3-13-704/46 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedTartu Vangla 28.01.2013. a käskkirjaga nr 6-1/56 (tl 19-20) kohaldati kinnipeetav paigutamist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust tuli käskkirja kohaselt
Legislator headnote
AI generated3-13-704/46 · Tartu Ringkonnakohus: Tartu Vangla 28.01.2013. a käskkirjaga nr 6-1/56 (tl 19-20) kohaldati kinnipeetav paigutamist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust tuli käskkirja kohaselt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
23. mai 2014, Tartu
Haldusasja number
3-13-704
Haldusasi
Artjom Tsõganovi kaebus Tartu Vangla 28.01.2013. a
käskkirja nr 6-1/56 peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 08.05.2013. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Artjom Tsõganovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Artjom Tsõganov, esindaja advokaat Indrek
Västrik
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.05.2013. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
saamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Vangla 28.01.2013. a käskkirjaga nr 6-1/56 (tl 19-20) kohaldati kinnipeetav
Artjom Tsõganovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena liikumis- ja suhtlemisvabaduse
piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse
paigutamist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust tuli käskkirja kohaselt
uuesti hinnata hiljemalt kolme kuu möödumisel.
2. A. Tsõganovi 29.01.2013. a vaie (tl 21-22) Tartu Vangla 28.01.2013. a käskkirja kehtetuks
tunnistamiseks jäeti Tartu Vangla 01.03.2013. a vaideotsusega rahuldamata (tl 23).
Vaideotsuses selgitati, et Justiitsministeeriumi 11.02.2013. a otsusega nr 11-6/13-1841
paigutati A. Tsõganov ümber Viru Vanglasse ning alates 14.02.2013 A. Tsõganov enam Tartu
Vanglas ei viibi. Seega on vaie muutunud ainetuks, sest vaidlustatud käskkiri kaotas oma
mõju A. Tsõganovi suhtes ning kehtivuse.
3. A. Tsõganov esitas 26.03.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2) Tartu Vangla
28.01.2013. a käskkirja nr 6-1/56 õigusvastaseks tunnistamiseks.
Kaebaja selgitas, et kavatseb hiljem juristiga korrektse kaebuse koostada, kuid esialgu oli tal
vaja kohtusse pöördumise tähtaja jooksul teatavaks teha, et vaidlustab käskkirja, kuna see on
ülekohtune.
4. Tartu Halduskohtu 15.04.2013. a määrusega (tl 41) jäeti kaebaja riigi õigusabi taotlus
(tl 4-5, 29-30) rahuldamata.
Tartu Halduskohtu 15.04.2013. a määrusega (tl 44) jäeti kaebus käiguta, anti puuduste
kõrvaldamiseks tähtaeg ning selgitati, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebajal paluti tasuda
riigilõiv ning samuti täpsustada, millises vormis menetlust ta soovib. Kaebajale selgitati, et
tuvastamisnõudega kaebuse saab esitada vaid juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid
vahendeid (HKMS § 45 lg 2), ning et HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb selgitada, miks on
kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebajal tuli otsustada, kas tal on üldse
põhjust tuvastamisnõudega kaebust esitada ning kaebuse juurde jäämisel tuli tal selgitada,
miks on nõue tema õiguste kaitseks vajalik.
5. A. Tsõganov saatis 23.04.2013 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 47), milles
selgitas, et soovib eelkõige õiglust, sest teda koheldi alatult ning tema õigustest ei peetud
kinni, kuigi ta elab õigusriigis. Lisaks põhjendas kaebaja riigi õigusabi vajadust ning märkis,
et soovib advokaadile anda ülevaate viiekuulisest viibimisest Tartu Vanglas. Tartu Vanglas on
selle aja jooksul märgukirjadena dokumenteeritud hulk intsidente, mis annavad objektiivsele
hinnangule parema aluse. Kaebaja palus tuvastada vaidlustatud käskkirja õigusvastasus.
6. Tartu Halduskohtu 08.05.2013. a määrusega (tl 50) tagastati kaebus HKMS
§ 121 lg 2 p 2 alusel, kuna sellega pole võimalik kaebuse eesmärki saavutada.
Määruse kohaselt puuduvad tuvastamisnõude esitamiseks vajalikud eeldused. Kohtu
nõudmise peale esitatud täienduses viitas kaebaja üksnes oma õiguste rikkumisele ja väitis, et
soovib kaebuse abil saavutada õiglust. Seega on tema eesmärgiks vaidlustatud haldusakti
kõrvaldamine ja seeläbi oma rikutud õiguste taastamine. Kaebaja pole arvestanud, et
tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda haldusakti ega toimingut kehtetuks ja seetõttu ei saa
selle abil kõrvaldada toimunu tagajärgi ega üldreeglina oma õigusi ka muul viisil taastada või
kaitsta. Haldusakti puhul on tõhusaim vahend selle tühistamine. Kaebaja viibib Viru Vanglas
ja vaidlustatud käskkiri on juba üksnes sellest tulenevalt kaotanud oma kehtivuse. Tartu
Vanglas toimuv ei mõjuta enam tema igapäevast elu. Kuna puudub alus arvata, et ta lähiajal
uuesti Tartu Vanglasse paigutatakse, ei saa selle vangla haldusakti või toimingu suhtes tehtav
kohtulahend anda talle mingit arvestatavat õiguslikku kasu, õigustada seetõttu halduskohtusse
pöördumist ega võimaldada oma eesmärgi saavutamist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7. A. Tsõganov esitas 19.05.2013 määruskaebuse (tl 52).
Määruskaebuse kohaselt pöördus kaebaja kohtu poole, kuna tema suhtes Tartu Vangla
28.01.2013. a käskkirja alusel kohaldatud meetmed olid liiast ning ebaseaduslikud.
Halduskohus ei leidnud põhjust, miks vaidlustatud käskkirja tühistamine peaks kaebajale
mingit kasu tooma, sest kaebaja viibib juba Viru Vanglas. Kaebaja selgitab, et vaidlustatud
käskkirja alusel läbielatust soovib ta ülevaate anda advokaadile, ning taotleb seega riigi
õigusabi. Kaebaja kirjeldab enda olukorda Tartu Vanglas perioodil oktoober 2012 kuni
veebruar 2013 ning selgitab, miks vaidlustatud käskkiri on õigusvastane. See, et kaebaja ei
viibi enam Tartu Vanglas, ei muuda käskkirja olemasolu kaebaja isiklikus toimikus. Käskkiri
tekitab stressi, kuna selle sisu on vale. Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega.
8. Tartu Halduskohtu 21.05.2013. a määruskaebuse käiguta jätmise määruse (tl 54) peale
vastas kaebaja 27.05.2013. a kirjaga, et soovib õigusabi, kuna ei oska ise õigesti kohtu poole
pöörduda.
Tartu Halduskohtu 05.06.2013. a määrusega (tl 66) jäeti riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
9.
11.06.2013 esitas kaebaja esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik määruskaebuse
täpsustuse (tl 74-75), milles palus Tartu Halduskohtu 08.05.2013. a määruse tühistada ning
saata haldusasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.
Kohus leidis ise, et vaidlustatud käskkiri on muutunud kehtetuks, mistõttu ei ole
tühistamiskaebus võimalik. Kuivõrd tühistamiskaebus kui tõhusaim vahend ei ole võimalik,
esinevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks HKMS § 45 lg 2 mõttes ning kaebust saab
menetleda tuvastamiskaebusena.
Käskkirja õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Nimelt hinnatakse
kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel muu hulgas kinnipeetava
käitumist karistuse kandmise ajal (vangistusseaduse ehk VangS § 76, justiitsministri
12.08.2010. a määrus nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide
ettevalmistamise kord“ § 4 ja § 8 lg 2, karistusseadustiku ehk KarS § 76 lg 3). Täiendavate
julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks on – mitte küll alati – sobimatu ning
mitteõiguskuulekas käitumine. Täiendavate julgeolekabinõude kohaldamise õigusvastasuse
tuvastamata jätmine mõjutab seega otseselt kaebaja võimalust saavutada positiivne tulem ehk
ennetähtaegselt tingimisi vabastamine (vähendab seda võimalust), samuti võimalikke
katseajal kohaldatavaid kohustusi ning kaebus on seega isiku õiguste kaitseks vajalik.
Seisukoht, et vaidlustatud käskkiri ei riku kaebaja õigusi, ei ole põhjendatud ning on kaasa
toonud VangS § 76 lg 1 ja KarS § 76 lg 3 ebaõige kohaldamise (kohaldamata jätmise).
Eeltoodu on omakorda kaasa toonud ebaõige järelduse, et esitatud tuvastamiskaebusega ei ole
võimalik soovitud eesmärki saavutada.
10. Tartu Vangla 02.07.2013. a vastuses (tl 84) palutakse määruskaebus rahuldamata jätta.
Vastuse kohaselt on halduskohtu 08.05.2013. a määrus põhjendatud ning selles on õigesti
tuginetud HKMS § 45 lg-le 2 ja § 38 lg-le 4. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise
käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei ole isiku õiguste kaitsmiseks vajalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse
tagastamine halduskohtu poolt HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel oli põhjendatud.
12. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole
võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
Halduskohtu vaidlustatud määruse kohaselt puuduvad tuvastamisnõude esitamiseks vajalikud
eeldused. Samuti märkis halduskohus, et kohtu nõudmise peale esitatud täienduses viitas
kaebaja üksnes oma õiguste rikkumisele ja väitis, et soovib kaebuse abil saavutada õiglust.
Seega oli tema eesmärgiks vaidlustatud haldusakti kõrvaldamine ja seeläbi oma rikutud
õiguste taastamine. Kaebaja pole aga arvestanud, et tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda
haldusakti ega toimingut kehtetuks ja seetõttu ei saa selle abil kõrvaldada toimunu tagajärgi
ega üldreeglina oma õigusi ka muul viisil taastada või kaitsta.
13. Määruskaebuse täpsustuses selgitas kaebaja oma õiguste kaitse vajalikkust (kaebuse
eesmärki) täpsemalt. Kaebaja märkis, et käskkirja õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja
õiguste kaitseks vajalik, kuna kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel
hinnatakse muuhulgas kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal. Täiendavate
julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks on reeglina sobimatu ning mitteõiguskuulekas
käitumine. Täiendavate julgeolekabinõude kohaldamise õigusvastasuse tuvastamata jätmine
mõjutab seega otseselt kaebaja võimalust saavutada positiivne tulem ehk ennetähtaegselt
tingimisi vabastamine või vähemalt vähendab seda võimalust ja mõjutab samuti võimalikke
katseajal kohaldatavaid kohustusi. Kohtu seisukoht, et vaidlustatud käskkiri ei riku kaebaja
õigusi, ei ole põhjendatud ning on kaasa toonud VangS § 76 lg 1 ja KarS § 76 lg 3 ebaõige
kohaldamise (kohaldamata jätmise). Eeltoodu on omakorda kaasa toonud ebaõige järelduse, et
esitatud tuvastamiskaebusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada.
14. Kaebaja seisukoht, et vaidlustatud käskkiri on kaasa toonud VangS § 76 lg 1 ja KarS § 76
lg 3 ebaõige kohaldamise (kohaldamata jätmise) on väär.
Kohtuinfosüsteemi (KIS) andmetel esitas Viru Vangla 05.03.2014 Viru maakohtule materjalid
kinnipeetav Artjom Tsõganovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru
Maakohtu 14.04.2014. a määrusega vabastati A. Tsõganov tingimisi enne tähtaega temale
Harju Maakohtu 31.07.2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni
määratud karistusaja lõpuni, millest esimeseks kuueks kuuks kohaldatakse tema suhtes
elektroonilist valvet ja määratakse ta katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Kohtunik on teinud sellise otsustuse lähtudes KarS §-s 76 ja KrMS §-s 426 sätestatud
tingimustest ja korrast ning Tartu Vangla 28.01.2013. a käskkirjaga nr 6-1/56 kaebaja suhtes
täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole otsustust kaebaja ennetähtaegseks
vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega mingilgi määral mõjutanud. Kohtumääruse
põhjendustest nähtub, et arvestatud on A. Tsõganovi head käitumist vanglas ning tema
sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.
Ka eeltoodut arvestades on õige halduskohtu seisukoht, et Tartu Vangla viidatud haldusakti
suhtes tehtav kohtulahend haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kohta ei saaks anda
kaebajale mingit arvestatavat õiguslikku kasu, õigustada seetõttu halduskohtusse pöördumist
ega võimaldada tal oma eesmärgi saavutamist, milleks oli tingimisi enne tähtaega vabastamise
saavutamine.
15. Lähtudes eeltoodud põhjendustest jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
Lähtudes HKMS § 104 lg 5 p-st 2 kaebaja poolt tasutud riigilõiv talle tagastamisele ei kuulu.
Agu Timmi Einar Vene Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/