1-08-12293/75 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-12293 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 2. mai 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Nassõrov ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebused RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 2. mai 2014 määrus Sergei Nassõrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.

2. Käesoleva määruse jõustumisel vabastada Sergei Nassõrov (IK XXX) talle Harju Maakohtu 27.02.2009 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta. Katseaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.

3. Määrata Sergei Nassõrov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

4. Kohustada Sergei Nassõrovit järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 7 kohaselt kohustada Sergei Nassõrovit katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; otsima endale töökoha kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna Töötukassas; mitte suhtlema teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega.

6. Kriminaalhoolduse kohaldamiseks peab

Sergei Nassõrov ilmuma kriminaalhooldusosakonda kolme päeva jooksul alates vangistusest vabastamise päevast.

7. Kui Sergei Nassõrov katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi pöörab kohus KarS § 76 lg 5 kohaselt kriminaalhooldusametniku ettekande alusel karistuse kandmata jäänud osa täitmisele.

8. Rahuldada määruskaebused.

9. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt määruskaebemenetluses Sergei Nassõrovile riigi õigusabi osutamise eest.

10. Kaitsja tasu 72 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 27.02.2009 otsusega tunnistati Sergei Nassõrov süüdi KarS § 331 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati mõistetud karistust XXX Linnakohtu 24.11.2005 otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o

4 aasta 3 kuu ja 15 päeva võrra ja mõisteti S. Nassõrovile liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud

15 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.02.2009 ja lõpeb 12.12.2014.

2. 20.03.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Nassõrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 2. mai 2014 määrusega jäeti S. Nassõrov talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

3.1. Kohus pidas positiivseks, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud tugigrupis ja sotsiaalprogrammides. Lisaks on S. Nassõrov läbinud riigikeelekursused ning käesoleval ajal töötab ta majandustöödel. Vabanemise korral on kinnipeetaval kindel elukoht XXX ema juures ja töökoht XXX OÜ-s.

3.2. Kohtu hinnangul ei võimalda S. Nassõrovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist aga kuriteo toimepanemise asjaolud ja vabanemisjärgsed elutingimused.

3.2.1. Maakohus leidis, et S. Nassõrovi poolt toimepandud kuritegude asjaolud on äärmiselt rasked. Esiteks kannab S. Nassõrov karistust Murru Vanglas toimepandud kuritegude eest: isik tarvitas karistuse kandmise ajal kolmel korral ilma arsti ettekirjutuseta vanglas narkootilist ainet. Varasemalt mõisteti kinnipeetav süüdi KarS § 25 lg 2 – § 113, § 118 p 1, § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi. S. Nassõrovil oli isevalmistatud püstol ja helisummuti, mida ta kandis kaasas ja millest tulistas 23.11.2003 baari juures kannatanut 3 korda kõhuõõnde.

Lisaks tulistas S. Nassõrov võitluse käigus teist kannatanut, kes teda kinni pidas, millega tekitas kannatanule eluohtlikud kehavigastused.

3.2.2. S. Nassõrovi tulevane töökoht asub tema võimalikust elukohast küllaltki kaugel, s.o üle

100 km, millest tulenevalt oli kohtu arvates kaheldav, kas S. Nassõrov on läbi mõelnud, kuidas ta vabanemisjärgselt oma elu täpselt korraldab.

4. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused S. Nassõrov ja tema kaitsja, kes paluvad tühistada Tartu Maakohtu 02.05.2014 määrus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

4.1. Kinnipeetav leiab, et pikaaegne karistus on suunanud tema käitumist õiguskuulekusele, mida kinnitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ja töötamine majandustöödel.

S. Nassõrovi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda üksnes kuriteost, mille isik pani toime aastaid tagasi. Üksnes süüteost lähtumine välistaks kõigi esimese astme kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegse vabastamise. Süüdimõistetu juhib tähelepanu, et ka prokurör toetab S. Nassõrovi ennetähtaegset vabastamist. Kohus on ekslikult leidnud, et S. Nassõrovi töökoht asub elukohast 100 km kaugusel. Tegelikult toimub töö 30 km kaugusel, seega asub töökoht lühikese bussisõidu kaugusel. Lisaks tuleb arvestada, et paljud ehitusobjektid asuvad XXX linnas.

4.2. Ka kaitsja toob välja, et S. Nassõrovi võimalik töökoht asuks 30 km raadiuses elukohast ning isikul on olemas toetav võrgustik. Karistus on kinnipeetava jaoks eesmärgi täitnud ning isikus on toimunud positiivsed muutused. Süüdimõistetu on läbinud vajalikud sotsiaalprogrammid, et vähendada uue kuriteo toimepanemise riske. S. Nassõrov on vangistuses töötanud ning tema vabanemisfondis on üle tuhande euro.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ning esitatud määruskaebustega, on seisukohal, et kaebused tuleb rahuldada ja S. Nassõrov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

6. Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud S. Nassõrovit iseloomustavaid positiivseid asjaolusid. Kuigi ringkonnakohus nõustub, et S. Nassõrovi kuriteo toimepanemise asjaolud on rasked, ei leia kolleegium, et praegusel juhul välistaks see kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise pärast enamiku karistuse kandmist.

7. Käesoleval juhul on ringkonnakohus seisukohal, et tulenevalt S. Nassõrovi käitumisest karistuse kandmise ajal ja nendest tagajärgedest, mida ennetähtaegne vangistusest vabastamine talle kaasa võib tuua, on õigustatud isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine.

7.1. S. Nassõrovi käitumine vangistuse kandmise ajal on üldjoontes olnud positiivne. Kinnipeetav on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja kursuseid ning on vangistuses pidevalt olnud hõivatud tööga. Eeltoodust võib järeldada, et S. Nassõrov on vanglas oluliselt maandanud temast lähtuvaid riske ühiskonnale ja omandanud olulise töökogemuse. Lisaks puuduvad süüdimõistetul kehtivad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetule on tagatud elukoht XXX s aadressil XXX enda ema juures ning töökoht XXX OÜ-s. Kuna määruskaebustest tuleneb, et maakohtu väide, et töökoht asub S. Nassõrovi elukohast kaugel, ei pea paika, puudub alus arvestada vabanemisjärgseid elutingimusi negatiivse asjaoluna.

7.2. Ka prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ning kohtukolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et kriminaalhooldusele allutamine saab oluliselt aidata kaasa

S. Nassõrovi taasühiskonnastamisele ning kuriteoriskide maandamisele.

8. Ringkonnakohus möönab, et S. Nassõrovi puhul esineb jätkuvalt ka riske uue kuriteo toimepanemiseks, kuid leiab, et täiendavate kontrollnõuete kehtestamine võimaldab neid vähendada. Maakohtu määruse kohaselt tuleks kinnipeetava suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Ringkonnakohtu arvamus on, et olukorras, kus isikul on ennetähtaegse vabastamise hetkel jäänud kanda karistust ligikaudu pool aastat ning talle kohaldatakse katseaega ühe aasta ulatuses, ongi sisuliselt tegemist karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Ennetähtaegne vabastamine võimaldab S. Nassõrovil paremini ühiskonda sulanduda, kuid samas ka tema üle vabaduses pidevat kontrolli teostada.

9. Kriminaalhooldusametniku ja Tartu Vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 7 alusel panna S. Nassõrovile kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerida ennast töötuna Töötukassas ja mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kontrollnõuete ja kohustuste eiramisel tuleb S. Nassõrovil jätkata karistuse kandmist vangistuses.

10. S. Nassõrovi karistusaja lõpp on 12.12.2014. Kuigi isiku tähtaegse vabanemiseni on vähem aega kui üks aasta, tuleb lähtuvalt KarS § 76 lg-st 4 kohaldada S. Nassõrovi suhtes katseaega üks aasta, s.o minimaalset katseaega. Kuna ringkonnakohtu määrused on edasikaevatavad, siis tuleb kinnipeetav vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema katseaja algust arvestada vabanemise seisuga.

11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb tühistada Tartu Maakohtu 02.05.2014 määrus ja käesoleva määruse jõustumisel vabastada S. Nassõrov Harju Maakohtu 27.02.2009 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta ning rahuldada määruskaebused.

12. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks kokku 1 tundi, mille eest taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 1 alusel tuleb kaitsjatasu jätta riigi kanda.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Paavo Randma