2-13-7492/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22.mai 2014, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Tsiviilasja number 2-13-7492 Tsiviilasi T.T.e hagi OÜ Domus Kinnisvara Vahendus vastu alusetult saadu summas 1000.00 eurot tagastamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T.T., esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal Kostja OÜ Domus Kinnisvara Vahendus, lepinguline esindaja advokaat Martti Peetsalu Resolutsioon Jätta T.T.e hagi OÜ Domus Kinnisvara Vahendus vastu alusetult saadu summas 1000.00 (üks tuhat) eurot tagastamise nõudes läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline

võib nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud Hageja esitas 15.02.2013.a Pärnu Maakohtule hagi OÜ Domus Kinnisvara Vahendus vastu alusetult saadu summas 1000.00 eurot tagastamise nõudes. 9.04.2013 määrusega võttis kohus esitatud avalduse menetlusse. 25.04.2013 on kostja esitanud vastuse hagile, mille palub jätta hagi läbivaatamata. Kostja märgib, et poolte vahel on kehtiv leping, mille p 8.2 järgi oli ostjal (hageja) kohustus tasuda broneerimistasu summas 1000 eurot, mis tagastatakse üksnes siis, kui müügileping jääb sõlmimata ostjast sõltumatutel põhjustel (15. mail 2012 sõlmitud lepingu p-d 9.2 ja 9.4). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 15. mail 2012 sõlmitud lepingu järgi ei ole kostjal kohustust tagastada broneerimistasu. Kuna kehtiv leping välistab alusetu rikastumise sätete

Tsiviilasi nr 2-13-7492 2(3)

kohaldamise, siis oleks võimalik hagi rahuldada üksnes siis, kui broneerimisleping tühistatakse. Hageja on 20. juunil 2012 teavitanud kostjat, et ta soovib broneerimistasu tagasi saada ja kostja on sellele 22. juunil 2012 vastanud. Sealjuures on alates 3. oktoobrist 2012 esindanud hagejat õigusteadmisi omav isik (vandeadvokaat). Seega on möödunud tehingu tühistamise tähtaeg ja hageja õigus tugineda eksimusele on lõppenud (õigustlõpetav tähtaeg). Kostja ei ole väitnud, et broneerimistasu tagastatakse, kui müügilepingut ei sõlmita.

Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike materjalidega ja hinnates tõendeid kogumis leiab, et taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

15.05.2012.a. sõlmisid Riina Raspel (müüja) , ostja T.T. (ostja) ja OÜ Domus Kinnisvara Vahendus (maakler) lepingueelsete läbirääkimiste protokolli, broneerimislepingu ja deposiidilepingu. Kohus nõustub kostjaga, et lepingu p 8.2 järgi oli ostjal (hageja) kohustus tasuda broneerimistasu summas 1000 eurot 1 päeva jooksul arvates broneerimislepingu jõustumisest Domus Kinnisvara Vahendus OÜ arvele. Lepingu punkti 9.1 kohaselt juhul, kui korteriomandi notariaalne ostu-müügileping jääb lepingus sätestatud korras ja tingimustel sõlmimata ostjast sõltumatutel põhjustel, siis tagastab kostja punktis 8.2 sätestatud broneerimistasu ostjale 3 tööpäeva jooksul arvates punktis 8.1 sätestatud tähtaja jooksul. Punkti 9.3 kohaselt juhul kui korteriomandi notariaalne ostu-müügileping jääb lepingus sätestatud korras ja tingimustel sõlmimata müüjast sõltumatutel põhjustel, siis jääb lepingu p.8.2 sätestatud broneerimistasu kostjale ja mida käsitletakse broneerimistasu maksmisena. Punkti 9.3 on märgitud, et kui on ebaselge kas korteriomandi notariaalne ostu-müügileping jäi sõlmimata müüjast tulenevatel põhjustel või ostjast tulenevatel põhjustel, siis jääb broneerimistasu kostja deposiiti kuni poolte vastavasisulise kokkuleppeni või jõustunud kohtuotsuseni, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Lepingu p.9.4 järgi ostjast sõltuvaks loetakse eelkõige neid põhjuseid, mis on seotud ostja isiku v. tegevusega (ka tegevusetusega) , muuhulgas kõik asjaolud , mis on seotud ostjapoolse korteriomandi ostmiseks vajaliku finantseerimise korraldamisega. Käesolevat hagi ei ole hageja aga esitanud punkti 9.1 alusel märkides hagis, et lepingu alusel on kostjal õigus broneerimistasu mitte tagastada, kuid tegemist on kostjapoolse valeinfo edastamisega hagejale.

Pooled on sõlminud kirjaliku lepingu ja lepingu tingimused on lepingus selgelt sätestatud. Seega ei saa hageja esitada nõuet lepinguvälisel alusel s.o. alusetult saadu tagastamise nõuet. VÕS § 1027 järgi isik peab võlaõigusseaduse 52.peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg.1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva v. tulevase kohustuse täitmisena võib üleandja saadu tagasi nõuda , kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki v. kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et VÕS § 1027 järgi sooritus peab olema toimunud ilma õigusliku aluseta s.t. kohustust , mida üleandja täita soovis, ei ole olemas, kohustust ei teki v. kohustus langeb hiljem ära. Soorituseks õigusliku aluse olemasolu välistab alusetu rikastumise nõude esitamise. Õiguslik alus ei puudu, kui broneerimistasu tasuti lepingu alusel. Kohustus langeb hiljem ära juhul, kui see algselt eksisteerib, ent langeb teatava hilisema sündmuse tagajärjel tagasiulatuvalt ära (näit tehingu hilisem tühistamine TsÜS § 90 järgi).

Tsiviilasi nr 2-13-7492 3(3)

Hageja on hagiavalduses märkinud, et tehingu teine pool (kostja) on selgitanud talle (hagejale) , et ta saab broneerimistasu tagasi, kui tema enda korterit ei õnnestu müüa ja ta ise seega ei saa broneerimislepingus märgitud korterit osta. Seda kinnitas kostja maakler Piret Rondo talle korduvalt.

TsÜS § 92 lg.1 sätestab, et eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Lg.2 järgi tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega , et tehingu teinud sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud v. oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Lg. 3 järgi tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada , kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud v. asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav. Eksimus võib seonduda ka tehingu tagajärgedega s.t. kui isikule on selgitatud, et ta saab makstud broneeringutasu tagasi (nagu käesoleval juhul hageja on hagis märkinud).

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 alusel võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 98 lg 1 järgi toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Tehingu võib tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest (TsÜS § 99 lg 1 p 2). TsÜS § 91 sätestab, et kui isik tehingu tühistamise aluse olemasolust teadis või pidi teadma, siis loetakse tehingu tühistamise korral, et isik teadis tehingu kehtetusest. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja õigus broneerimislepingu tühistamiseks on lõppenud, kuna ta ei teinud tühistamisavaldust 6 kuu jooksul pärast väidetavast eksimusest teadasaamist. Hageja on 20. juunil 2012 teavitanud kostjat, et ta soovib broneerimistasu tagasi saada, kuna leping jäi sõlmimata temast mitteolenevatel põhjustel. Kostja on sellele 22. juunil 2012 vastanud, et broneerimistasu ei tagastata, kuna leping jäi sõlmimata hagejast tuleneval põhjusel. Sealjuures on alates 3. oktoobrist 2012 esindanud hagejat õigusteadmisi omav isik (vandeadvokaat). Seega on 22.12.2012.a. möödunud tehingu tühistamise tähtaeg ja hageja õigus tugineda eksimusele on lõppenud (õigustlõpetav tähtaeg). Tehingu tühistamise avaldust ei ole hageja kostjale saatnud ja on esitanud hagi kohtule 15.02.2013.a.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja taotlusel tuleb jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg

2 p 2 alusel, mille kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ja juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus jätab kostja taotlusel hagi läbi vaatamata ning seega tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik