4-13-8318/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2013, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-13-8318 Kohtunik Anu Ammer Sekretär Kätlin Koidumäe Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur, esindaja Heiki Lindus Kohtuasi

D.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 15.11.2013 2402,13,001456 otsusele väärteoasjas nr

Kaebuse esitaja

Menetlusalune isik D.B, isikukood xxx,

elukoht ,

xxxx xxxx Asja läbivaatamise kuupäev 22.04. ja 19.05.2014, avalikul kohtuistungil Otsuse õiguslik alus K o h t u o t s u s e l õ p p o s a

VTMS § 132 p 2; § 134 lg 3; § 135 ja § 155,

1. D.B kaebus rahuldada osaliselt.

2. , s.o D.B Tee 40

Tühistada osaliselt süüdi tunnistamises seaduse § 1

lg 1 järgi

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

15.1 2402,13,001456, ga D.B karistati 1.2013 otsus väärteoasjas nr mille

liiklusseaduse § ja § nõuete eest, KarS § 63 lg 1 34 lg 6 ja lg 12 80 lg 1 rikkumise

sätete kohaldamisega, Teeseaduse § 401

lg 1 alusel, rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320,00 eurot.

3. Teha uus otsus, millega D.B

süüdi tunnistada liiklusseaduse § 34 lg 6 nõuete rikkumises ja

karistuseks rahatrahv 3 liiklusseaduse § 238 alusel mõista 0 trahviühiku ulatuses, s.o 120,00 eurot.

4. Trahv tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB Pank, arvele EE932200221023778606 Swedbank, arvele EE403300333416110002 Danskebank või

arvele EE701700017001577198 №rdea pank, kohustuslik viitenumber

10220135276773. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

2

suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool

soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadi

vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu 11.06.2014 kell 16.00. s tutvumiseks kättesaadav

I TUVASTATUD ASJAOLUD

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Pefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 15.11.2013 otsusega , karistati D.B 4 l väärteoasjas nr 2402,13,001456 liiklusseaduse § 3 g 6,

lg 12 ja § 80 lg 1 nõuete rikkumise eest, KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamisega, Teeseaduse § 401 lg 1 alusel, rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320,00 eurot selle eest, et tema 24.10.2013 kell 14.20

Lääne Sõmeru val Põdruse uhtis mootorsõidukit -Viru maakonnas las -Kunda-Pada tee 11.km.-l j

xxxx xxx reg nr x , mille tegelik mass ületas registrimass ja teljekoormused ületasid i

registreerimisel määratud väärtuseid. Veduki I teljel lubatud 8500 kg, tegelik mass 10972 kg; veduki II teljel lubatud 9500 kg, tegelik mass 11386 kg. Veduki lubatud suurim mass 26000 kg,

tegelik mass 30446 kg. Juhil puudus selle kohta eriluba vastavalt Teeseadus § 35 lg 2. Samuti juhtis veost vedavat mootorsõiduki , mille veos (lubjakivi killustik) ei olnud nõuetekohaselt kinni t kaetud ning oli kukkumise ohus. Teostas tasulist autovedu, esitamiseks puudus veoliigile vastav sõidukikaart või veoloa ärakiri. Otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule süüks arvatud § 22 lg 1 p 2; § 23 lg 1 Autoveoseaduse

p 2 Liiklusseaduse 6,12 1 ; § 34 lg ja § 80 lg nõuete rikkumine.

Kohtuvälise menetleja äärteo toimepanemine tõendatud otsuse kohaselt on v

väärteoprotokollis esitatud tõenditega, s.o menetlusaluse isiku D.B ülekuulamise protokolli, massimõõteseadme kasutamise protokoll menetluse käigus i ja fotodega. Menetlusalune isik esitas vastulause, mille kohaselt ta süüd ei tunnista väärteomenetluse lõpetamist VTMS nud ning taotles § 29 lg 1 p 1 järgi.

Süüteokoosseisu puudumise tõttu menetluse käigus , tuginedes menetlusaluse isiku poolt

esitatud ditele, tõen lõpetas kohtuväline menetleja väärteomenetlus Autoveoseadus § 31 e 3 osas.

Teeseadus § 401

lg 1

aga seisukohale, et ja LS § 238 osas jõudis kohtuvälise menetleja

menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud väärteotoimikus olevate tõenditega. Väärteotoimikus olevatel on selgelt ja üheselt arusaadav, et veos oli katmata fotodel

ning see oli kukkumise ohus. Sõiduki massimõõtmisi teostades on tuginetud sõiduki koormuse

mõõtmise metoodikale, milles on lubatud massimõõtmisi teostada piki või põikisuunas. Menetlusalune isik ei ole õigusrikkumiste toimepanemist tunnistanud. Liiklusseaduse § 34 lg 6 ja lg 12 ja § 80 lg 1 nõuete rikkumise eest KarS § 63 , kohaldades lg 1 sätteid määras kohtuväline menetleja Teeseaduse § 40 , 1 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320,00 eurot.

08.12.2013 esitas D.B Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles taotles VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tühistada kohtuvälise menetleja otsus tema suhtes menetletud väärteoasjas seoses väärteo tunnuste puudumisega.

3

Oma kirjalikus seisukohas, kohtuväline menetleja kaebust ei tunnistanud ja taotles jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuvälise menetleja esindaja väljendas ka kohtuist äärteo ungil seisukohta, et v toimepanemine on tõendatud nii Teeseaduse § 401 lg 1 kui Liiklusseaduse § 238 järgi. Koorem oli katmata ja selle osas vaidlust ei ole olnud, see on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamisega ja

selle tõendamiseks on ka fotod olemas. Seoses teeseaduse nõuete rikkumisega väljendas ta

seisukohta, et mõõtmine on teostatud vastavalt mõõtemetoodikale, et mõõteteg us oli jälgitav, ev

mõõtmist teostas pädev mõõtja, kes kasutas nõuetekohast mõõtevahendit, järgis asjakohast mõõtemetoodikat ning lähtus seadme kasutusjuhendist.

Eelmenetluses esitati kohtule ka Evocar 2000 mitteautomaatkaalude kasutusjuhend koos

ametliku tõlke koopiaga. Kohtuvälise menetleja esindaja viitas Kasutusjuhendi tõlke lk 3 p 1.2

alajaotusele, milles hulgas on äranäidatud erinevad võimalused kaalumise teostamiseks seal on lehekülje lõpus lubatud kaalumisviisina märgitud ka külgede kaupa kaalumine. Külgepidi kaalumine on lubatav ka „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika“ (MM 02-2010) p 11 alusel, mis on kinnitatud

Polits - oli ei ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010 käskkirjaga nr 40. Eeltoodust tulenevalt kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et massimõõtmi l ja nõuetekohaselt. ne teostati lubatud viisi

Kohtuistungil andis D.B lles, et koorem oli katmata - s

ütlusi, et vaidlust ei ole se ee on fotode , . Vaidlus on vaid veoki massi lt näha ning selles osas ta kohtuvälise menetlejaga nõustub

osas ja ü a nõus ei ole, üks lekoormamisega t kuna kaaluseadmetest, millega kaaluti, oli rikutud. Alguses kaaluti veokit tekohaselt 6 kaaluga, siis aga nõue avastasid politseinikud, et üks kaaludest on rikutud ja kaaluti 3 kaaluga. Tegemist (ühel kaaluseadel on taatlemise märk rikutud) seejärel on asja, , et ilma tasandusma ideta ei oleks 3 teljelise sõidukiga. Hiljem, kui uuris siis tuli välja tt üldse tohtinud kaaluda. Kaalumise teostamiseks pannakse kaalud rataste ette ja sõiduk sõidab neile

peale. Kaal näitab ühe silla kaalu, mis arvutatakse kokku ning saadakse sõiduki täismass.

Tegelikult peab kõikide rataste alla panema kaalud. Kuid kõigepealt kaaluti ära vasakpoolsed

rattad ja hiljem parempoolsed rattad, seega oleks pidanud olema vasakul poolel tasandusmat , id sest pind mille peal kaalutakse peab olema sile.

Tunnistaja S M konkreetset juhtumit ja menetlusalust andis kohtuistungil ütlusi, et mäletab

isikut. See võis olla 24 2013, kui teostasid liiklusjärelevalvet Põdruse .10. -Kunda maanteel.

Peatasid 3-teljelise veoauto, mis vedas koormat. Koormaks oli lahtine kruus, mis ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud, s.o kaetud ja näha oli, et koorem oli kukkumisohus, seejärel peatasime

sõiduki kinni. Teostasid veoauto kaalumise ja tulemuseks oli, et sõiduk oli ülekaalus. Kaalumist

teostati kahel korral, kuna esimesel korral kaaluti veoauto ära ning kui üks politseiametnik läks kaale ära viima, märgati, et ühe kaalu kleebis on rikutud. Selge ei olnud see, et millal kleebis oli rikutud. Arvatavasti sai kleebis rikutud kaalumise käigus, aga kuna see ei olnud täiesti selge, siis otsustati sõidukit uuesti kaaluda ilma seda kaalu kasutamata. Juhul kui kaalu kleebis on rikutud,

siis seda kaalu kasutada ei tohi. Teist korda kaaluti sõiduk seda kaalu kasutamata. Tunnistaja avaldas, et on teadlik kuidas viiakse, on seda ka ise teinud. Kaalumise teostamisel kaalumist läbi juhindutakse kaalumismetoodikast ja massimõõteseadme kasutamise juhendist. Sellel konkreetsel

sõidukil oli 3 telge seega oli tal 6 ratast. Külgepidi kaaludes võib kaaluda kas kasutades , tasandusmatte või mitte. Selleks, et mitte tasandusmatte kasutada, peab teepind olema sile ja kalle

ei tohi olla rohkem kui 10 protsenti. Tegemist oli renoveeritud, sileda asfaltteega. Kaalumist teosta bussipeatuses, kus ei olnud lubatust suuremaid kaldeid. Sellel teel on ka varem teostatud ti kaalumisi. Evocar-2000 tootja ei näe ette tasandusmattide kasutamist.

4

Kohus uuris kohtuistungil kirjalikke tõendeid:

- 15/;

Massimõõteseadme kasutamise protokoll /tl

- ;

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tl 16/

- Fotod /tl 20-27

/;

- Evocar 2000 kaalude kasutusjuhend ja Viru Maakohtu poolt -13-151 tellitud väärteoasjas 4 ja Multilingua Tõlkebüroo OÜ teostatud juhendi tõlge Evocar 2000 kaalude kasutus eesti keelde /tl 52-65, 66-79/;

- Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010 käskkirjaga nr 40 kinnitatud Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika (MM 02-2010) /tl 80-88/,

II KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liikluspolitseinik V Pu poolt 24.10.2013 1351122 kohaselt koostatud väärteoprotokolli AB rikkus D.B liiklusseaduse § 80 lg 1, § 34 lg 1, 2, ja Siseministri määruse nr 51 § 7 Teede-

lg 1, Majandus- nr 42 lisa 1 kood 1109, ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse liiklusseaduse § 34 lg 6, AutoVS § 23 lg 1 p 2, ja Siseministri määruse nr 81 § 17 lg 2 ja Teede-

AutoVS § 22 lg 1 p 2 nõudeid ning tema väärteod on kvalifitseeritud Teeseaduse § 401

lg 1, liiklusseaduse § 238 ja Autoveoseaduse § 313 /tl 13/. järgi

Kohtuvälise menetleja väärteoasjas nr 2402,13,001456 lõpetati 15.11.2013 otsuse

ga

väärteomenetlus D.B suhtes Autoveoseaduse § 31 3

osaliselt koosseisu järgi süüteo puudumise tõttu õiguspäraselt ning seda kohus

. täiendavalt ei käsitle

Liiklusseaduse § 238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi poolt - sõitjate või veoseveo nõuete rikkumise eest. Karistusena näeb nimetatud säte ette rahatrahvi -

kuni 100 trahviühikut. Liiklusseaduse § 34 lg 6 sätete kohaselt peab veos olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud

nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks keskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks

liiklust. Veosevedu peab toimuma autoveoseaduse alusel kehtestatud korras. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust D.B poolt nimetatud nõuete rikkumises. Süüteo toimepanemine

on tõendatud süü omaksvõtuga ning fotodega katmata koormast. Tegu on õigusvastane ja

menetlusalune isik on selles süüdi. Selles osas on kohtuvälise menetleja otsus põhjendatud ja

kohtu hinnangul tuleb nimetatud n eest pidada piisavaks menetlusaluse isiku õuete rikkumise karistamist rahatrahviga alla selle keskmise määra, s.o 30 trahviühiku ulatuses, s.o summas 120,00 eurot. Teeseaduse § 40l lg 1 ormidele mit sätestatu kohaselt karistatakse n tevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest,

samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitte ettenähtud teerajatisel

, rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Liiklusseaduse § 238 sätestatu kohaselt karistatakse Mootorsõiduki või trammijuhi poolt - sõitjate või veoseveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. -

5

Liiklusseaduse § 80 lg 1 sätestab, et s si ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust.

Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, materiaalse ja blankeetse

väärteokoosseisuga. Koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda nende õigusaktide poole, mis kehtestavad koosseisus loetle -

tud sõidukite liiklus ja käitusnõuded.

Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad sättes nimetatud sõidukite juhtimise käigus liiklus või käitusnõuete rikkumises. -

Liiklus-

või käitusnõuete rikkumise all tuleb mõista sõidukiga liiklemisele või selle

ekspluateerimisele kehtestatud nõuete rikkumist, mis võib seisneda nii tegevuses kui tegevusetuses. Nimetatud nõuete rikkumine seisneb peamiselt sõidukijuhi kohustuste eiramises.

MKM määruse nr 42 lisa 1 kood p 2g sätestab 1109

- - 44 t.

MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1111 sätestab

a) 2- 18 t; b) 3- 25 t; c) 3- s 26 t; d) 4- 31 t; e) 4- 32 t; f) 3-teljelisel liigendbussil 28 t.

MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1115 sätestab

TSM määruse nr 51 § 7 lg 1 sätestab

s telje koormus aga registreerimisel antud eriluba.

MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Mõõtetulemus saab aga jälgitav olla üksnes juhul, kui mõõtmised on

teinud pädev mõõtja, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast

mõõtemetoodikat. Lähtudes Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendist, sõiduki üldmassi -

tuvastamiseks on tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla ning just selline kaalumisviis annab õigeid tulemusi.

6

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika (Metoodika MM 02 p 10 sätestab -2010) : Lubamatud kaalumisviisid ratta-, telje-

d rattad ja teljed) asumine teepinna

Sama Metoodika MM 02-2010 p : 11 sätestab

-, telje-

telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte; telgede kaupa, tasandusmatte kasutamata; tasandusmatte kasutamata;

Massimõõteseadme kasutam sõiduki ise protokolli kohaselt teostas politsei 24.10.2013 xxxx reg nr xxxx kaalumise. Kaalumisel kasutati mitteautomaatkaalusid Evocar 2000 nr 200620

taatlustunnistuse nr TTLM-13/00157; Evocar 2000 nr 200621 taatlustunnistuse nr TTLM-

13/00154; Evocar 2000 nr 200624 taatlustunnistuse nr TTLM-13/00155, mille töökorras olekut testiti 24.10.2013 kell 15.23. Kaalumine teostati asulavälisel hea nähtavusega sademeteta kuiva

kattega teel valgel ajal. Veose tüübiks on märgitud puistematerjali vedu. Protokolli kohaselt

tuvastati veduki kogukoormuseks 31620 kg, lubatud 26000 kg asemel. Seega oli protokolli kohaselt ülekoormust 4446 kg. Teekallet kaldemõõdikuga ei mõõdetud, kuid protokolli kohaselt

tuvastati, et see on all 10 kasutati tehnikavahendistest fotoaparaati Canon. %. Mõõtmise ajal

Mõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Mõõtja oli erialaselt pädevaks tunnistatud EAK tunnistusega nr E 075 kehtivusega kuni 30.06.2015 /tl 15/.

Menetlusaluse isiku D.B ja tunnistaja S Mi tega on tuvastatud, et algul teostati ütlus kaalumine nõutaval viisil, s.o 6 kaaluga, kuid kui selgus asjaolu, et ühe kaalu kleebis oli rikutud, teostati uus kaalumine, siis juba vaid 3 kaalu kasutades.

Evocar-2000R kaalude kasutusjuhendi punkti 1.2 kohaselt vajatakse kolme teljega sõiduki

kaalumiseks 6 kaalu. Kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Kasutusjuhendi sama punkt sätestab NB!, mille kohaselt külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemusi;

Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 20.06.2013 otsuses 3-1-1-68-13 on veokite

kaalumisega seonduvat käsitlenud ja asunud seisukohale, “et kaalumisel tarvitatavate kaalude - aalumiseks vajatakse nelja, kolme teljega

7

ilmselt kaale. Sam

Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaalumine teostati lubatud viisil. Kohtu hinnangul on antud juhul veoki kogukoormuse tuvastamiseks lubatud viis - Metoodika MM 02- ning antud 2010 esimeses punktis märgitud viis, s.o kui kaalud on korraga kõikide rataste all, viis ei ole vastuolus Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis sätestatuga.

Seega on tuvastatud vastuolu Metoodika MM 02-2010 ja Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendi vahel ning kaalumist ei ole teostatud lubatud viisil ja seega pole mõõtetulemuste jälgitavus xxxx reg nr xxxx

massi kaalumisel tõendatud.

Massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole käesolevas väärteoasjas usaldusväärseks tõendiks, mistõttu seda ei saa kasutada veoki ülekaalu tuvastamiseks. Teised väärteoasjas kogutud

tõendid – menetlusaluse isiku ütlused õiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus

, s ja tunnistaja S Mi ütlused TeeS § 40 , ei kinnita D.B poolt 1 lg 1 järgi väärte kvalifitseeritava o toimepanemist.

D.B tegevuses puudub TeeS § 40 1

lg 1 ja LS § 238 objektiivne koosseis ning

sellest tulenevalt kohus edasiselt tuvastama subjektiivset koosseisu, teo ei asu süüteo õ ja süü küsimust igusvastasust .

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et D.B kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt,

tühistad ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo es osaliselt Politsei-

liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki L 15.11.2013 otsus väärteoasjas nr induse 2402,13,001456, osas millega D.B karistati liiklusseaduse § 34 lg 12 ja § 80 lg 1 nõuete rikkumise eest, KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamisega, Teeseaduse § 401 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik