3-14-50690/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-14-50690 Määruse kuupäev 26. mai 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Eigo Asukül kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 7808 eurot seoses ebainimlike ja alandavate tingimustega vangla kambris Resolutsioon 1. Tagastada kaebus haldusasjas 3-14-50690. 2. Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud 1. Eigo Asuküli kahju hüvitamise taotlus registreeriti Tallinna Vanglas 26. veebruaril 2014. Tallinna Vangla 24. märtsi 2014 kirjaga nr 5-18/14/5980-2 anti E. Asukülile 10-päevane tähtaeg kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. E. Asuküli esitas 2. aprillil 2014 vanglale pöördumise, märkidest, et kahjunõue on esitatud tähtaegselt, sest kahjust ja selle põhjustajast sai ta teada 15. novembril 2013. Tallinna Vangla tagastas 8. aprillil 2014 E. Asuküli kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult, olles seisukohal, et kahju hüvitamise nõue ei ole tähtaegne. 2. Tartu Halduskohtusse saabus 2. mail 2014 E. Asuküli kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 7808 eurot. Kaebaja hinnangul on kahju tekkinud tema kinnipidamise tõttu Tallinna Vangla ebainimlikes ja inimväärikust alandavates tingimustes perioodil 3. september 2008 kuni 22. aprill 2010. Kaebaja märgib, et sai oma õiguste rikkumisest teada alles 15. novembril 2013 ajalehe Postimees vahendusel. Kaebaja viitab ka Euroopa Inimõiguste Kohtu 19. detsembri 2013 lahendile asjas Tunis vs Eesti. Ühes kaebusega esitas E. Asukül taotluse menetlusabi saamiseks, s.o riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kohtu seisukoht 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning

üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette Vangistusseadus (VangS). VangS § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 4. HKMS § 47 lg 2 järgi tuleb kontrollida seda, kas isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Ringkonnakohtu praktika kohaselt ei ole kohtusse pöörduja järginud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda muuhulgas juhul, kui taotlust haldusorganile ei ole esitatud tähtaegselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt – näiteks jätab kõrvaldamata kaebuses esitatud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt vms – ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide läbi vaatamata jätmisega, siis ei ole ka hilisem kaebus HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vt Tartu Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2014 määrust haldusasjas 3-13-1407). Kaebuse materjalide kohaselt tagastas Tallinna Vangla E. Asuküli taotluse kahju hüvitamiseks põhjusel, et taotlus oli esitatud pärast Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 ettenähtud tähtaega ning puudusid objektiivsed põhjused menetlustähtaja ennistamiseks. 5. Kohus on seisukohal, et E. Asukülil on kohtule esitatud kahju hüvitamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud mittenõuetekohaselt ning Tallinna Vangla on seejuures õiguspäraselt tagastanud kaebaja 26. veebruari 2014 kahju hüvitamise taotluse. RVastS § 17 lg-st 3 tuleneb, et taotlus haldusorganile tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kohus nõustub Tallinna Vangla 8. aprilli 2014 otsuses toodud seisukohaga, et E. Asukül esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale pärast 3-aastase tähtaja möödumist kahjust teadasaamisest ning puudusid objektiivsed põhjused taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks. Riigikohus on oma otsuse nr 3-3-1-93-13 punktis 14 selgitanud, et jätkuva haldustoiminguga tekitatud mittevaralise kahju puhul on kahjust teadasaamise hetkeks üldjuhul hetk, mil lõppes kaebajale jätkuva toiminguga kahju tekitamine, kuid erandina võib tähtaeg hakata kulgema ka enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem. Sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba Tallinna Vanglas viibimise kestel, pidi ta eeltoodust tulenevalt saama sellest teada hiljemalt 22. aprillil 2010. Seega hakkas kahjuhüvitise nõude esitamise 3 aastane tähtaeg kulgema Tallinna Vanglast lahkumisele järgneval päeval ehk 23. aprill 2010. Kaebaja taotlus Tallinna Vanglale on registreeritud 26. veebruaril 2014 (tl 3). Seega ületas kaebaja taotluse esitamiseks riigivastutuse seaduses ettenähtud tähtaega. Kaebaja seisukoht, nagu olnuks taotlus tähtaegne, kuna ta sai oma õiguste rikkumisest teada Postimehe 15. novembril 2013 ilmunud artiklist või Euroopa Inimõiguste Kohtu 19. detsembri 2013 lahendist, on ebaõige. Kohus leiab, et kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda seda, millal sai kaebaja teada vangla tingimuste õigusvastasusest, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud kaebajal õigeaegselt halduskohtusse pöörduda. Siinkohal ei ole oluline ka kaebaja väide, et ta sai oma õiguste rikkumisest teada ajalehe vahendusel või see, millal kaebaja sai teada EIK seisukohtadest, kuna see puudutab üksnes võimalikku õiguslikku hinnangut, mitte aga väidetava kahju tekkimise fakti kui sellist. 6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks Tallinna Vanglale ei olnud tähtaegne ning vangla poolt taotluse tagastamine oli põhjendatud, mistõttu ei pidanud kaebaja kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra läbimata jätmise korral kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg-st 1 p 4, leiab kohus, et Eigo Asuküli kaebus kuulub tagastamisele. 7. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. 8. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik