3-08-2653/48 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2014, Tartu Haldusasja number 3-08-2653 Haldusasi Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla direktori 28. juuli 2008. a käskkirja nr 1-4/1011 ja selle alusel kaebaja isoleeritud kambrisse paigutamise õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 9. novembri 2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vjatšeslav Julini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Vjatšeslav Julin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Muuta Tartu Halduskohtu 9. novembri 2011. a otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25. juuni 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla direktori 28. juuli 2008. a käskkirja nr 1-4/1011 alusel paigutati Vjatšeslav Julin eraldi kambrisse. Käskkirja kohaselt pani V. Julin toime raske distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et ta 28. juulil 2008 rebis ta katki ja laskis WC-potist veega alla inspektorkontaktisiku poolt tutvumiseks toodud distsiplinaarmenetluse materjalid. Käskkirja kohaselt oli V. Julini paigutamine eraldi kambrisse vajalik algatatud distsiplinaarmenetluse korrektse ja põhjaliku läbiviimise huvides vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 4 alusel.

2. V. Julin esitas 30. detsembril 2008 kaebuse, milles palus tunnistada käskkiri ja selle alusel tema eraldi kambrisse paigutamise õigusvastaseks. Kaebuse kohaselt puudus alus V. Julini eraldi kambrisse paigutamiseks, sest rikkumine, mille eest seda tehti, ei olnud raske.

Tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huviks märkis V. Julin preventiivse huvi, et edaspidi analoogsed juhtumid ei korduks ja soovi esitada tulevikus nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks selle perioodi eest, mil teda hoiti lukustatud kambris.

3. Tartu Halduskohtu 9. novembri 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt on vaidlustatav käskkiri ja selle alusel Tartu Vangla poolt teostatud toimingud õiguspärased. Vangla on õigesti leidnud, et kaebaja pani toime raske distsipliinirikkumise. Vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud distsipliinirikkumise eest on kaebajat karistatud Tartu Vangla direktori

26. augusti 2008. a käskkirjaga nr 1-4/1144 kartserisse paigutamisega 20-ks ööpäevaks. Jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-09-33 on kindlaks tehtud, et antud karistus oli proportsionaalne üleastumise raskusega. Kui kaebajat karistati 20-ööpäevase kartserikaristusega, siis võib sellest teha järelduse, et selline karistus on määratud pigem raske kui kerge distsipliinirikkumise eest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. V. Julin esitas 15. novembril 2011 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole dokumentide rikkumine raske distsiplinaarrikkumine, mille eest tuleks kinnipeetava suhtes tingimata rakendada VangS § 63 lg-s 4 nimetatud abinõu. Karistusseadustik näeb dokumentide rikkumise eest ette rahalise karistuse, mis näitab, et see ei ole raske distsipliinirikkumine. Eeltoodu tõttu puudus vanglal õigus paigutada V. Julin eraldi kambrisse. Halduskohtu viited kohtuotsusele haldusasjas nr 3-09-33 on asjakohatud, kuna seal ei olnud arutuse all see, kas V. Julini rikkumine oli raske või mitte.

5. Tartu Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. VangS § 63 lg-s 4 annab vanglateenistusele õiguse paigutada distsipliinirikkuja enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist eraldi kambrisse. Eraldi normistikku, millest kaalumisotsuse tegemisel lähtuda, õigusaktides sätestatud ei ole. Seega on haldusorganile antud lai kaalutlusruum. Kui otsustaja on oma kaalutlused haldusakti märkinud, on põhjendamiskohustus täidetud.

6. Tartu Vangla täiendavas seisukohas selgitatakse, et vaidlustatud haldusaktis märgitud viide VangS § 63 lg-le 4 oli ekslik ning tegelikult oli eesmärk kohaldada V. Julini suhtes lukustatud kambrisse paigutamist VangS § 69 lg 1 alusel, st täiendava julgeolekuabinõuna seetõttu, et ta oli süstemaatiline distsipliinirikkuja. Vastuses kirjeldatakse V. Julini poolt ühe kuu jooksul toime pandud kolme distsipliinirikkumist, mis on käsitletavad süstemaatilise distsipliinirikkumisena.

7. V. Julini vastuses viimasele seisukohale märgitakse, et vanglal puudus õigus kohaldada tema suhtes VangS § 63 lg-t 4, kuna ta ei saanud mingil moel tunnistajaid mõjutada. Vangla soovis mõjutada kaebajat, et võtta talt tahtmine kohtusse kaebusi esitada. Kambrisse paigutamisega langes kaebaja elu kvaliteet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on jõudnud lõppkokkuvõttes õigele järeldusele, mistõttu pole halduskohtu otsuse tühistamiseks alust, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi.

9. Kinnipeetava eraldi kambrisse paigutamiseks on vangistusseaduse järgi kaks erinevat alust. VangS § 63 lg 4 järgi on raske distsipliinirikkumise korral vanglateenistusel õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist (kaebaja paigutamise ajal kehtinud redaktsiooni järgi oli see õigus vangla direktoril või kõrgemal kohalviibival vanglaametnikul). Samuti on VangS § 69 lg 1 ja lg 2 p 4 järgi võimalik täiendava julgeolekuabinõuna paigutada eraldatud lukustatud kambrisse kinnipeetav, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Lisaks võib seda VangS § 69 lg 1 l-st 1 tulenevalt teha kinnipeetavaga ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks.

Ehkki vaidlustatud eraldi kambrisse paigutamise käskkirjas on kaebaja paigutamise õigusliku alusena viidatud VangS § 63 lg-le 4, on apellatsioonimenetluses vastustaja selgitanud, et tegelikult oli kaebaja paigutamise aluseks VangS § 69 lg 1 ja lg 2 p 4, kuna kaebaja oli süstemaatiline distsipliinirikkuja. Seega on vastustaja möönnud, et vaidlustatud käskkirjas kasutati ekslikku õiguslikku alust, kuid selgitanud, et tegelikult oli nii õiguslik kui faktiline alus selle käskkirja andmiseks olemas.

10. Riigikohtu korduva praktika järgi ei pruugi eksliku õigusliku aluse kasutamine haldusaktis viia vältimatult haldusakti tühistamiseni, kui esineb ka teine õiguslik alus samasuguse meetme kohaldamiseks ja seega tuleks samasugune haldusakt ikkagi välja anda (vt nt RKHKo 3-3-1- 33-07, p 16; 3-3-1-49-08, p 12-13; 3-3-1-46-11, p 14; 3-3-1-85-12, p 17; RKÜKo 3-3-1-85- 10, p 44; kitsenduste kohta vt RKHKo 3-3-1-82-09, p 9; 3-3-1-23-11, p 12; 3-3-1-74-11, p 16).

Ehkki see praktika on kujundatud haldusakti tühistamata jätmise alusena tühistamiskaebuste lahendamisel, saab ringkonnakohtu hinnangul samasugusest alusest lähtuvalt jätta rahuldamata ka tuvastamiskaebuse, mille esitamise kaugemaks eesmärgiks on haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamine ja preventiivne huvi. Seda põhjusel, et kui vaidlustatud haldusakt ei olnud materiaalselt õigusvastane ning ka haldusorgani õiguspärase käitumise korral oleks samasugune haldusakt ikkagi välja antud (lihtsalt korrektsemalt vormistatud), oleks kaebaja olnud samasuguses olukorras. Nagu allpool ilmneb, on ringkonnakohus veendunud, et samasugune käskkiri oleks antud ka haldusakti korrektse põhjendamise korral. Sellisel juhul oleks kahju hüvitamise kaebus ilmselgelt perspektiivitu (vrdl RKHKo 3-3-1-77-04, p 18) ja selle esitamise motiivil esitatud tuvastamiskaebuse võib rahuldamata jätta (RKHKo 3-3-1-11- 02, p 15; 3-3-1-4-10, p 14; RKHKm 3-3-1-88-09, p 11). Ka preventiivne eesmärk ei ole sellisel juhul tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisav, sest kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärk ilmselgelt see, et teda edaspidi lukustatud kambrisse ei paigutataks, aga mitte see, et teda ei paigutataks lukustatud kambrisse motiveerimispuudustega haldusakti alusel. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei aitaks seega kuidagi kaasa sellele, et kaebajat edaspidi lukustatud kambrisse ei paigutata. Isegi kui tõlgendada kaebust selliselt, et tema eesmärk on vältida motiveerimispuudusega haldusakti alusel lukustatud kambrisse paigutamist, siis on vastustaja möönnud, et motiveerimispuudus ja eksliku viite märkimine haldusakti leidis tõepoolest aset. Sellisel juhul ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust ebaselges õiguslikus küsimuses ning tuvastamiskaebuse rahuldamine ei annaks kaebajale mingisugust eelist, kuna vaidlust pole selles, et rikkumine leidis aset, ning pole mingit alust arvata, et järgmisel korral haldusorgan seda motiveerimisviga kordab (sama seisukoht esitatud TrtRKKo 1. märts 2013, haldusasi nr 3-10-1551, p 9-13; 21. juuni 2013, haldusasi nr 3-11-547, p 20-23; 26. veebruar 2013, haldusasi nr 3-11-503, p 28-29; 7. jaanuar 2013, haldusasi nr 3-11-293, p 15; 28.

detsember 2012, haldusasi nr 3-11-11, p 13-14. Asjades nr 3-11-293 ja 3-10-1551 keeldus Riigikohtu halduskolleegium kaebajate kassatsioonkaebuste menetlusse võtmisest).

11. Järgnevalt põhjendab ringkonnakohus seda, miks oli kaebaja paigutamine lukustatud kambrisse VangS § 69 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel õiguspärane.

Apellatsioonimenetluses on Tartu Vangla selgitanud, et ajavahemikul 26. juuni 2008 kuni 28. juuli 2008 pani V. Julin toime kolm distsipliinirikkumist (26. juunil omas keelatud eset; 24. juulil peksis kambri uksele, millega segas õhtust loendust läbiviivate ametnike tööd ja häiris teisi kinnipeetavaid; 28. juulil hävitas talle tutvumiseks toodud distsiplinaarmenetluses materjalid). Tartu Vangla on selgitanud, et kuna kolmest kahel juhul oli distsipliinirikkumisse seotud vanglaametnikud, oli kaebaja üldine käitumine provotseeriv ning agressiivne. Kuna tema suhtes oli käimas uus distsiplinaarmenetlus, siis oli põhjendatud tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine vähemalt distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks. Avatud osakonnas olnuks võimalusi uute distsipliinirikkumiste toimepanemiseks rohkem ning samuti toimub lukustatud kambris viibiva kinnipeetava üle tõhusam järelevalve, mis aitab samuti uute rikkumiste toimepanemist ära hoida või vähemalt vähendada.

V. Julin ei ole oma vastuses neile asjaoludele vastu vaielnud.

12. Seega on kujunenud olukord, kus vaidlustatud haldusaktis on meetme kohaldamise alusena viidatud küll ekslikule õiguslikule alusele (VangS § 63 lg 4), kuid olemas oli ka kohane õiguslik alus (VangS § 69 lg 1 ja lg 2 p 4) ning kohtumenetluses on esitanud vastustaja ka korrektse faktilise põhjenduse ning kaalutlused, millest lähtuvalt oli vajalik kaebaja paigutamine eraldi lukustatud kambrisse.

Riigikohus on leidnud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus neist põhjendustest haldusakti andmise ajal (RKHKo 3-3-1-29-12, p 20) ja jätta sellises olukorras haldusakti tühistamata.

Ringkonnakohus leiab, et sellise olukorraga on tegemist ka käesolevas asjas. Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendused, miks kaebaja lukustatud kambrisse paigutati, on selles kirjeldatud faktilistel asjaoludel usutavad. Sellele, et vastustaja lähtus neist asjaoludest tegelikult ka vaidlustatud käskkirja andmise ajal, viitab ringkonnakohtu hinnangul osaliselt ka vaidlustatud haldusaktis esitatud põhjendus "Toime pandud teoga näitas kinnipeetav V. Požarski ülesse ükskõikset ja negatiivset suhtumist vangla administratsiooni ja kehtivate õigusaktide suhtes." (tl 11). Seevastu põhjendusi, miks oli kaebaja eraldi paigutamine vajalik distsiplinaarmenetluse läbiviimise huvides vastavalt VangS § 63 lg-le 4, vaidlustatud haldusaktist ei leia ning neid ei ole esitatud ka kohtumenetluses (sama on möönnud Riigikohus kaebajat riigilõivu tasumisest vabastades, vt RKHKm 3-3-1-8-12, p 11). Sellest nähtub, et kaebaja lukustatud kambrisse paigutamisel võetigi arvesse eeskätt kaebaja isikuomadusi (süsteemse) distsipliinirikkujana ning seetõttu on Riigikohus veendunud, et tegelikult lähtus vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendustest ka haldusakti andmise ajal.

13. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et ehkki vaidlustatud haldusakt oli formaalsete põhjendamispuudustega, ei kuuluks see siiski tühistamisele.

Materiaalselt õigusvastaseks ei saa haldusakti samuti pidada. Asjakohatud on V. Julini apellatsioonkaebuse arutlused selle üle, kas dokumentide hävimine on kerget või rasket laadi distsipliinirikkumine. Nagu eelnevast ilmnes, paigutati kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse VangS § 69 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel kui süstemaatiline distsipliinirikkuja, vähendamaks võimalusi uute distsipliinirikkumiste toimepanemiseks kaebaja poolt. Sellisel juhul pole oluline mitte see, kas kaebaja viimane distsipliinirikkumine oli raske või mitte, vaid see, kas kaebajat saab käsitada süstemaatiliseks distsipliinirikkujaks. Ülaltoodu põhjal on ilmne, et kaebaja puhul on see hinnang paikapidav.

14. Kuna tühistamiskaebus rahuldamisele ei kuuluks, ei kuulu käesoleva otsuse p-s 10 toodud põhjendustel rahuldamisele ka tuvastamiskaebus, sest ehkki tuleb möönda haldusakti formaalset õigusvastasust, puudub kaebajal põhjendatud huvi selle tuvastamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas põhjust vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks ka RKHKo 3-3-1-29-12, p-s 25 esitatud põhjendustel - st analoogiliselt olukorraga, kus haldusakt on selliste põhjendamispuudustega, mis ei tingi haldusakti tühistamist, kuid mille puhul tuleb haldusakt tunnistada õigusvastaseks, võimaldamaks kaebajale menetluskulude hüvitamist. Käesolevas asjas oli kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud (tl 53, RKHKm 3-3-1-8-12). Seega ei annaks haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis kaebajale mingisugust eelist ka menetluskulude väljamõistmise võimaluse näol. Sellel, et tuvastamiskaebuse rahuldamine ei annaks kaebajale ka mingit muud eelist ega õiguslikku kasu, peatus ringkonnakohus juba ülal otsuse p-s 10. Erinevus Riigikohtu poolt lahendatud haldusasjast nr 3-3-1-29-12 seisneb selleski, et käesoleval juhul on kaebaja esitanud algusest peale tuvastamiskaebuse.

15. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse motiive tuleb muuta vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Maili Lokk Einar Vene