3-14-50866/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50866 Otsuse kuupäev 23. mai 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Dmitri Karpovi kaebus Valga Linnavalitsuse vastu kaebaja valijate nimekirja kandmise ettekirjutuse tegemiseks ja alternatiivselt kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Dmitri Karpov Vastustaja – Valga linn Resolutsioon Jätta Dmitri Karpovi kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25. juuni 2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Dmitri Karpov esitas 08.05.2014 Valga Linnavalitsusele taotluse (tl 6) võimaldada tal osaleda 25.05.2014 toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel. Taotluse esitaja tugineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) 1. protokolli artiklile 3 ja seda täpsustavatele Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele, ÜRO kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 25, Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni heade tavade koodeksile valimisküsimustes ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 39 ja 40. Taotluse kohaselt on siseriiklik seadus, mis keelab hääletada kohtu poolt süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvatel isikutel, vastuolus rahvusvahelise õigusega ja tuleb jätta kohaldamata.

2. Valga linnasekretär käsitles taotlust kui avaldust taotleja kandmiseks valijate nimekirja ning jättis 14.05.2014. a otsusega nr 20-2.3/861-7 (tl 7) taotluse rahuldamata, viidates Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 4 lg 3 p-le 2 ning Põhiseaduse §-le 58. Taotleja viited Euroopa Põhiõiguste Harta artiklitele 39 ja 40 ei ole asjakohased, kuna Euroopa Parlamendi valimistel osalemise keeld tuleneb karistuse kandmisest

2

kinnipidamiskohas. ÜRO kodanikuja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 25 ei anna alust minna mööda siseriiklikult sätestatud kitsendusest, kuna ei saa öelda, et tegemist oleks ilmselge diskrimineerimise või põhjendamata kitsendusega. Justiitsministeerium on nõustunud seisukohaga, mille kohaselt kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvatele isikutele kohalduv üleüldine valimiskeeld on vastuolus Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 1. protokolli artikliga 3 (õigus vabadele valimistele) ning vajalikuks tuleb pidada seadusmuudatusi kinnipeetavate valimisõiguste laiendamiseks. Samas ei ole Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid õigustloovad aktid, mis oleksid Eestis kehtiva õiguse suhtes ülimuslikud. Eeltoodust tulenevalt puudub linnasekretäril võimalus kanda Euroopa Parlamendi valimistel valijate nimekirja isikut, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust.

Kaebus ja menetlusosaliste seisukohad

3. D. Karpov esitas 18.05.2014 linnasekretäri kaudu Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 4), milles taotles enda nime valijate nimekirja kandmise ettekirjutuse tegemist ning kui kaebuse põhieesmärk jääb saavutamata, siis kahju hüvitamist. Kaebuses esitas kaebaja taotluse võimaldada kaebajal esialgse õiguskaitse korras valimistel osaleda. Kaebaja palub jätta kohaldamata EPVS § 4 lg 3 p 2 ja § 20 lg 3 p 1 ning tugineb oma algses taotluses esitatud põhjendustele (kohtuotsuse punkt 1).

4. Valga linnasekretär lisas kaebusele oma seisukoha (tl 2), milles ta kordas taotluse rahuldamata jätmisel esitatud põhjendusi (kohtotsuse punkt 2).

Kohtu seisukoht

5. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

6. Vaidlust ei ole selles, et - kaebaja on Eesti Vabariigi kodanik ja on Euroopa Parlamendi liikmete valimise päeva ehk 25.05.2014 seisuga vähemalt 18-aastane; - kaebaja on kantud rahvastikuregistrisse, tema elukoht on rahvastikuregistri andmetel Valga linnas; - kaebaja on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga valimispäevani vanglakaristust.

EPVS § 4 lg 3 p 2 kohaselt ei ole hääleõiguslik isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. EPVS § 20 lg 3 p 1 kohaselt ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust.

Seega on vastustaja otsus jätta kaebaja taotlus rahuldamata kooskõlas kehtiva õigusega.

7. Kaebaja leiab, et eeltoodud Euroopa Parlamendi valimise seaduse sätted tuleb jätta kohaldamata, kuna need on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 4 kohaselt jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega.

3

8. Euroopa Liidu toimimise lepingu art 20 lg 2 punkt b näeb ühe Euroopa Liidu kodaniku õigusena ette õiguse hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse valimistel selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel. Täpsemalt Euroopa Liidu õigus Euroopa Parlamendi valimiste läbiviimist, sh hääletamisõigust või selle võimalikke piiranguid ei reguleeri. Euroopa Liidu toimimise lepingu art 223 näeb küll ette, et nõukogu kehtestab Euroopa Parlamendi ettepanekul ja nõusolekul vajalikud sätted Euroopa Parlamendi liikmete otsesteks ja üldisteks valimisteks ühtse menetluse kohaselt kõikides liikmesriikides või kõikidele liikmesriikidele ühistel põhimõtetel, kuid sellist õigusakti kohtu andmetel kehtestatud ega jõustunud ei ole. Kaebaja suhtes kehtiv hääletamisõiguse piirang ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

9. Põhiseaduse § 58, mis reguleerib kõrgeima riigivõimu teostamist rahva poolt, sätestab, et seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Riigikohus on leidnud, et Eesti kodanike õigused Euroopa Parlamendi valimistel osalemisel tulenevad lisaks Euroopa Liidu õigusele ka Eesti põhiseadusest ja ka Euroopa Parlamendi valimistel osalemisega teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu (Riigikohtu lahend 3-4-1-33-09, p 39-40). Seega näeb Põhiseadus otsesõnu ette võimaluse kehtestada kinnipeetavate hääletamisõiguse piirang Euroopa Parlamendi valimistel.

10. Riigikohus on leidnud, et Riigikogu valimise seaduse sätted, mille kohaselt ei saa hääletamisest osa võtta isik, kelle kohus on kuriteos süüdi mõistnud ja kes kannab vanglakaristust, võivad olla vastuolus Põhiseaduse §-ga 57 koostoimes §-ga 11, nii nagu neid tuleb tõlgendada lähtuvalt EIÕK protokolli nr 1 artiklist 3, mille sisu on Euroopa Inimõiguste Kohus täpsustanud suurkoja 06.10.2005.a otsuses asjas Hirst vs Ühendkuningriik (nr 2), 08.04.2010.a otsuses asjas Frodl vs Austria, 23.11.2010.a otsuses asjas Greens ja M.T. vs Ühendkuningriik ja iseäranis suurkoja 22.05.2012.a otsuses asjas Scoppola vs Itaalia (nr 3) (Riigikohtu lahend 3-4-1-26-12, p 38).

Et Riigikogu valimise seadus ja Euroopa Parlamendi valimise seadus reguleerivad kinnipeetavate hääletamisõiguse piiranguid samamoodi ning arvestades otsuse punktis 9 toodut, saab seda seisukohta arvestada käesoleva asja lahendamisel.

11. Otsuse punktis 9 viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas ei ole leitud, et kinnipeetavate hääletamisõiguse piirang on iseenesest lubamatu. Vastuolu selle piirangu ja isiku põhiõiguste vahel on leitud juhul, kui keelu kehtestamisel ei võeta arvesse vangistuse pikkust, süüteo olemust ja raskust või muid individuaalseid asjaolusid.

HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus ei käsitle haldusasja lahendamisel asjaolusid ja olukordi abstraktselt, vaid teeb kindlaks, kas kaebuses esitatud asjaoludel on rikutud konkreetse isiku (kaebaja) õigusi. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2014.a otsuse (haldusasi nr 3-13-2079) punktis 9 on kohus leidnud, et hääletamisõiguse piirangu proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada kaebajat ja talle määratud karistust.

Karistusregistri andmetel (tl 18) kannab kaebaja 4 aasta 8 kuu pikkust vangistust. Käesolev karistusaeg algas 22.04.2012 ja lõpeb 22.12.2016. Kaebaja tunnistati Tartu Maakohtu

4

15.10.2012. a otsusega süüdi narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo (KarS § 184 p 2 p 2). Viidatud otsuse kohaselt oli kaebaja enne viimast otsust kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Eelnevalt on kaebaja tunnistatud süüdi Tartu Maakohtu 11.11.2008. a otsusega narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo (KarS § 184 p 2 p 2) ning määratud karistuseks 5 aasta pikkune vangistus. Samuti on kaebaja tunnistatud süüdi Valga Maakohtu 12.02.2002. a otsusega huligaansuses (KrK § 195 – KrK § 47), salajases varguses grupi poolt (KrK § 139 lg 2 p 1 – KrK § 47) ja isiku poolt, kes on varem toime pannud analoogse kuriteo (KrK § 139 lg 2 p 2 – KrK § 47) ja kuritahtlikus huligaansuses (KrK § 195 lg 2 – KrK § 47).

Eeltoodut arvestades on kohus käesolevas asjas seisukohal, et EPVS § 4 lg 3 p 2 ja § 20 lg 3 p 1 kohaldamine kaebaja suhtes ei ole vastuolus Põhiseadusega, Euroopa Liidu ega rahvusvahelise õigusega ning vastavad normid kuuluvad kaebuse lahendamisel kohaldamisele. Kaebaja puhul ei ole tegemist isikuga, kelle suhtes kaebeõiguse piirang võiks olla ebaproportsionaalne, sest kaebaja kannab antud hetkel Tartu Maakohtu 15.10.2012. a otsusega mõistetud 4 aasta 8 kuu pikkust karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest, kaebaja on korduvalt mõistetud süüdi esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast kanda enam kui 2,5 aastat.

12. Seoses alternatiivse nõudega kahju hüvitamiseks leiab kohus, et antud nõue ei kuulu lahendamisele EPVS § 24 alusel esitatud kaebuses. EPVS § 24 lg 7 sätestab konkreetselt, mida kohus saab vastava erikorra alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada. Nimelt teeb halduskohus selle sätte kohaselt ühe järgmistest otsustest: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) kaebus rahuldada ning teha vallavõi linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku andmete kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid. Kahju hüvitamise nõude lahendamist vastav regulatsioon ette ei näe. Kui kaebaja soovib endiselt kahju hüvitamise nõude esitada, peab ta halduskohtu poole pöörduma eraldi nõudega. Käesolevas asjas vastav nõue lahendamisele ei kuulu.

13. Kuna kohtul on kohustus asi lahendada kolme tööpäeva jooksul ning kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 23.05.2014 ehk enne valimisi, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamiseks. EPVS § 24 lõikest 6 tulenevalt kantakse kaebuse rahuldamise korral isiku andmed viivitamatult rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning see tehakse jaoskonnakomisjonile viivitamatult teatavaks. Ka viidatud regulatsioonist tulenevalt puudub vajadus õiguste kaitseks eraldi esialgse õiguskaitse korras.

14. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik