1-14-2554/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mail 2014. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-2554 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi

B.Z-i süüdistus karistusseadustiku (edaspidi KarS) §

201 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav B.Z

elukoht: XXXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata. tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 17.10.2013. a Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada B.Z KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui

B.Z ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagid rahuldada.

Välja mõista B.Z-ilt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel

951 (üheksasada viiskümmend üks) eurot L.K. (isikukood XXX, arvelduskonto nr XXX) kasuks;

855 (kaheksasada viiskümmend viis) eurot T.S. (isikukood XXX, arvelduskonto nr XXX) kasuks;

341 (kolmsada nelikümmend üks) eurot R.E. (isikukood XXX, arvelduskonto nr XXX) kasuks.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi kulud (ükssada kaheksa) eurot ja sundraha summas (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja senti.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud (kuussada nelikümmend) eurot senti

tasumisele ositi (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on B.Z kohustatud tasuma 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt (viiskümmend kolm) eurot

ja 12-ndal kuul (viiskümmend seitse) eurot senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Juhul, kui B.Z ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606

(Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874.

Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

B.Z süüdistatakse selles, et tema sõlmis 11.10.2012. a Tartumaal Nõo vallas XXX

L.K. iga köögimööbli valmistamiseja müügilepingu tarneajaga 2-4 nädalat, mille L.K. 12.10.2012. a allkirjastas digitaalselt ja tasus B.Z-i poolt esitatud ettemaksuarve alusel ettemaksuna 951 eurot B.Z-i AS Nordea Pank asuvale arveldusarvele nr XXX . B.Z jättis tarneaja möödudes köögimööbli L.K. ile valmistamata ning saatmata ja saadud raha 951 eurot pööras ebaseaduslikult enda kasuks sellega, tasus selle rahaga isiklike igapäevakulutuste eest.

Samuti süüdistatakse teda selles, et isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, sõlmis

29.10.2012. a Tartumaal Nõo vallas XXX M.S. magamistoa mööblikomplekti (riidekapp, voodi ja raamaturiiul) valmistamiseja müügilepingu tarneajaga 2-4 nädalat, mille M.S. abikaasa T.S. allkirjastas digitaalselt ja tasus lepingu täitmiseks 01.11.2012. a B.Z-i poolt esitatud ettemaksuarve alusel ettemaksuna 855 eurot Eesti Vana Mööbel OÜ AS-s SEB

Pank asuvale arveldusarvele nr 10220212929228. B.Z jättis tarneaja möödudes magamistoa mööblikomplekti (riidekapp, voodi ja raamaturiiul) T.S. le valmistamata ja saatmata ning saadud raha 855 eurot pööras ebaseaduslikult enda kasuks sellega, tasus selle rahaga isiklike igapäevakulutuste eest.

Veel süüdistatakse B.Z selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, sõlmis 26.03.2013. a Tartumaal Nõo vallas XXX R.E. suulise lepingu puidust riiuli valmistamiseja müügilepingu tarneajaga 5 nädalat, mille kohaselt tasus R.E. B.Z-i poolt saadetud ettemaksu arve alusel 26.03.2013. a riiuli eest ettemaksu summas

170.50 eurot Eesti Vana Mööbel OÜ arveldusarvele 10220212929228 ning 04.06.2013 tasus

R.E. B.Z-i poolt saadetud ettemaksu arve alusel 04.06.2013. a riiuli eest teise osamakse summas 170.50 eurot Eesti Vana Mööbel OÜ arveldusarvele 10220212929228.

B.Z jättis tarneaja möödudes riiuli R.E. ´le valmistamata ja saatmata ning saadud raha 341 eurot pööras ebaseaduslikult enda kasuks sellega, tasus selle rahaga isiklike igapäevakulutuste eest.

Sellega pani B.Z toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so omastamise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 201 lg-s 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 10 kuud vangistust.

Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui B.Z ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Tsiviilhagi ei ole. Kannatanute L.K. i, T.S. ja R.E. nõuded on rahuldatud tsiviilkohtupidamise käigus - maksekäsu kiirmenetluses.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et B.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.Z süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kannatanu L.K. on esitanud tsiviilhagi 951 eurot, kannatanu T.S. 855 eurot ja kannatanu R.E. 341 eurot.

Süüdistatav on hagid õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hagid kuuluvad rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 72 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 36 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (palga alammäär on 355 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. B.Z-i poolt tasumisele kuuluv menetluskulude kogusumma on 640.50 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt, arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

B.Z kinnitab, et tal sissetulekuid peaaegu ei ole, tema vastu on nõudeid 18 500 eurot. Ta peab toetama materiaalselt oma last. Igakuiselt saaks ta maksta 20 eurot. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist ja ositi maksmise võimalust.

Kohus leiab, et arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine B.Z-ile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel anda talle võimalus hüvitada neid ositi maksimaalse üheaastase tähtaja jooksul. B.Z on töövõimeline isik, tema menetluskulude vähendamist ei pea kohus põhjendatuks.

Ingeri Tamm Kohtunik