaotluse rahastamise kinnitamiseks on nõutav vähemalt 40% hindepunktide summast, kuid hindamiskomisjon andis OÜ-l TLlõiked projektile 32,45 punkti; projekti eelarve reaalsus, kogukonna ning sihtrühmade kaasamine, innovaatilisus, uute teenuste ja toodete lisandumine ning jätkusuutlikkus on vähene –, õigusliku alusena on viidatud PLPK 21.06.2010 üldkoosoleku otsusele nr 2 „MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu strateegia muutmise kinnitamine“, PLPK 28.10.2009 juhatuse otsusele nr 9 „2010. a rakenduskava kinnitamine ning PLPK 12.01.2010 juhatuse otsusele nr 1 „MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu hindamiskriteeriumid“ ning määrus nr 92. Konkreetseid sätteid pole vastustaja oma otsuses välja toonud. Halduskohus leidis, et vastustaja ei ole otsuse nr 1.61 tegemisel põhjendamiskohustust nõuetekohaselt täitnud ja puudub veendumus, et tagantjärele esitatud põhjendused on samad, mis haldusakti andmisel. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta. Viitega Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-77-12 märgib apellant küll õigesti, et projektide valiku tegi hindamiskomisjon ning hinnanguliste otsuste kohtulik kontroll on piiratud, kuid jätab tähelepanuta samas lahendis Riigikohtu väljendatud seisukoha, et ka hinnanguliste otsuste sisulise õiguspärasuse kontroll ei ole täielikult välistatud. Samuti näeb määruse nr 92 § 30 lg 8 ette, et projektitaotluste menetlemine on haldusmenetlus ning lg-tes 3 ja 4 nimetatud otsused on haldusaktid, mille suhtes kohalik tegevusgrupp kohaldab HMS-s sätestatud nõudeid. Otsusest nr 1.61 ja vastustaja selgitustest järelduvalt kaebaja projekti ei kinnitatud, sest see sai 32,45 punkti, mis on vähem kui nõutav miinimum. Projekti hinnati üheksa kriteeriumi alusel ning asjas vaieldakse kriteeriumi 6 „Uute töökohtade lisandumine Pärnu Lahe Partnerluskogutegevuspiirkonda“ üle, mille eest kaebaja oleks enda hinnangul pidanud punkte saama. Pooled on erimeelel selles, millises projektitaotluse avalduse alajaotuses või punktis oleks tulnud seiratavate töökohtade arv välja tuua. Kuigi halduskohus ei pidanud selle küsimuse käsitlemist oluliseks, märgib ringkonnakohus siiski, et põllumajandusministri määrusest nr 92, selle lisadest 5 „Leader-meetme raames antava projektitaotluse avaldus“ ja 6 „Projektitoetuse taotluse seirenäitajad“, samuti meetmelehest ei tulene, et lisanduvate töökohtade arv tuleb näidata ilmtingimata projektitoetuse avalduse real 10.5 „Koodidele vastavad seirenäitajad“. Vaidlust ei ole selle üle, et projektitaotluse avalduse real 30 „Kokkuvõte tegevuse ja investeeringu eesmärkidest ning tegevustest“ on suveja talveperioodide lõikes töökohad (suvel 8, talvel 2) välja toodud. Seega oli kaebaja oma taotluses töökohtade arvu näidanud. Vaidlusalusest otsusest nr 1.61 ei nähtu, miks kriteeriumi 6 alusel kaebaja projektile antud hindepunktide summa on 0 olukorras, kus selle kriteeriumi taseme kirjelduse järgi juba 0,1 töökoha loomine annab 1 punkti ning kahe ja enama töökoha eest on võimalik saada maksimaalselt 20 punkti. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et arvestades menetlusosaliste kohtueelset kirjavahetust, ei ole välistatud, et projekti hinnati üksnes projektitoetuse avalduse rea 10.5 alusel. Kohtu seda seisukohta pole apellatsioonimenetluses kummutatud. Vastustaja möönab ise, et projekti eelarves ettenähtud palgafond võimaldas aastaringselt kahe miinimumtasuga tööjõu palkamise; selle asjaoluga arvestamata jätmist oleks tulnud otsuses nr 1.61 arusaavalt ja selgelt põhjendada. 30.05.2012 vaideotsuses on küll märgitud, et projektitoetuse avalduse rida 30 töökohtadega seonduvat teksti

3-12-1441 11(11) tõlgendati selliselt, et asutuse taasavamine mitte ei loo töökohti, vaid üksnes annab võimalusi töökohti luua, kuid vaideotsuses pole esitatud ühtegi sellekohast arusaama ja järeldust põhistavat argumenti. Kaebaja projektiks olev majutusja toitlustusasutus ei saa tegutseda ilma töötajateta ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust järeldada, et töökohtade loomine eelarve piires reaalselt võimalik pole. Asjaolu, kas Doberani rannarestoran ja majutuskoht pärast projektitoetusest ilmajäämist ka reaalselt tegutsema asus, ei oma vaidlusaluste haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel tähendust. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hindamiskriteeriumite hindamispunktide analüüsimisel on kohus teinud aritmeetilisi vigu, kuid kohtuotsuse resolutsioon on õige ning vastustaja nimetatud aritmeetilised vead kohtuotsuse lõppjäreldusi ei muuda. Vaideotsust ei ole vaidlustatud ilma vaide esemeks olevat otsust nr 1.61 vaidlustamata ning seetõttu ei eelda vaideotsuse tühistamine, et vaidemenetluses oleks kaebaja õigusi rikutud sõltumatult vaide esemest. HKMS § 45 lg 4 piirang ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Eeltoodu alusel jääb PLPK apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata ning apellandi menetluskulud (apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot ja esindajatasu 217,50 eurot) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 1952,50 eurot, sh esimese astme kohtus kantud kulud 1395 eurot ja apellatsioonimenetluse kulud (esindaja tasu) 557,50 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude väljamõistmise üldisest põhimõttest (HKMS § 109) tuleneb, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses; HKMS § 109 lg 4 näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Käesoleval juhul ei muuda ringkonnakohus esimese astme kohtu otsust, mistõttu ei ole HKMS § 109 lg 4 asjas kohaldatav. HKMS § 197 lg 1 näeb ette, et ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Apelleeritud otsusega jättis halduskohus menetluskulud poolte endi kanda ning kaebaja pole kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. Eeltoodu alusel jääb rahuldamata kaebaja taotlus mõista vastustajalt tema kasuks välja esimese astme kohtus kantud menetluskulu 1395 eurot. Kaebaja taotluse apellatsioonimenetluse kulude vastustajalt välja mõistmiseks rahuldab ringkonnakohus osaliselt. Ringkonnakohus mõistab menetluskulud välja ilma käibemaksuta, sest kaebaja pole tasutud käibemaksu väljamõistmist taotlenud. Kohtuistungil esitatud menetluskulude nimekirjas näidatud kuludest oli istungi toimumise ajaks tasutud 320 eurot (koos käibemaksuga 384 eurot). 21.04.2014 arve nr 1010048 seondub kohtuistungiks ettevalmistusega ja istungil osalemisega 190 euro ulatuses, mis on tasutud 24.04.2014, so HKMS § 109 lg 1 näidatud tähtaja jooksul. Ülejäänud osas, summas 47,50 eurot, ei seondu 21.04.2014 arvel näidatud menetluskulud kohtuistungil osalemisega ning selle summa tasumist näitav dokument oleks tulnud kohtule esitada HKMS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul, so ringkonnakohtu istungil. Kaebaja kantud menetluskulu suurus on asja mahtu ja keerukust arvestades mõistlik. Seega rahuldab ringkonnakohus kaebaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 510 eurot ja ülejäänud osas jätab taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman…………..

/ allkirjastatud digitaalselt Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask