1-14-4393/2 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4393 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 12. mai 2014 määrus Vladimir Jarikovi kaebuse rahuldmata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vladimir Jarikovi (Jarikov) taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Juhindudes RÕS § 7 lg 1 p 5 ja § 10 lg 5 jätta Vladimir Jarikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 12. mai 2014 määruse vaidlustamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord:

RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. V. Jarikov esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 23.04.2014 kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 152 alusel Tartu Maakohtu kohtunik D.K. e suhtes. 2. 02.05.2014 jättis Lõuna Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. 3. V. Jarikov vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris. 12.05.2014 määrusega jättis Riigiprokuratuur isiku kaebuse rahuldamata, nõustudes siinjuures ringkonnaprokuratuuri seisukohtadega. Riigiprokuratuuri määruses märgiti, et kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kuivõrd ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine

2 välistatud. Kõnealusel juhul ei esine kuriteokaebuses ega kaebuses Riigiprokuratuurile sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. 4. 15.05.2014 esitas V. Jarikov Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Riigiprokuratuuri 12.05.2014 määruse peale. 5. V. Jarikov ei nõustu Riigiprokuratuuri 12.05.2014 määruses esitatuga ja taotleb selle vaidlustamiseks riigi õigusabi, kuna kaebust ringkonnakohtusse saab esitada üksnes advokaadi vahendusel.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 6. Ringkonnakohus, kontrollides V. Jarikovi taotluse põhjendatust, leiab, et V. Jarikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 12.05.2014 määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata. 7. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest ühe kuu jooksul. Eelviidatud sätte kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. Nimetatud asjaolu on V. Jarikovile Riigiprokuratuuri 12.05.2014 määruse resolutiivosas ka selgitatud. 8. Ringkonnakohus märgib, et kuigi riigi õigusabi andmise esmaseks eelduseks on taotleja maksejõuetus, ei ole see ainsaks aluseks, mille tuvastamisel isikule tingimusteta riigi õigusabi antakse. Isegi, olles tuvastanud isiku maksejõuetuse, peab menetleja KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt järgnevalt hindama seda, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) kohaselt võidakse riigi õigusabi jätta muuhulgas andmata ka juhtudel, mil menetleja leiab, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). 9. Ringkonnakohus leiab, et Riigiprokuratuuri määrusest nähtuvalt on kriminaalmenetluse alustamata jätmist riigiprokuröri poolt piisavalt põhjendatud ja seega saab V. Jarikovil käesolevas asjas eelduslikult vähetõenäoliselt olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi võiks vajada. Ringkonnakohus jagab Riigiprokuratuuri seisukohta, et käesoleval juhul puuduvad KrMS § 194 tulenevalt kriminaalmenetluse alus ja ajend, mistõttu on kriminaalasja alustamine välistatud. Seega tuleb tema taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata, sest võimalus Riigiprokuratuuri 12.05.2014 määruse vaidlustamiseks ja Tartu Maakohtu kohtuniku vastu kriminaalmenetluse alustamiseks on ilmselgelt vähene. 10. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja 41 lg-st 3, RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus V. Jarikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau