3-14-182/16 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedViru Vangla direktori 11. veebruari 2009. a käskkirjaga nr 6-1/50-KP kohaldati Romeo Kalda suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis seisnesid tema vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramises, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises ning kehakultuuriga tegelemise keelamises. Viru Vangla direktori 12. mai 2009. a käskkirjaga nr 6-1/131-KP ja
Legislator headnote
AI generated3-14-182/16 · Tartu Ringkonnakohus: Viru Vangla 17. veebruari 2014. a otsusega nr 6-16/1-2 tagastati kahju hüvitamise taotlus läbivaatamatult. Viru Vangla leidis, et taotluse esitamisel ei olnud R. Kalda järginud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 kehtestatud tähtaega kahju hüvitamise taotluse esitamiseks, mistõttu oli taotlus esitatud tähtaega ületades.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht
26. mai 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-182 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 1000 euro ulatuses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Romeo Kalda määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Vangla direktori 11. veebruari 2009. a käskkirjaga nr 6-1/50-KP kohaldati Romeo Kalda suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis seisnesid tema vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramises, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises ning kehakultuuriga tegelemise keelamises. Viru Vangla direktori 12. mai 2009. a käskkirjaga nr 6-1/131-KP ja
10. juuli 2009. a käskkirjaga nr 6-1/209-KP pikendati R. Kalda suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.
2. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas eelnevalt nimetatud käskkirjad.
3. Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2011. a otsusega nr 3-3-1-94-10 jäi muutmata Tartu Halduskohtu 15. detsembri 2009. a otsuse resolutsioon, millega tunnistati Viru Vangla eelnevalt mainitud käskkirjad õigusvastaseks.
4. R. Kalda esitas 30. detsembril 2013 Viru Vanglale taotluse, milles palus hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju 1000 euro ulatuses tulenevalt Riigikohtu jõustunud otsusest asjas nr 3-3-1-94-10.
5. Viru Vangla 17. veebruari 2014. a otsusega nr 6-16/1-2 tagastati kahju hüvitamise taotlus läbivaatamatult. Viru Vangla leidis, et taotluse esitamisel ei olnud R. Kalda järginud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 kehtestatud tähtaega kahju hüvitamise taotluse esitamiseks, mistõttu oli taotlus esitatud tähtaega ületades.
6. R. Kalda esitas 19. veebruaril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Koos kaebusega esitas R. Kalda menetlusabi taotluse, milles soovis enda vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
7. Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2014. a määrusega tagastati R. Kalda mittevaralise kahju hüvitamise nõue halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud kinni pidanud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 sätestatud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, jäi rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruse kohaselt:
7.1. Kuna kaebaja esitas kohtule hüvitamiskaebuse, tuli tal VangS § 11 lg-st 8 tulenevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
7.2. Kontrollimaks, kas kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, ei tohi kohus piirduda vaid formaalse kontrolliga (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus nr 3-3-1-34-13, p 8; Euroopa Inimõiguste Kohtu 29. mai 2012. a otsus nr 16563/08 jt: Julin vs Eesti, p 177). Seega kontrollis halduskohus, kas R. Kalda 30. detsembril 2013 Viru Vanglale esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlus oli esitatud tähtaega rikkudes. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teadasaamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Analoogne regulatsioon tulenes ka kuni 31. detsembrini 2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg-st 4.
7.3. Viru Vangla leidis kohtueelses menetluses, et kinnipeetav teadis võimalikust kahjust ning selle põhjustanud isikust juba 2009. aastal ega ennistanud seetõttu kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega. Halduskohus leidis, et Viru Vangla oleks võinud taotluse lahendamisel põhjendada, miks ta ei ennista taotluse esitamise tähtaega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 3 kohaselt ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kaebajale on väidetavalt kahju põhjustatud Viru Vangla direktori 11. veebruari 2009. a, 12. mai 2009. a ja 10. juuli 2009. a käskkirjadega. Halduskohus leidis, et R. Kalda sai nimetatud käskkirjadega tekitatud kahjust teada ajal, mil neid käskkirju talle tutvustati. Halduskohus leidis, et see toimus hiljemalt
17. septembril 2009, kui R. Kalda esitas Viru Vangla direktori 10. juuli 2009. a käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks kaebuse (haldusasi nr 3-09-2038). Seega hakkas hiljemalt siis kulgema RVastS § 17 lg-s 3 nimetatud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg. Seega oleks
R. Kalda pidanud kahju hüvitamise taotluse esitama hiljemalt 17. septembril 2012. Sellest päevast arvates ühe aasta möödumisel ei saanud vangla R. Kalda kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega ennistada. R. Kalda esitas kahju hüvitamise taotluse Viru Vanglale
30. detsembril 2013 ehk peaaegu aasta ja kolm kuud hiljem esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast, mistõttu ei olnud vanglal võimalik R. Kalda taotlust HMS § 34 lg 3 alusel ennistada.
7.4. Eelnevalt nimetatud käskkirjad tunnistati Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprillil 2011 jõustunud kohtuotsusega asjas nr 3-3-1-94-10 õigusvastaseks, kuid see asjaolu ei mõjuta RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja kulgemist. Jõustunud lahendist, millega tuvastati toimingu õigusvastasus, saab kahju hüvitamise nõude tähtaega hakata lugema üksnes juhul, kui kaebajale ei saanud juba eelnevalt selge olla, et talle on tekitatud kahju ja kes on selle eest vastutav. Kui nimetatud asjaolud on kaebajale varasemalt selged, ei saa kohtulahendi kuupäevast hakata kulgema kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. juuni 2008. a otsus nr 3-3-1-35-08, p 10).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. R. Kalda esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2014. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjendustes leidis kaebaja, et kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg hakkas kulgema Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2011. a otsusest asjas nr 3-3-1-94-10, millega tunnistati kehtetuks eelnevalt nimetatud käskkirjad. Alles sel hetkel sai kaebaja teada talle tekitatud kahjust ja kahju põhjustanud isikust. Käskkirjade tutvustamise ajal oli tegemist kehtivate haldusaktidega. Käskkirjade kehtimise ajal ei olnud kaebajale arusaadav see, et nendega oli talle kahju tekitatud.
9. Tartu Vangla vastuses määruskaebusele palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuses märgitakse, et kaebaja oli teadlik võimalikust kahjust ja selle põhjustanud isikust juba 2009. aastal, sellele viitab ka asjaolu, et kaebaja nimetatud käskkirjad vaidlustas. Asjaolu, et käskkirjad tunnistati Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2011. a otsusega nr 3-3-1-94-10 õigusvastaseks, ei tähenda, et see asjaolu mõjutaks kaebetähtaja kulgemist RVastS § 17 lg 3 tähenduses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 17. märtsi 2014. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohti muuta.
12. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2014. a määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Tiina Pappel Einar Vene