3-13-704/46 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2014, Tartu

Haldusasja number

3-13-704

Haldusasi

Artjom Tsõganovi kaebus Tartu Vangla 28.01.2013. a

käskkirja nr 6-1/56 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 08.05.2013. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Artjom Tsõganovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Artjom Tsõganov, esindaja advokaat Indrek

Västrik

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.05.2013. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 28.01.2013. a käskkirjaga nr 6-1/56 (tl 19-20) kohaldati kinnipeetav

Artjom Tsõganovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena liikumis- ja suhtlemisvabaduse

piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust tuli käskkirja kohaselt

uuesti hinnata hiljemalt kolme kuu möödumisel.

2. A. Tsõganovi 29.01.2013. a vaie (tl 21-22) Tartu Vangla 28.01.2013. a käskkirja kehtetuks

tunnistamiseks jäeti Tartu Vangla 01.03.2013. a vaideotsusega rahuldamata (tl 23).

Vaideotsuses selgitati, et Justiitsministeeriumi 11.02.2013. a otsusega nr 11-6/13-1841

paigutati A. Tsõganov ümber Viru Vanglasse ning alates 14.02.2013 A. Tsõganov enam Tartu

Vanglas ei viibi. Seega on vaie muutunud ainetuks, sest vaidlustatud käskkiri kaotas oma

mõju A. Tsõganovi suhtes ning kehtivuse.

3. A. Tsõganov esitas 26.03.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2) Tartu Vangla

28.01.2013. a käskkirja nr 6-1/56 õigusvastaseks tunnistamiseks.

Kaebaja selgitas, et kavatseb hiljem juristiga korrektse kaebuse koostada, kuid esialgu oli tal

vaja kohtusse pöördumise tähtaja jooksul teatavaks teha, et vaidlustab käskkirja, kuna see on

ülekohtune.

4. Tartu Halduskohtu 15.04.2013. a määrusega (tl 41) jäeti kaebaja riigi õigusabi taotlus

(tl 4-5, 29-30) rahuldamata.

Tartu Halduskohtu 15.04.2013. a määrusega (tl 44) jäeti kaebus käiguta, anti puuduste

kõrvaldamiseks tähtaeg ning selgitati, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebajal paluti tasuda

riigilõiv ning samuti täpsustada, millises vormis menetlust ta soovib. Kaebajale selgitati, et

tuvastamisnõudega kaebuse saab esitada vaid juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid (HKMS § 45 lg 2), ning et HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb selgitada, miks on

kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebajal tuli otsustada, kas tal on üldse

põhjust tuvastamisnõudega kaebust esitada ning kaebuse juurde jäämisel tuli tal selgitada,

miks on nõue tema õiguste kaitseks vajalik.

5. A. Tsõganov saatis 23.04.2013 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 47), milles

selgitas, et soovib eelkõige õiglust, sest teda koheldi alatult ning tema õigustest ei peetud

kinni, kuigi ta elab õigusriigis. Lisaks põhjendas kaebaja riigi õigusabi vajadust ning märkis,

et soovib advokaadile anda ülevaate viiekuulisest viibimisest Tartu Vanglas. Tartu Vanglas on

selle aja jooksul märgukirjadena dokumenteeritud hulk intsidente, mis annavad objektiivsele

hinnangule parema aluse. Kaebaja palus tuvastada vaidlustatud käskkirja õigusvastasus.

6. Tartu Halduskohtu 08.05.2013. a määrusega (tl 50) tagastati kaebus HKMS

§ 121 lg 2 p 2 alusel, kuna sellega pole võimalik kaebuse eesmärki saavutada.

Määruse kohaselt puuduvad tuvastamisnõude esitamiseks vajalikud eeldused. Kohtu

nõudmise peale esitatud täienduses viitas kaebaja üksnes oma õiguste rikkumisele ja väitis, et

soovib kaebuse abil saavutada õiglust. Seega on tema eesmärgiks vaidlustatud haldusakti

kõrvaldamine ja seeläbi oma rikutud õiguste taastamine. Kaebaja pole arvestanud, et

tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda haldusakti ega toimingut kehtetuks ja seetõttu ei saa

selle abil kõrvaldada toimunu tagajärgi ega üldreeglina oma õigusi ka muul viisil taastada või

kaitsta. Haldusakti puhul on tõhusaim vahend selle tühistamine. Kaebaja viibib Viru Vanglas

ja vaidlustatud käskkiri on juba üksnes sellest tulenevalt kaotanud oma kehtivuse. Tartu

Vanglas toimuv ei mõjuta enam tema igapäevast elu. Kuna puudub alus arvata, et ta lähiajal

uuesti Tartu Vanglasse paigutatakse, ei saa selle vangla haldusakti või toimingu suhtes tehtav

kohtulahend anda talle mingit arvestatavat õiguslikku kasu, õigustada seetõttu halduskohtusse

pöördumist ega võimaldada oma eesmärgi saavutamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. A. Tsõganov esitas 19.05.2013 määruskaebuse (tl 52).

Määruskaebuse kohaselt pöördus kaebaja kohtu poole, kuna tema suhtes Tartu Vangla

28.01.2013. a käskkirja alusel kohaldatud meetmed olid liiast ning ebaseaduslikud.

Halduskohus ei leidnud põhjust, miks vaidlustatud käskkirja tühistamine peaks kaebajale

mingit kasu tooma, sest kaebaja viibib juba Viru Vanglas. Kaebaja selgitab, et vaidlustatud

käskkirja alusel läbielatust soovib ta ülevaate anda advokaadile, ning taotleb seega riigi

õigusabi. Kaebaja kirjeldab enda olukorda Tartu Vanglas perioodil oktoober 2012 kuni

veebruar 2013 ning selgitab, miks vaidlustatud käskkiri on õigusvastane. See, et kaebaja ei

viibi enam Tartu Vanglas, ei muuda käskkirja olemasolu kaebaja isiklikus toimikus. Käskkiri

tekitab stressi, kuna selle sisu on vale. Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega.

8. Tartu Halduskohtu 21.05.2013. a määruskaebuse käiguta jätmise määruse (tl 54) peale

vastas kaebaja 27.05.2013. a kirjaga, et soovib õigusabi, kuna ei oska ise õigesti kohtu poole

pöörduda.

Tartu Halduskohtu 05.06.2013. a määrusega (tl 66) jäeti riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

9.

11.06.2013 esitas kaebaja esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik määruskaebuse

täpsustuse (tl 74-75), milles palus Tartu Halduskohtu 08.05.2013. a määruse tühistada ning

saata haldusasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.

Kohus leidis ise, et vaidlustatud käskkiri on muutunud kehtetuks, mistõttu ei ole

tühistamiskaebus võimalik. Kuivõrd tühistamiskaebus kui tõhusaim vahend ei ole võimalik,

esinevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks HKMS § 45 lg 2 mõttes ning kaebust saab

menetleda tuvastamiskaebusena.

Käskkirja õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Nimelt hinnatakse

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel muu hulgas kinnipeetava

käitumist karistuse kandmise ajal (vangistusseaduse ehk VangS § 76, justiitsministri

12.08.2010. a määrus nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide

ettevalmistamise kord“ § 4 ja § 8 lg 2, karistusseadustiku ehk KarS § 76 lg 3). Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks on – mitte küll alati – sobimatu ning

mitteõiguskuulekas käitumine. Täiendavate julgeolekabinõude kohaldamise õigusvastasuse

tuvastamata jätmine mõjutab seega otseselt kaebaja võimalust saavutada positiivne tulem ehk

ennetähtaegselt tingimisi vabastamine (vähendab seda võimalust), samuti võimalikke

katseajal kohaldatavaid kohustusi ning kaebus on seega isiku õiguste kaitseks vajalik.

Seisukoht, et vaidlustatud käskkiri ei riku kaebaja õigusi, ei ole põhjendatud ning on kaasa

toonud VangS § 76 lg 1 ja KarS § 76 lg 3 ebaõige kohaldamise (kohaldamata jätmise).

Eeltoodu on omakorda kaasa toonud ebaõige järelduse, et esitatud tuvastamiskaebusega ei ole

võimalik soovitud eesmärki saavutada.

10. Tartu Vangla 02.07.2013. a vastuses (tl 84) palutakse määruskaebus rahuldamata jätta.

Vastuse kohaselt on halduskohtu 08.05.2013. a määrus põhjendatud ning selles on õigesti

tuginetud HKMS § 45 lg-le 2 ja § 38 lg-le 4. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei ole isiku õiguste kaitsmiseks vajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse

tagastamine halduskohtu poolt HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel oli põhjendatud.

12. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole

võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Halduskohtu vaidlustatud määruse kohaselt puuduvad tuvastamisnõude esitamiseks vajalikud

eeldused. Samuti märkis halduskohus, et kohtu nõudmise peale esitatud täienduses viitas

kaebaja üksnes oma õiguste rikkumisele ja väitis, et soovib kaebuse abil saavutada õiglust.

Seega oli tema eesmärgiks vaidlustatud haldusakti kõrvaldamine ja seeläbi oma rikutud

õiguste taastamine. Kaebaja pole aga arvestanud, et tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda

haldusakti ega toimingut kehtetuks ja seetõttu ei saa selle abil kõrvaldada toimunu tagajärgi

ega üldreeglina oma õigusi ka muul viisil taastada või kaitsta.

13. Määruskaebuse täpsustuses selgitas kaebaja oma õiguste kaitse vajalikkust (kaebuse

eesmärki) täpsemalt. Kaebaja märkis, et käskkirja õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja

õiguste kaitseks vajalik, kuna kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel

hinnatakse muuhulgas kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal. Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks on reeglina sobimatu ning mitteõiguskuulekas

käitumine. Täiendavate julgeolekabinõude kohaldamise õigusvastasuse tuvastamata jätmine

mõjutab seega otseselt kaebaja võimalust saavutada positiivne tulem ehk ennetähtaegselt

tingimisi vabastamine või vähemalt vähendab seda võimalust ja mõjutab samuti võimalikke

katseajal kohaldatavaid kohustusi. Kohtu seisukoht, et vaidlustatud käskkiri ei riku kaebaja

õigusi, ei ole põhjendatud ning on kaasa toonud VangS § 76 lg 1 ja KarS § 76 lg 3 ebaõige

kohaldamise (kohaldamata jätmise). Eeltoodu on omakorda kaasa toonud ebaõige järelduse, et

esitatud tuvastamiskaebusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada.

14. Kaebaja seisukoht, et vaidlustatud käskkiri on kaasa toonud VangS § 76 lg 1 ja KarS § 76

lg 3 ebaõige kohaldamise (kohaldamata jätmise) on väär.

Kohtuinfosüsteemi (KIS) andmetel esitas Viru Vangla 05.03.2014 Viru maakohtule materjalid

kinnipeetav Artjom Tsõganovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru

Maakohtu 14.04.2014. a määrusega vabastati A. Tsõganov tingimisi enne tähtaega temale

Harju Maakohtu 31.07.2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni

määratud karistusaja lõpuni, millest esimeseks kuueks kuuks kohaldatakse tema suhtes

elektroonilist valvet ja määratakse ta katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohtunik on teinud sellise otsustuse lähtudes KarS §-s 76 ja KrMS §-s 426 sätestatud

tingimustest ja korrast ning Tartu Vangla 28.01.2013. a käskkirjaga nr 6-1/56 kaebaja suhtes

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole otsustust kaebaja ennetähtaegseks

vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega mingilgi määral mõjutanud. Kohtumääruse

põhjendustest nähtub, et arvestatud on A. Tsõganovi head käitumist vanglas ning tema

sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.

Ka eeltoodut arvestades on õige halduskohtu seisukoht, et Tartu Vangla viidatud haldusakti

suhtes tehtav kohtulahend haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kohta ei saaks anda

kaebajale mingit arvestatavat õiguslikku kasu, õigustada seetõttu halduskohtusse pöördumist

ega võimaldada tal oma eesmärgi saavutamist, milleks oli tingimisi enne tähtaega vabastamise

saavutamine.

15. Lähtudes eeltoodud põhjendustest jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

Lähtudes HKMS § 104 lg 5 p-st 2 kaebaja poolt tasutud riigilõiv talle tagastamisele ei kuulu.

Agu Timmi Einar Vene Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/