3-14-219/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-219 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 26.05.2014, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Wildschaf OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28.11.2013 otsuse nr 12-6-1038 ja vaideotsuse 28.01.2014 nr 12-4/43 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks kaebaja poolt esitatud taotlus uueks läbivaatamiseks. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Wildschaf OÜ; Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Resolutsioon Jätta Wildschaf OÜ kaebus haldusasjas 3-14-219 rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 25.06.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Wildschaf OÜ juhatuse liige on esitanud 21.05.2013 pindalatoetuse taotluse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse taotluse nr 11013114359. Taotluses taotles kaebaja toetust 55,15 ha-le, sealhulgas põllumassiividel nr 47349320206 asuvale põllule nr 15 suurusega 5 ha ja nr 47349431935 asuvale põllule nr 14 suurusega 8 ha.

28.11.2013 tegi PRIA otsuse 12-6/1038 ühtse pindalatoetuse rahuldamata jätmise kohta.

28.01.2014 tegi PRIA vaideotsuse, millega otsustati jätta rahuldamata kaebaja poolt 17.12.2013 esitatud vaie PRIA 28.11.2013 otsuse nr 12-6/1038 peale.

14.01.2014 tegi PRIA otsuse nr 12-6/42 ebasoodsamate piirkondade toetuse rahuldamata jätmise kohta. Wildschaf OÜ lepinguline esindaja advokaat Karola Sisask on esitanud Tartu Halduskohtule halduskaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28.11.2013 otsuse nr 12- 6/1038, 14.01.2014 otsuse nr 12-6/42 ja 28.01.2014 vaideotsuse nr 12-4/43 tühistamiseks ja kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.

Kohus on kohtumäärusega 13.03.2014 võtnud menetlusse Wildschaf OÜ esindaja advokaat Karola Sisaski poolt esitatud kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28.11.2013 otsuse nr 12-6/1038 ja 28.01.2014 vaideotsuse nr 12-4/43 tühistamise ning haldusorgani kohustamise nõudes kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Sama kohtumäärusega on tagastatud Wildschaf OÜ esindaja advokaat Karola Sisaski kaebus Põllumajanduse Registrite ja informatsiooni Ameti 14.01.2014 otsusele nr 12-6/42, kuna selles osas ei ole kaebaja pidanud kinni kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (ELÜPS § 98 lg 1). Seega käesolevas asjas saab kohus anda hinnangu ainult otsusele ja vaideotsusele, mis on seotud ühtse pindalatoetusega.

PRIA on otsusega nr 12-6/1038 „2013. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamata jätmine“ märkinud, et ühtset pindalatoetust makstakse EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklite 122-124 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS)

4 peatüki 1 jao sätete alusel. Täpsemad nõuded ühtse pindalatoetuse saamiseks on kindlaks määratud põllumajandusministri 21.02.2013 määrusega nr 10 (Määrus 10) „Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord“. ELÜPS § 11 lg 1 kohaselt teeb ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise korral otsuseid PRIA.

Lisaks märgitule on ühtse pindalatoetuse taotlemise ja toetuse saamise nõuded, samuti nõuetele vastavuse kindlaks määramise kord ning toetuse vähendamise alused sätestatud Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1122/2009 ja põllumajandusministri 17.02.2010 määrusega nr 11 „Head põllumajandusja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord“. Kohustuslikud majandamisnõuded on avaldatud ELÜPS § 23 lg 3 kohaselt PRIA veebilehel. PRIA on jätnud otsusega rahuldamata pindalatoetuse taotluse 144 taotlejal sealhulgas ka kaebaja taotluse. Otsuse kohaselt ei maksta toetust põllu või selle osa kohta, mille kasutamiseks puudub taotlejal õiguslik alus (Määrus nr 10 § 2 lg 1, § 5 lg 1 p 2, ELÜPS § 14 lg 2 p 3) ning kui taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus on suurem kui 20% kindlaksmääratud pinnast. (Määruse nr 10 § 13 lg 2, EK Määrus nr 1122/2009 art 58 lg 2).

Kaebaja taotlused, põhjendused ja seisukohad

Kaebuses on märgitud, et taotluse menetlemise ja hindamise eesmärk ei ole taotluse rahuldamata jätmine formaalsetel põhjustel. PRIA ei ole sisuliselt asjaolusid hinnanud ning on põhjendanud taotluse mitterahuldamist ainult formaalselt. Kaebuses on märgitud, et investeeringutoetuste taotluste menetlemine peab olema kooskõlas põhiõiguslike printsiipidega ja õiguse üldpõhimõtetega ja tavadega. PRIA on rikkunud selgitamiskohustust ja eksitanud kaebajat. Kaebaja märgib, et on korduvalt ühendust võtnud vastustajaga ja uuris mida sama maatüki kohta teise taotluse esitamine tema jaoks tähendab . PRIA ei ole hinnanud sisuliselt asjaolusid ning kaebaja õigust kindlaksmääratud pindala osas toetust saada.

Kaebuse kohaselt on kaebaja seisukohal, et vastustaja oleks saanud kohaldada pindalatoetuse puhul EK määruse nr 1122/2009 artikli 73 lõiget 1. Kaebaja poolt märgitu kohaselt on ta PRIA´le esitanud kõik õiged andmed ning kuna kaebajal on suuline kokkulepe maade kasutamiseks (põllumassiivid 14 ja 15) , on kaebaja esitanud PRIA´le toetuse taotlemisel õiged andmed ning ei ole süüdi vea tekkimisel. Kaebaja puhul on toetusest täielikult ilma jätmine õigustamatu ning kaebaja õigusi rikkuv. Kaebaja seisukohalt on PRIA otsus põhjendamatu ning motiveerimata ja otsust ei muuda õiguspäraseks ka vaideotsuses toodud täiendavad põhjendused. Kaebaja märgib, et PRIA on rikkunud ka selgitamiskohustust, kuna kaebaja on välismaalane ning talle on mõningad asjaolud jäänud arusaamatuks. Kaebaja märgib, et haldusorgan kallutab isikuid käituma viisil, mis ei ole kooskõlas seadusega ning on vastuolus hea haldustavaga. Kaebaja märgib, et ta ei ole kahjustanud kellegi huve, olles teadlik oma kokkulepitud maa kasutusõigusest, esitas taotluse. Kaebaja märgib, et kaebajale oleks tulnud olenemata taotluse esitamisel tehtud veast maksta toetust kindlaksmääratud pindala eest.

Kaebaja on taotlenud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28.11.2013 otsuse nr 12-6/1038 ja vaideotsuse 28.01.2014 nr 12-4/43 tühistamist ja ettekirjutuse tegemist kaebaja poolt esitatud taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebusega on taotletud ka menetluskulude jätmist vastustaja kanda.

Vastustaja seisukohad, taotlused ja põhjendused

Vastustaja märgib, et taotluste menetlemise ja hindamise eesmärk ei ole jätta taotlused rahuldamata formaalsetel põhjustel. PRIA märgib, et ühtse pindalatoetuse taotluste kontrollimise nõuded sätestab Määruse nr 10 § 6, mille lõike 1 kohaselt vaatab PRIA läbi pindalatoetuste taotluse koos teiste taotleja poolt esitatud ja Määruse nr 10 §-s 5 nimetatud dokumentidega. Määruse nr 10 § 2 lg 1 kohaselt saab ühtset pindalatoetust taotleda vaid taotleja, kes täidab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 14 lg 2 sätestatud nõudeid. Nimetatud sätte punkti 3 kohaselt on toetuste taotlemise ja saamise õigus isikul, kes põllumajandusmaad taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga kasutab. Kasutamine tähendab vastustaja arvates seda, et maad hoitakse heades keskkonnaja põllumajandustingimustes ning taotleja peab omama põllumajandusmaa kasutusõigust. PRIA vastusest kohtule nähtub, et PRIA on andnud kaebajale võimaluse tekkinud olukorda selgitada, kuid OÜ Wildschaf ei ole PRIA´le vastanud.

Vastustaja on seisukohal, et nii PRIA otsus nr 12-6/1038 kui ka vaideotsus on kooskõlas seadusega, antud kehtiva õiguse alusel, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele.

PRIA rõhutab, et ka vaideotsuses võib tuua täiendavaid põhjendusi ning viitab Riigikohtu lahendile 3-3-1-90-09. PRIA märgib, et pole kaebajat eksitanud, on vaid andnud selgitusi. PRIA märgib, et kaebaja ei ole vaevunud kummalegi ületaotlemise teatisele vastama, pole püüdnud tugineda väidetavalt suulistele rendilepingutele ega selgitanud kuidagi, miks ületaotlemise situatsioon on aset leidnud. PRIA rõhutab, et juhul kui taotleja pole kummalegi ületaotlemise teatisele vastanud ega püüdnud haldusorganiga enne vaide esitamist võtta ühendust muul moel kui telefonitsi, ei ole võimalik tagantjärgi asjaolusid tuvastada.

PRIA viitab ka keeleseadusele, mille kohaselt käib asjaajamine Eestis eesti keeles ning märgib, et kui OÜ Wildschaf esindaja ei ole päris täpselt aru saanud asja menetluse nõuetest, ei vabanda õigusaktide mittetundmine isikut nende täitmise kohustustest.

PRIA rõhutab, et vaideotsuse nr 12-4/43 punkt 21 käsitleb selgitust kaebaja poolt esitatud väidetele ning PRIA on teinud ise järelepärimisi , mille käigus on kaebajal olnud võimalik esitada enda kaitseks tõendeid ja anda selgitusi.

Täiendavalt on PRIA selgitanud, et kindlaksmääratud pindala on Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 2 punkti 23 kohaselt pindala, mille puhul on täidetud kõik eeldused.

PRIA märgib, et kuna kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis võiks aluseks olla eeldusele, et OÜ Wildschaf oleks vaidlusaluste katastriüksuse omanikega sõlminud suulised rendilepingud, siis pole vastustaja hinnangul võimalik rakendada komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 73 lg 1, mille kohaselt esineb alus Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 II osa IV jaotise I ja II peatükiga ettenähtud vähendamiste ja väljaarvamiste mittekohaldamiseks vaid juhtumil, mil taotleja suudab tõendada, et ta on esitanud faktiliselt õiged andmed või viga ei tekkinud kaebaja süül.

Vastuse täienduses jääb PRIA põhimõtteliselt samadele seisukohtadele ning taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja taotleb jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. PRIA on täiendavas vastuses märkinud, et kuivõrd OÜ Wildschaf ei esitanud enne otsuse tegemist mingeid tõendeid selle kohta, et tal oleks olemas õiguslik alus põllumassiivide nr 14 ja

15 kasutamiseks ning ületaotlemise teatisele vastanud Henno Gildemann ja Mart Viikmaa kinnitasid, et ei ole andnud maad OÜ Wildschaf kasutusse, siis lähtus PRIA otsuste tegemisel ületaotlemise teatisele saadetud vastustest ja kinnistusraamatu andmetest.

Kohus seisukohad, põhjendused ja otsustus

Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel:

OÜ Wildschaf juhatuse liige on esitanud 21.05.2013 pindalatoetuse taotluse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse taotluse nr 11013114359. Taotluses taotles kaebaja toetust 55,15 ha-le, sealhulgas põllumassiividel nr 47349320206 asuvale põllule nr 15 suurusega 5 ha ja nr 47349431935 asuvale põllule nr 14 suurusega 8 ha.

28.11.2013 tegi PRIA otsuse 12-6/1038 ühtse pindalatoetuse rahuldamata jätmise kohta.

28.01.2014 tegi PRIA vaideotsuse, millega otsustati jätta rahuldamata kaebaja poolt 17.12.2013 esitatud vaie PRIA 28.11.2013 otsuse nr 12-6/1038 peale.

14.01.2014 tegi PRIA otsuse nr 12-6/42 ebasoodsamate piirkondade toetuse rahuldamata jätmise kohta, mida kohus käesolevas haldusasjas ei menetle.

Asja materjalide kohaselt põld nr 15 asub kahel katastriüksusel (Peedu ja Tammetalu), mille omanikeks on Henno ja Maimu Gildemann. Põllumassiivile 47349320206 on peale OÜ Wildschaf toetust taotlenud ka Henno Gildemann mistõttu on PRIA saatnud mõlemale taotlejale ületaotlemise teatised vastamiseks. Henno Gildemann on vastanud ja teatanud, et ei tema ega tema abikaasa ei ole andnud kellelegi maakasutusõigust. OÜ Wildschaf pole ületaotlemise teatisele vastanud. Põld 14 asub põllumassiivil 47349431935 (Allika) , mille omanikuks on Mart Viikmaa. Kuna ka nimetatud põllumassiivile on peale OÜ Wildschaf toetust taotlenud teine taotleja, tegi PRIA päringu. Esimesele ületaotlemisteatisele ei reageerinud kumbki taotleja, kuid PRIA´le on vastanud Mart Viikmaa, et on andnud kinnistu kasutamiseks Vahur Kuubenile.

Kuivõrd asja menetlemise käigus leidis tõendamist asjaolu, et OÜ-l Wildschaf puudus põldude

14 ja 15 kasutusõigus ning nimetatud põllu taotletud pindala arvati taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuste hulka ning PRIA on märkinud, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus (see on 13 ha) moodustas üle 20% kindlaksmääratud pinnast, siis otsustati kaebaja ühtse pindalatoetuse taotlus rahuldamata jätta.

ELÜPS § 14 lg 2 p 3 tulenevalt on toetuste taotlemise ja saamise õigus isikul, kes põllumajandusmaad kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga ja omab selleks kasutusõigust ja hoiab maad heades põllumajandusja keskkonnatingimustes. Määruse 10 § 5 lg

1 p. 2 kohaselt tuleb pindalatoetuste taotluse lisana esitatavatele põldude loetelule kanda andmed kogu sellise põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada. Sellest tulenebki nõue, et peab olema tõendatud õigus maakasutusele. Pindalatoetuse saamiseks peab olema tõendatud maakasutusõiguse olemasolu. Kuna OÜ Wildschaf esindaja on allkirjastanud taotluse taotlusel esitatud andmete õigsuse kohta, pidi esindaja olema teadlik, et OÜ Wildschaf omas kogu toetustaotlusel deklareeritud maa osas kasutusõigsust ning ta pidi seda tõendama. OÜ Wildschaf esindaja väitel on tal olnud põllumassiivide kasutamiseks suulised rendilepingud ning kaebaja väidete kohaselt oli ta telefonitsi PRIA´lt suulise rendilepingu kohta ka informatsiooni küsinud. Asja materjalide kohaselt ei ole Henno ja Maimu Gildemann ja Mart Viikmaa kinnitanud , et oleks andnud suulise lepingu alusel OÜ-le Wildschaf maad kasutamiseks. Samas on taotleja pöördunud PRIA poole väitega, et on taotlusel märgitud maadel lambaid karjatanud ajal, mil maa omanik on samalt maalt rohtu niitnud. Ühele maale saab toetust taotleda ja maad harida isik, kes harib toetusalust pinda, mille kasutamiseks on õiguslik alus.

Samas on PRIA märkinud, et kaebajale on saadetud kaks päringut, millega on antud võimalus esitada täiendavaid tõendeid, mis kinnitaks taotleja maakasutusõigust või selgitaks ületaotlemisolukorda, kuid taotleja ei ole PRIA´le vastanud. Seega on antud kaebajale võimalus olla ärakuulatud ning saada ka PRIA´lt täiendavaid selgitusi. Ületaotlemise teatise kättesaamisega muutus OÜ Wildschaf teadlikuks asjaolust, et taotlusalusel maal on toetusnõudeid rikutud ning seetõttu ei oleks taotleja saanud toetustaotlust vaidlusaluste pindade osas ka siis tagasi võtta kui PRIA oleks teda taotlusel esinevatest puudustest teavitanud enne 17.juunit. PRIA on selgitanud, et 2013. aastal langes 15.juuni puhkepäevale, seega loeti taotlusel muudatuse tegemise viimaseks kuupäevaks 17.juuni.

Ühtse pindalatoetuse saamise nõuded ja selle menetluse kord on sätestatud Määruse nr 10 § 2 lg

1 , mille kohaselt saab ühtset pindalatoetust taotleda vaid taotleja, kes täidab ELÜPS § 14 lg 2 sätestatud nõudeid. OÜ Wildschaf ei ole esitanud PRIA´le ühtegi tõendit selle kohta, et ta on esitanud õigeid andmeid ning et viga toetuse taotlemisel põldude 14 ja 15 puhul ei ole tekkinud kaebaja süül.

Kaebaja on viidanud analoogia kohaldamiseks Riigikohtu lahendile 3-3-1-40-08, kuid nimetatud lahendile viitamine ei ole asjakohane, kuna see ei puuduta pindalatoetuse välja maksmist.

Mis puudutab kaebaja väidet, et vaideotsusega on täiendatud esialgset otsust, on kohus seisukohal, et kui kaebaja on esitanud vaide, on vaide läbivaatajal õigus esitada täiendavaid põhjendusi vastavalt kaebaja poolt esitatud vaidele. Samas kaevatavat alushaldusakti peab kohus põhjendatuks ning üheselt selgeks ning haldusakt vastab haldusmenetluse seaduses esitatud nõuetele, on antud pädeva haldusorgani poolt ja on õiguspärane. Kohus peab vajalikuks märkida, et PRIA on uurinud kõiki asjaolusid ning andnud ka võimaluse kaebajal endal tõendeid ja selgitusi esitada, mida kaebaja ei ole teinud. PRIA on õigesti märkinud, et tagantjärele ei ole võimalik kindlaks teha, kas kaebaja on pöördunud asjaolude selgitamiseks telefonitsi PRIA poole ning millised on telefonivestluse tagajärjed.

Samas on kaebaja välja toonud asjaolu, et OÜ Wildschaf esindaja on välismaalane ning tal oli keeruline aru saada Eestis asjaajamisest. Kohus märgib, et kaebajal on olemas lepinguline esindaja, kes tunneb Eestis kehtivaid seadusi ning oskab kaebajat suunata oma õiguste kaitsele, samas ei ole keele mitteoskamine ja seaduste mittetundmine vabandatav. Samas on OÜ Wildschaf Eestis registreeritud äriühing. Samuti ei ole õige kaebaja seisukoht, et PRIA on jätnud täitmata selgitamiskohustused , kuna nagu eespool kohus mainis, et kaebaja ei ole ise vastanud PRIA päringutele (ületaotlemisteatis), mistõttu ei olnud PRIA´l võimalus ka kaebajale täiendavaid selgitusi anda. PRIA on rõhutanud, et on ületaotlemisteatised toimetanud kätte menetlusosalise asukoha aadressil, mistõttu saab lugeda need ka kättetoimetatuks. Ületaotlemisteatisel on ka selgitus antud, millised on tagajärjed kui ei esitata vajalikke dokumente või kui ei lahendata olukorda.

Kaebaja on väitnud, et talle pole antud võimalust esitada maa kasutamise kohta rendilepinguid, ei ole tõene väide, kuna nende olemasolul oleks kaebaja need ka PRIA´le esitanud.

Kokkuvõttes kohus märgib, et OÜ Wildschaf poolt taotletud ja PRIA poolt kindlaksmääratud pindala erinevus moodustas rohkem kui 20% kindlaksmääratud pinnast, jättis PRIA õiguspäraselt Määruse nr 10 § 13 lg 2 ja Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 58 teise lõigu alusel OÜ Wildschaf ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamata. Määruse nr 10 § 2 lg 1 kohaselt peab olema toetuse saamiseks täidetud ELÜPS § 14 lg 2 p 3 nõue , mille kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetust põllumajandusmaa kasutusõiguse olemasolul. Kuna OÜ Wildschaf pole tõendanud , et tal olid maa kasutamiseks sõlmitud rendilepingud või see, et äriühing on esitanud PRIA´le õiged andmed taotluse saamiseks või et viga andmetes taotluse esitamisel ei ole OÜ Wildschaf süül tekkinud , siis on PRIA õigesti leidnud, et antud asjas ei ole alust ka Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 73 kohaldamiseks.

PRIA on rõhutanud, et kuivõrd OÜ Wildschaf ei esitanud enne otsuse tegemist mingeid täiendavaid tõendeid selle kohta, et tal oleks põllumassiivide 14 ja 15 kasutamiseks õiguslik alus ning ületaotlemise teatisele vastanud Henno Gildemann ja Mart Viikmaa kinnitasid , et ei ole andnud maad OÜ Wildschaf kasutusse ega sõlminud rendilepinguid põllumajandusmaa kasutamiseks, siis on PRIA õigesti lähtunud ületaotlemise teatisele saadetud vastusest ja kinnisturaamatukandest (maade omanike kohta).

Kohus on tuvastanud, et PRIA ei ole rikkunud kaebaja suhtes õiguspärase ootuse, hea tava ega põhiseadusest tulenevate õiguste põhimõtteid. Asjaolu, et kaebaja on esitanud taotluse pindalatoetuse saamiseks ja PRIA ei ole seda taotlust rahuldanud, ei ole Põhiseadusest tulenevate põhimõtete sealhulgas ka õiguspärase ootuse ega hea halduse tava põhimõtte rikkumine kaebaja suhtes.

Kohus märgib täiendavalt, et ei pea hindama kõiki kaebuses toodud väiteid, mis ei oma asja otsustamisel tähtsust ega muuda kohtu seisukohti.

Kohus jätab rahuldamata kaebuse PRIA 28.11.2013 otsuse nr 12-6/1038 tühistamise nõudes, seega puudub ka alus ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks.

Samas jääb rahuldamata kaebus PRIA 28.01.2014 vaideotsuse nr 12-4/43 peale tühistamise nõudes, kuna vaideotsus on õiguspärane, kohus ei ole tuvastanud vaidemenetluse läbiviimisel menetlusnormide rikkumist ning ka kaebaja ise ei ole toonud välja põhjendusi, miks vaideotsus on õigusvastane ja tuleks tühistada. Kaebaja on ette heitnud vaideotsuse suhtes seda, et vaideotsuses on jäädud samadele seisukohtadele nagu esialgses haldusaktis. Kohtu hinnangul on vaidemenetluses käsitletud kaebaja poolt toodud väiteid ja antud selgitusi ning haldusakt vastab haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

Kaebaja on pöördunud ka põllumajandusministri poole, kelle selgituste kohaselt peetakse toetuse ilmajäämist karmiks otsuseks ning on antud soovitusi maa kasutusõiguse tõendamiseks.

Eeltoodu alusel jätab kohus täielikult kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. PRIA ei ole menetluskulude hüvitamist nõudnud. Antud juhul jäävad menetluskulud poolte kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik