3-13-2413/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-2413 Otsuse kuupäev 26.mai 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Ave Laats kaebus Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni metsateatisega nr 2172009701 tehtud otsuse tühistamiseks. Asja läbivaatamise aeg 06.05.2014 Menetlusosalised Kaebaja – Ave Laats Vastustaja – Keskkonnaamet

Resolutsioon

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25.juuni 2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Ave Laats esitas 08.10.2013 Keskkonnametile metsateatise nr 217200701, milles ta teavitas Keskkonnaametit kavast teostada metsaraiet Valgamaal, Taheva vallas, Tilga kinnistul. 2. 11.10.2013 tegi Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru piirkondliku metsanduse spetsialist metsateatisele raiet mittelubava otsuse. Metsateatise lisas toodud selgituste järgi ei ole kinnistul soovitud eraldistel raie lubatud, kuna need eraldised asuvad Koiva-Mustjõe maastikukaitseala Vaskpalo sihtkaitsevööndi alal. Metsateatisega tehtud otsusele anti võimalus esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 03.12.2013 esitas A.Laats kaebuse Tartu Halduskohtusse.

Kaebaja taotlus, põhjendused

3. Ave Laats palub kaebuses metsateatisega tehtud otsuse tühistamist.

2

Kaebaja märgib, et igaühel on Põhiseaduse järgi õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Vabariigi Valitsuse 06.10.2005 määrusega nr 259 kehtestatud Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga on aga ära võetud ilma tema nõusolekuta õigus oma vara vallata, kasutada ja käsutada, mis on võrdne vara võõrandamisega ja eraomandi riivega. Maa kaitse alla võtmise aega ei saa pidada õigeks, kuna need kaitse-eeskirjad saadeti talle alles peaaegu 6 aastat peale kehtima hakkamist. Varasemalt on tema metsakava ja metsateatised rahuldatud, vaidlusalune keeldumine on olnud esimene, mis jäeti rahuldamata. Lisaks nähtub Keskkonnaameti 11.06.2013 kirjast nr 14-4/13/11635-2, et metsal ei ole kõrget looduskaitselist väärtust. Andmed vaidlusalusele metsateatisele kandmiseks andis talle samas Keskkonnaameti töötaja Tartus, järelikult andmebaas lubas selliseid andmeid metsateatisele kanda. Seega puudus seaduslik alus ja vajadus metsale sihtkaitsevööndi kehtestamisest. Kaebaja leiab, et temal omanikuna on õigus igaühelt nõuda oma omandi tagastamist ehk oma õiguste taastamist.

Vastustaja vastuväited

3. Keskkonnaamet palub jätta kaebus rahuldamata. Tilga kinnistu vaidlusalused katastriüksused asuvad Koiva-Mustjõe maastikukaitseala Vaskpalo sihtkaitsevööndis. Kaitse-eeskirja kohaselt on Vaskpalo sihtkaitsevööndi kaitseeesmärk Mustjõe luhaalade liikide mitmekesistamine ja maastikuilme säilitamine. Kaitseeeskirja järgi on sihtkaitsevööndis majandustegevus ja loodusvarade kasutamine keelatud. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile. Sihtkaitsevööndis on raie lubatud ainult kaitse eesmärgi saavutamiseks. Vaskpalo sihtkaitsevööndis on väärtuslike poollooduslike ja looduslike kooslustena säilitamisväärseks koosluseks peamiselt jõed, lamminiidud ja ka mets. Tilga maaüksusele jäävad looduskaitselistest väärtustest eelkõige lamminiidud aga ka väikesed metatukad. Metsateatisega kavandati Koiva-Mustjõe Vaskpalo sihtkaitsevööndis erinevatel eraldistel kas lageraiet, sanitaarraiet või harvendusraiet. Keskkonnaamet oli kohustatud kaitse-eeskirjas sätestatud piiranguid arvestama ja keelduma metsateatisel soovitud raietele loa andmisest.

Kohtu otsus ja põhjendused.

5. Ave Laats on Taheva vallas asuva Tilga kinnistu omanikuna vaidlustanud Keskkonnaameti poolt metsateatisega nr 2172009701 tehtud otsust, millega ei antud kaebajale õigust teostada kinnistul planeeritud raiet. Nimelt on Keskkonnaametile 07.10.2013 esitatud metsateatise järgi kaebaja soovinud teostada katastriüksustel nr 77901:004:0343 ja 77901:004:0344 sanitaarraiet 0,5 hektaril, harvendusraiet 0,7 hektaril ja lageraiet 0,2 hektaril. Vastustaja on keeldunud loa andmisest põhjusel, et katastriüksused, täpsemalt maa eraldised (nr-d 17,18,19,20), millele on raiete tegemist soovitud, asuvad Koiva-Mustjõe maastikukaitseala Vaskpalo sihtkaitsevööndis.

6. Vaidlust ei ole selles, et mets, mille osas kaebaja soovis teostada raiet, asub Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal, täpsemalt Vaskpalo sihtkaitsevööndis. „Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“, mis kehtib ka Vaskpalo kaitsevööndi suhtes, on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 06.10.2005 määrusega nr 259 (edaspidi: kaitse-eeskiri). Kuna Tilga kinnistu katastriüksused, millele kaebaja soovis raiet teha, asuvad Vaskpalo sihtkaitsevööndis, siis tuli Keskkonnaametil metsateatist menetledes järgida ka kõiki

3

õigusakte, kaasaarvatud kaitse-eeskirja, mis selle maaala kasutamist ja käsutamist reguleerivad. Looduskaitseseaduse (LKS) § 30 lg 2 p-dest 1 ja 2 tulenevalt on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Majandustegevuseks on ka raiete tegemine. LKS § 30 lg 4 kohaselt võib kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena kaitseeeskirjaga lubada koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile juhul, kui see objekti ei kahjusta, samuti on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Nii on Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 9 p 3 kohaselt kaitseala valitseja nõusolekul lubatud sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärkidele, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieala ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokkuja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. Seega on sihtkaitsevööndis raie lubatud ainult kaitse-eesmärgi saavutamiseks ja vastavalt kaitseala valitseja poolt seatud nõuetele. Kaebaja on taotlenud eraldisel nr 19 lageraiet, eraldisel nr 18 sanitaarraiet ning eraldistel nr 17 ja 20 harvendusraiet. Vastustaja on leidnud, et selliste raiete teostamine ei ole vajalik kasvukohatüübile iseloomuliku liikide koosseisu säilitamise seisukohalt, mistõttu ka raiet ei lubatud.

7. Kohus on seisukohal, et Keskkonnaameti keeldumine kaebajale taotletud raietele loa andmiseks oli õiguspärane. Vastustajal tuli lähtuda maastikukaitsealale kehtestatud kaitse-eeskirjast ning selles sätestatud piirangutest. Ka metsaseaduse (MS) § 41 lg 7 sätestab, et nõuetekohase metsateatise alusel kontrollib Keskkonnaamet kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele. Kui kavandatud tegevus ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus tegevus keelata, põhjendades keeldumist kirjalikult. Antud juhul on Keskkonnamet seda nõuet ka järginud. Asjaolu, et kaebaja väitel aitasid vaidlusalust metsateatist täita Keskkonnameti enda töötajad, ei tähenda, et sellega oleks vastustaja poolt antud kaebajale taotletud raieluba või tehtud positiivne eelotsustus. Kaebaja selgitustest võib järeldada, et ametnikud on vastavalt registriandmetele aidanud kaebajal metsateatist nõuetekohaselt vormistada. Ka kaebaja enda kohtuistungil antud seletuse kohaselt läks ta Keskkonnaameti Tartu büroosse sooviga saada teada, milliseid raieid on võimalik teha ehk sisuliselt abi saamiseks nõuetekohase metsateatise vormistamiseks.

8. Nagu märgitud, reguleerib Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal tegevust Vabariigi Valitsuse 06.10.2005 määrusega nr 259 kehtestatud „Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Määruse jõustumisest alates tuli kõikidel nimetatud maastikukaitsealal asuvatel kinnistute omanikel ka nimetatud kaitse-eeskirjast lähtuda. Määrus jõustus 21.10.2005.a . Antud asjas ei oma tähtsust ka see, et kaebaja väitel saadeti kaitse-eeskirjast tulenev kaitsekohustus talle alles 2011 aastal (tlk.11). Kaebaja järeldus, et kaitse-eeskiri ja kaitsekohustused tema suhtes varem ei kehtinud, on ebaõige. Kaitse-eeskiri on Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud 06.10.2005.aastal. Asjaolu, et kaebaja 2005 aastal ei nõustunud sihtkaitsevööndi kehtestamisega, ei tähenda, et määrus tema suhtes varasemalt ei kehtinud ja et ta ei ole kehtivast õigusaktist tulenevaid nõudeid kohustatud täitma ja neid järgima. Samas on vaidlusalune metsateatis esitatud ja selle kohta on otsus tehtud 2013 aastal, ajal, kui ka kaebaja oli vähemalt tema enda selgituste järgi kaitse kohustustest teadlik. Keskkonnaamet on haldusasjas nr 3-13-397, milles A. Laats taotleb Vabariigi Valitsuse 06.10.2005 määruse nr 259 tühistamist, oma vastuses märkinud, et A. Laats on vastustajale teadaolevalt iga-aastaselt alates 2008 aastast taotlenud Natura 2000 erametsamaa kohta antavat toetust ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. Samuti on A. Laats 31.08.2008 teinud Keskkonnaametile e-kirjaga järelpärimise, milles märgib, et on teadlik katastriüksuste 77901:004:0343 ja nr 77901:004:0344 asumisest Mustajõe looduskaitse vööndis. Vastustaja väitel ka kaebaja poolt tellitud ja saadud metsamajanduskavad sisaldavad märget

4

looduskaitseliste piirangute ja nende kehtestamise aluse kohta. Seega on kaebaja olnud kogu aeg teadlik kinnistule kehtestatud nõuetest ja piirangutest.

9. Sellest, et varasemalt on Keskkonnaamet andnud kaebajale samade katastriüksuste osas raieloa, ei saa teha järeldust, et kaitse-eeskiri kaebaja kinnistute osas ei kehtinud või et raieõiguse andmine oleks sõltunud kaebaja nõusolekust sihtkaitsevööndi määramisel. Kohtule esitatud 03.04.2007 aasta metsateatise järgi on kaebaja taotlenud ja Keskkonnaameti poolt on antud luba teostada katastriüksuse nr 77901:004:0343 osas valgustusraiet (tlk.47). 2013 aastal taotles kaebaja aga selle katastriüksuse osas luba sanitaarraide, lageraide ja harvendusraide tegemiseks. 03.04.2007 metsateatisel ei ole kaebaja katastriüksusel nr 77901:004:0344, mis on kirjas 2013 metsateatisel, raieluba üldse taotlenud. Vastustaja selgituste kohaselt on 2007 aastal lubatud valgustusraie, kuna see on vajalik ja vastab koosluse kujundamise eesmärgile. 2013 aasta vaidlusaluse metsateatise puhul taotles kaebaja hoopis lageja harvendusraiet, seega puudub alus väitele, et varasemalt on kaebaja taotlused metsateatise osas rahuldatud. Tegemist on täiesti erinevate taotlustega.

10. Kaebaja esitas kohtuistungil seisukoha, et Keskkonnaamet oleks pidanud tema metsateatise läbivaatamisel teostama metsaekspertiisi sarnaselt 2007 aastal teostatud ekspertiisiga. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Esiteks nähtub kaebaja enda poolt esitatud materjalidest, et 2007 aasta metsateatise puhul on Keskkonnameti otsus valgustusraide lubamise kohta tehtud 03.04.2007. a. Metsakaitseja Metsauuenduskeskuse metsakaitseekspertiisi ekspertarvamus kannab pealdises kahte kuupäeva: 07.11.07 ja 19.11.07.a Nendest kuupäevadest nähtub, et ekspertarvamus ei ole tehtud seoses kaebaja 03.04.2007 metsateatisega, vaid mitmeid kuid hiljem. Kaebaja poolt on peale kohtuistungit saadetud kohtule 06.11.2007 kuupäeval koostatud metsateatis nr 437010901 (tlk.62), mille kohus on toimikusse võtnud. Kohus leiab, et peale kohtuistungit kaebaja poolt esitatud tõendi esitamine ja asja juurde võtmine ei riku vastustaja õigusi, sest vastavad dokumendid on eelnevalt juba vastustajal olemas. Samuti ei muuda see tõend kohtu seisukohta, ega anna põhjust kaebuse rahuldamiseks. 06.11.2007 metsateatise kohaselt on antud luba sanitaarraide teostamiseks katastriüksusel nr 77901:004:0341, vaidlusaluse metsateatise puhul nimetatud katastriüksusel pole raiet soovitud. Katastriüksused nr 770:004:0344 ja 770:004:0343 on 06.11.2007 metsateatisel küll märgitud, kuid puudub otsus kavandatud tegevuse lubamise kohta. Samuti erinevad eraldiste numbrid 2013 aasta numbritest. Kohus leiab, et nimetatud ekspertiisi aluseks on olnud metsaseaduse (MS) § 40, mis reguleerib metsakaitset. MS § 40 lg 2 kohaselt on Keskkonnaametil õigus metsakaitseekspertiisi alusel teha metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks ettekirjutusi. Ei MS § 41, mis reguleerib metsateatise esitamist ja menetlemist ega ka keskkonnaministri poolt 21.12.2006 vastu võetud määrus nr 83 „Metsateatise vorm ja esitamise kord“, ei näe ette metsateatise läbivaatamisel ekspertiisi tegemise kohustust. Seega puudub metsateatise esitajal subjektiivne õigus nõuda metsateatise läbivaatamisel ekspertiisi läbiviimist.

11. Kaebaja on seisukohal, et Põhiseadusest tulenevalt on tal õigus vabalt oma vara vallata, kasutada ja käsutada ning ilma tema nõusolekuta seda õigust piirata ei saa. PS § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud, samuti, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samas sätestab sama paragrahv, et kitsendused sätestab seadus, mis tähendab, et seadusega on õigus teatud juhtudel seda õigust piirata. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga. Antud juhul piirab kaebaja omandi vabalt kasutamist ja käsutamist looduskaitseseadus, mille § 1 p 2 kohaselt on looduskaitse eesmärgiks kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslike looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. Riik on avalikes huvides võtnud kaitse alla Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja seadnud sellele

5

alale teatud piirangud. Looduskaitse eesmärkidest tuleneb, et avalik huvi võib kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärgil kaaluda üle omaniku huvid.

12. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Vastustaja otsus kavandatud raiete mittelubamise osas on õiguspärane ning otsuse tühistamiseks alus puudub.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt annab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts Kohtunik

Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Riigikohtu 16.03.2016.a otsusega

Riigikohtu 16.03.2016.a otsus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. 2. Jätta Tartu Halduskohtu 26. mai 2014. a otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 14. augusti 2015. a otsuse haldusasjas nr 3-13-2413 resolutiivosa muutmata. 3. Muuta halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuste põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. 4. Arvata kautsjon riigituludesse.