4-14-2810/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

4-14-2810 1(8)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2014

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-14-2810 Kohtunik Deniss Minzatov Väärteoasi kaebemenetluses U.R kaebus Maksuja Tolliameti tollikorralduse osakonna Põhja liikuvkontrollitalituse peainspektor Zinaida Saar 28.03.2014 otsusele nr 930013002459/10 irjalikus menetluses) (k Menetlusalune isik U.R, isikukood: xxxxxx RESOLUTSIOON: Juhindudes VTMS § § 1 120, 32 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

1. U.R kaebus Maksuja Tolliameti Jätta tollikorralduse osakonna Põhja liikuvkontrollitalituse peainspektor Zinaida Saar 28.03.2014 otsusele nr 930013002459/10 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

2. Saata kohtuotsus Maksuja Tolliametile ja kaebuse esitaja

le TMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni

esitamis

- e õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja

möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30 päevase tähtaja viimane päev langeb puhke või pühapäevale, loetakse - - 30-päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

4-14-2810 2(8)

ASJAOLUD JA

MENETLUSE KÄIK

Väärteoprotokoll ja kohtuvälise menetleja otsus

Maksuja Tolliameti tollikorralduse osakonna Põhja liikuvkontrollitalituse peainspektor Zxxx Sxxx koostas 27.02.2014 rotokolli nr 930013002459/6 (tl 23-26 U.R

väärteop )

suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt teostasid kohtuvälise menetleja ametnikud vastavalt

09.12.2013 läbiotsimismäärusele läbiotsimise (tl 4-5) 11.01.2014 U.R-i ik xxx elukohas aadressi xxx l ning kasutuses olevates garaažiboksides nr 28 ja nr 29, mis asuvad xxx. iivani seest ja laua Läbiotsimise käigus avastati garaažiboksis nr 28 asuva d

sahtlist sigaretid: Bayron White koguses 3 plokki ja 27 pakki s.o kokku 1140 tükki, Bayron Exclusive Tobacco koguses 2 plokki s.o 400 tükki, NZ Gold koguses 10 pakki s.o 200 tükki,

More Red koguses 4 pakki s.o 80 tükki, Premier koguses 5 pakki s.o 100 tükki. Sigarettide

pakenditel asusid venekeelsed kirjed ning Vene Föderatsiooni või Valgevene Vabariigi maksumärgid või maksumärgid puudusid (tl 12 Eelnimetatud sigaretid üldkoguses 1920 -13).

tükki paigutati kilekotti, millele paigaldati tollitõkend nr ET0036184 ning jäeti asitõendina

hoiule xxx koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis tunnistas U.R,

et läbiotsimise käigus avastatud sigaretid olid soetatud tema poolt 10.01.2014

Narvas tundmatu meesterahva käest 100 euro eest ning hoiustatud garaažiboksis nr 28, mis

asub xxx. U.R-i ütluste kohaselt soetas ta sigarette enda ning enda sugulaste jaoks. U.R tunnistas oma ütlustes, et ta oli teadlik, et käitub valesti, soetades ja hoides sigarette Venemaa ja Valgevene aktsiisimärkidega (tl 17-21).

Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 1 lg 2 järgi tubakatoote müügipakend maksumärgistatakse

alkoholi, - tubaka, - - ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) kohaselt. kütuse

ATKEAS-

e §11' alusel on maksumärk aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisuse nõuetele vastav eritunnus mis tõendab aktsiisi maksmist. ATKEAS § 61

lg 3 kohaselt peab tarbimisse lubatud tubakatoode olema maksumärgistatud. Maksumärgina

tuleb mõista vaid Eesti maksumärki, mis vastab ATKEAS e § 61 lg 2 alusel kehtestatud - rahandusministri 12.aprilli 2006.a määruse nr 25 nõuetele.

TubS § 12 lg 1 p 1 kohaselt peab tubakatoote müügipakendile olema trükitud suitsetatava tubakatoote puhul valikuline terviseohu üldhoiatus ja valikuline terviseohu lisahoiatus. TubS

§ 13 lg 1 ja lg 2 järgi peavad hoiatused olema eestikeelsed. Tulenevalt TubS § 12 lg 2

trükitakse sigarettide müügipakendile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teave

tõrva ja vingugaasisisalduse kohta. Vastavalt TubS § 15 lg - nikotiini- -le 1 ja 2 peab teave sigarettide tõrva ning nikotiinisisalduse kohta olema väljendatud eestikeelse tekstina. TubS § -

6 lg 1 p 2 ja 3 alusel loetakse tubakatoote käitlemiseks tubakatoote kauplemine, hoidmine,

ladustamine ning edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses.

Sama seaduse § 6 lg 2 alusel isiku valduses oleva tubakatoodete hulga määramisel kaubanduslikuks koguseks kohaldatakse ATKEAS- -le 57' on Maksut. Tuginedes ATKEAS §

ja Tolliametil alust arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui tubakatoote kogus ületab 800 sigaretti.

TubS § 39 lg 1 alusel maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või

mittenõuetekohases rühmapakendis tubakatoote hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise

eest kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses, samuti sellise tubakatootega kauplemise eest on ette nähtud karistus.

Hoides kuni 11.01.2014 oma kasutuses olevas garaažiboksis sigarette üldkoguses 1920 tükki,

millede pakenditel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid ning nõuetekohased eestikeelsed

kirjed, on U.R toime pannud TubS § 39 lg 1 sätestatud väärteo, s.o.

4-14-2810 3(8)

maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoote hoidmine kaubanduslikus koguses.

Maksuja Tolliameti Zxxx tollikorralduse osakonna Põhja liikuvkontrollitalituse peainspektor

Sxxxtegi 28.03.2014 otsuse nr 930013002459/10, milles leidis, et o , et hoides n tõendatud

kuni 11.01.2014 oma kasutuses olevas garaažiboksis sigarette koguses 1920 tükki, millede

pakenditel puudusid nõuetekohased maksumärgid ja kirjed, pani U.R koosseisupärase, õigusevastase ja süülise teo, mis on kvalifitseeritav väärteona TubS § 39 lg 1 järgi, s.o. maksumärgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoote hoidmine

kaubanduslikus koguses. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati U.R-i TubS 39 lg 1 90 360 eurot. § järgi rahatrahviga trahviühikut summas

Kaebus

U.R esitas Viru Maakohtule 09.04.2014 kaebuse tema suhtes 28.03.2014 tehtud

otsuse peale väärteoasjas nr 930013002459. Kaebuses palub U.R tühistada kohtuvälise menetleja lõpetada väärteomenetlus. 28.03.2014 otsus ning

Kaebuse esitaja leiab, et s esinevad väärteoprotokolli väärteomenetluse rikkumised ning

kohtuväline menetleja ei arvestanud tema poolt esitatud vastulauset (tl 27-28, 29-30).

Menetlusalune isik vaidlustab väärteo toimepanemise fakti (kuna ei ole tõendeid) ning karistuse määramist.

Vastus kaebusele

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr

930013002459. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja üldsõnaline süüdistus

väärteomenetleja poolt väärteomenetluse käigus toime pandud rikkumistele ei ole tõsiseltvõetav ega põhjendatud.

Kaebaja viitab, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud väärteoprotokollile esitatud

vastulauset.

U.R-ile väljastati 27.02.2014 allkirja vastu väärteoprotokoll nr

930013002459/6, milles on viidatud, et üldmenetluse otsus on kättesaadav 28.03.2014 ning

isikul on õigus 15 päeva jooksul esitada kohtuvälisele menetlejale vastulause.

U.R

esitas tähitud postiga kohtuvälise menetleja otsusele vastulause, ümbrik kannab

kuupäevatemplit 11.03.2014 ning viidet, et selle saatja on U.R. Vastulause on venekeelne, koostatud arvutis ning väljaprinditud, kuid sellel puudub U.R-i nimi

ja allkiri, samuti K puudub kuupäev. ohtuväline menetleja registreeris 11.03.2014 U.R-i poolt esitatud vastulause

väärteomenetluse portaalis ning lisas väärteotoimikusse.

Vastulauses on U.R viidanud järgmistele asjaoludele:

1) segadusttekitav on dokumenti

de numeratsioon väärteoprotokollis;

2) väärteoprotokolli põhiosas ei ole piisava täpsusega kirjeldatud, millistel

sigarettidepakkidel olid aktsiisimärgid, millistel mitte. Samuti pole kirjeldatud, millistel sigarettidepakkidel olid Venemaa - , millistel Valge

vene maksumärgid.

3) -

viide väärteoprotokollis ATKEAS § le 571 ei ole põhjendatud;

4) -ga 1 riigikohtu otsuse 3-1-1-107-09 p-s 10.3 toodu vastuolu Eesti Vabariigi PS § 23 lg valguses;

4-14-2810 4(8)

5) väärteoprotokollis otsuse kättesaamise kuupäeva ebaõige esitamine, millest tulenevalt on piiratud menetlusaluse isiku õigusi ning rikutud väärteomenetluse norme.

Kohtuväline menetleja on oma 28.03.2014 üldmenetluse otsuse nr 930013002459/10 punktis 5 (otsuse lk 4- nktidele 6) vastanud põhjalikult eranditult kõikidele vastulauses väljatoodud pu

ning selgitanud, miks vastulauses toodut otsuse tegemisel ei ole arvestatud. Kohtuväline

menetleja jääb vastulause suhtes samale seisukohale, mis on otsuses ning ei pea vajalikuks korrata otsuse punktis 5 toodut käesolevas kirjalikus vastuses kaebusele uuesti.

Analüüsides kõiki tõendeid kogumis ja koostoimes, on kohtuväline menetleja veendunud, et

kohtuvälise menetleja 28.03.2014 otsus nr 930013002459/10 U.R-i suhtes on seaduspärane ja õige. Tõendamist on leidnud asjaolu, et U.R on pannud toime TubS § 39 lg s 1 sätestatud väärteo. -

Karistusregistri andmetel on U.R varem karistatud Ida prefektuuri 14.01.2013

otsusega LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 480 eurot ning Viru Maakohtu 16.03.2012 otsusega KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega ning hinnanud

siseveendumuse kohaselt kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kohus on saatnud kaebuse koopia teisele poolele ning selgitanud tema arvamust kaebuse suhtes. Pooled on nõus kirjaliku menetlusega.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja -

kaebuse lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised - rikkumised.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku

küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo

olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures

lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise

korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite

kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda -1-1-74-10). järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3

4-14-2810 5(8)

Süüteokoosseis

Antud U.R-ile TubS 39 väärteoasjas on süüdistus esitatud § lg 1 järgi selles, et ta hoidis kuni 11.01.2014 tema kasutuses olevas garaažiboksis sigarette üldkoguses 1920 tükki,

millede pakenditel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid ning nõuetekohased eestikeelsed kirjed, millega on toime pannud TubS § 39 lg 1 sätestatud väärteo, s.o. maksumärgistamata või nõuetele üügipakendis tubakatoote hoidmist mittevastavas m kaubanduslikus koguses.

ATKEAS § 61 lg 3 kohaselt peab tarbimisse lubatud tubakatoode olema maksumärgistatud.

Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohaga, et maksumärgina tuleb mõista

Eesti maksumärki, mis vastab ATKEAS § 61 lg 2 kehtestatud rahandusministri 12.04.2006

määrusega nr 26 kehtestatud nõuetele. TubS § 12 lg 1 p 1 kohaselt peab tubakatoote

müügipakendile olema trükitud valikuline terviseohuhoiatus ja valikuline terviseohu lisahoiatus. TubS § 13 lg 1 ja 2 kohaselt peavad hoiatused olema eestikeelsed. TubS § 12 lg 2 ja § 15 lg 1 ja 2 tulenevalt trükitakse sigarettide müügipakendile ka teave tõrva-, nikotiinija vingugaasi sisalduse kohta, mis peab olema eestikeelne. ATKEAS § 571 p 1 kohaselt Maksuja Tolliametil on alust arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui tubakatoodete kogus ületab 800 sigaretti.

TubS 39 lg 1 kohaselt § maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või

mittenõuetekohases rühmapakendis tubakatoote hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise

eest kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses, samuti sellise tubakatootega kauplemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Kohtul tuleb tuvastada kas U.R hoidis tema

kasutuses olevas garaažiboksis maksumärgistamata nõuetele mittevastavas müügipakendis

ja tubakatooteid kaubanduslikus koguses kas tema tegu on karistatav TubS 39 lg 1 ja § järgi.

Tunnistaja Yxxx U.R xxx-xxxa temale ütlustest nähtuvalt kuulub garaažiboks ning tunnistaja loal kasutab seda ka menetlusalune isik U.R (tl 9). 11.01.2014

nimetatud garaažiboksis toimetatud läbiotsimise käigus avastati Vene Föderatsiooni ja

Valgevene Vabariigi maksumärkidega sigarette, kokku 1920 tk (tl 13). U.R

kinnitas menetlusaluse isikuna ülekuulamisel, et ostis neid sigarette Föderatsiooni xxx

saatkonna juures asuvas parklas. Keegi tundmatu isik pakkus talle osta sigarette, küsis koti eest, milles olid sigaretid, 100 eurot. U.R ütluste järgi teadis ta, et selle raha eest

ei saanud talle pakkuda Eesti maksumärkidega sigarette ja oletas, et need on Vene

Föderatsiooni või Valgevene maksumärkidega. U.R ostis neid sigarette oma

tarbeks ja hoidis need garaažiboksis nr 28 (tl Läbiotsimisprotokollile lisatud 17-21 ). fototabelitest äravõetud näha, et sigarettipakkidel puudub Eesti maksumärgistus esemetest on

nagu ka eestikeelne terviseohuhoiatus, terviseohu lisahoiatus ja teave -, nikotiinija tõrva

vingugaasi sisalduse kohta (tl 14-16). Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et U.R kasutuses oli garaažiboks nr , kus ta hoidis maksumärgistamata ja xxx nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid kaubanduslikus koguses, nimelt 1920 tk

sigarette. Seega esinevad U.R tegudes TubS § 39 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsed tunnused.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. U.R kinnitas oma ütlustes, et ta teadis, et ostab Eesti maksumärgita sigarette kaubanduslikus

4-14-2810 6(8)

koguses ja pärast hoidis need garaažiboksis nr 28, st tahtis või vähemalt möönis seda.

Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et U.R pani nimetatud väärteo otsese tahtlusega.

Menetlusalune isik ei tuginenud sellele ning kohus ei tuvasta U.R-i teo

õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Seega U.R-i tegu on

koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Väärteo k TubS § 39 lg 1 järgi

valifikatsioon

on kohtu seisukohalt õige Väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 29 mõistes puuduvad. .

J kontrollida

ärgmisena tuleb kohtul kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse liiki ja määra.

Karistus

e liik ja määr

Kohtuväline menetleja tegi 28.03.2014 otsuse, millega tunnistati süüdi TubS U.R § 39 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360 eurot.

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest.

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü.

TubS § 39 lg 1 näeb karistuse liigina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot (1 t . rahviühik = 4 eurot) või aresti

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavad asjaolusid ei ole ja raskendavaks asjaoluks on omakasu. Kohtuväline menetleja kohaldas kergema karistuse liiki

ehk rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karist jääb us alla sanktsiooni keskmise määra.

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKK 13, p 19). Näiteks tuleb juhul, kui Ko 3-1-1- -11, p 11 ja 3-1-1-52- 77

isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu

erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü

suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada - süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Kohus se menetleja seisukohaga, et kergendavaid asjaolusid ei esine, nõustub kohtuväli raskendavaks asjaoluks on omakasu. Kohus leiab, et isiku süü vastab sanktsiooni keskmisele

määrale. Kohtuvälise menetleja määratud karistuse määr (90 trahviühikut) jääb alla

sanktsiooni keskmis on kohus seisukohal, et t määra (150 trahviühikut). Eeltoodu alusel kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud ning on kooskõlas kehtiva

4-14-2810 7(8)

kohtupraktikaga. Selline rahatrahv on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegudest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusõiguse normidest kinnipidamine

Kaebaja on märkinud, et väärteoprotokolli koostamisel rikuti väärteomenetluse nõudeid ning otsuse tegemisel ei arvestatud tema esitatud vastulauset.

Kohus ei nõustu kaebaja seisukohtadega ning ei tuvasta väärteoprotokolli koostamisel või

antud väärteomenetluse raames muude toimingute tegemisel või dokumentide koostamisel menetlusõiguse normide rikkumisi VTMS § 150 lg 1 p 10 või lg 2 tähend -de 1- uses. Samuti ei nõustu kohus kaebaja väitega, et kohtuväline menetleja jättis arvestamata U.R-i

esitatud vastulausega. Kaevatava otsuse p-st 5 on näha, et kuigi vastulause oli esitatud vorminõudeid rikkudes (puudub U.R allkiri, koostamise kuupäev) pidas kohtuväline menetleja võimalikuks käsitleda vastulauses esitatud asjaolusid ning otsuse p 5 all (otsuse lk 4-6, tl 35-

37) on esitanud oma seisukohad vastulauses märgitud asjaolude suhtes.

Kohtu seisukohalt ei moodusta U.R vastulauses märgitud asjaolud väärteomenetlusõiguse normide rikkumist.

Väärteoasja number on väärteoprotokollist selgelt tuvastatav, so 930013002459 ning sama number on kajastatud ka kohtuvälise menetleja 27.02.2014 otsuses.

Kohus ei pea menetlusõiguse normide rikkumiseks ka seda, et väärteoprotokollis

väärteokirjelduses ei olnud eraldi märgitud, millistel sigarettipakkidel olid aktsiisimärgid ja millistel mitte ning millistel pakkidel olid Vene Föderatsiooni ja millistel Valgevene Vabariigi aktsiisimärgid. U.R-ile etteheidetav tegu seisnes Eesti Vabariigi aktsiisimärgiga

maksumärgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmises

kaubanduslikus koguses. Antud süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste tuvastamise

seisukohalt ei oma tähtsust kas, millises ulatuses ja millise välisriigi aktsiisimärgiga olid

äravõetud sigaretipakid märgistatud. üüteokooseisu Nimetatud s realiseerimise seisukohalt on

nõutav vaid Eesti Vabariigi maksumärgistuse ( ) või nõuetele vastava müügipakendi

puudumine ning kohtuväline menetleja on tuvastanud, et vastav Eesti Vabariigi maksumärgistus puudus kõikidel äravõetud sigarettipakkidel.

Samuti ei näe kohus menetlusnormide rikkumist selles, et kohtuväline menetleja tugines

väärteoprotokolli koostamisel ja otsuse tegemisel ATKEAS §-le 571

, mitte §-le 57.

Tõepoolest, reguleerib ATKEAS § 57 eisija pagasis väljastpoolt (lg 1) r Euroopa Liidu territooriumi Eestisse aktsiisivabalt toimetatavate tubakatoodete piirkoguse. Samas

ei käsitle

TubS § 39 lg 1 Eestisse liiduvälisest riigist saabumisel tubakatoodete lubatava piirmäära

ületamis , vaid maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis e juhtumeid

tubakatoodete hoidmist kaubanduslikus koguses. Seega ATKEAS regulatsioon § 57 käib küll

liiduvälisest riigist toimetatud tubakatoodete kohta, kuid ei puuduta selliste tubakatoodete

hoidmist. ATKEAS § 571

regulatsioon aga käib küll teisest Euroopa Liidu liikmesriigist

Eestisse aktsiisivabalt toimetatud tubakatoodete kohta, kuid lisaks kehtestatakse selles

kriteeriumid, mis annavad Maksuja Tolliametile aluse arvata, et tubakatooted ei ole

isiklikuks kasutamiseks (ning sellest tulenevalt moodustavad kaubanduslikku kogust). Kohtuväline menetleja on antud juhul tuginenud sellele sättele äravõetud sigarettide just koguse TubS § 39 lg-st 1 tuleneva kaubandusliku koguse tunnusele vastavuse kontrollimiseks ning kohus ei tuvasta sellega seoses rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt.

4-14-2810 8(8)

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et otsuse seadusest tulenevast

maksimumtähtajast varasem kättesaadavaks tegemine, tingimusel, et menetlusalune isik oli

vastavast lahendi kättesaadavaks tähtajast teavitatud, ei riku menetlusaluse isiku tegemise õigusi.

Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus kohtuvälise menetleja tegevuses antud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tunnuseid VTMS § 150 tähenduses.

Otstarbekuse kaalutlustel lõpetamine

U.R on varem kriminaal- Raskendava ja väärteomenetluse korras karistatud. asjaoluna on kohus tuvastanud omakasu motiivi KarS § 58 p 1 mõistes. Eeltoodu alusel leiab

kohus, et antud juhul puuduvad alused VTMS § 30 kohaldamiseks ning menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel.

KOHTU MEE™ED

Eeltoodu alusel leiab k datud ja rahuldamisele ei kuulu. ohus, et kaebus ei ole põhjen K

ohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Deniss Minzatov

kohtunik