2-13-17333/44 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2014.a Tartu Tsiviilasja number 2-13-17333 Tsiviilasi A.K. hagi A.K. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3 500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2014. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): A.K. (isikukood: XXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Rein Napa Vastustaja (hageja): A.K. (isikukood: XXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2014.a otsus muutmata ja A.K. apellatsioonkaebus rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS 1. Poolte kantud menetluskulud maaja ringkonnakohtus jätta poolte enda kanda. 2. Riigi õigusabi korras A.K. ’le ja A.K. ’le määratud esindajate tasu ja kulud jätta riigi kanda. 3. Mõista A.K. ’lt Eesti Vabariigi kasuks välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 30 (kolmkümmend) eurot kahe võrdse osamaksena summas à 15 eurot.

2 Esimene osamakse summas 15 (viisteist) eurot tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul. Teine osamakse summas 15 (viisteist) eurot tuleb tasuda otsuse jõustumise kalendrikuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Riigilõiv tuleb tasuda Tartu Ringkonnakohtu selleks ettenähtud arvelduskontole, s.o ühele alljärgnevatest Rahandusministeeriumi kontodest: • Rahandusministeeriumi konto nr EE891010220034796011 SEB Pangas viitenumbriga 2900078567 või • Rahandusministeeriumi konto nr EE932200221023778606 Swedbankis viitenumbriga 2900078567 või • Rahandusministeeriumi konto nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumbriga 2900078567 või • Rahandusministeeriumi konto nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis viitenumbriga 2900078567. Makse selgituseks märkida „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-13- 17333“. 4. Saata käesolev kohtuotsus riigilõivu väljamõistmist puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. A.K. esitas 15. mail 2013 Tartu Maakohtule hagi A.K. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielus alates 20. maist 1993 ja abielust on sündinud 9 last. Pärast abiellumist muutus kostja vägivaldseks ja ülikontrollivaks, ei lubanud hagejal käia tööl, suhelda väljaspool kodu ja piiras hageja liikumist. Kostja kontrollis hagejat ka majanduslikult – lastetoetus oli pere ainuke sissetulek, mis laekus küll hageja arvele, kuid hageja pangakaart ja muud dokumendid olid kostja käes ning ta kasutas neid ilma hageja nõusolekuta. Hageja ei tohtinud käia toidupoes ega osta riideid. Kostja solvas, karjus, alandas ja ähvardas hagejat ja lapsi peaaegu igapäevaselt, ärritus pisiasjadest ja karistas lapsi füüsiliselt peaaegu igal nädalal. 2007.a algatati valla sotsiaaltöötaja kaebuse tõttu kostja suhtes kriminaalasi seoses tütar Agnese peksmisega ja valla sotsiaaltöötaja tapmisähvarduse

3 tõttu. Hageja ei soovi kostjaga ühist perekonnaelu jätkata. Abikaasade omavahelised suhted on pöördumatult kahjustatud. Ka pärast kodust lahkumist on kostja ähvardanud hagejat tappa ning järelikult ei saa rääkida mingist armastusest. Poolte lepitamine on välistatud. 2. A.K. vaidles hagile vastu. Poolte kooselu on kestnud 20 aastat ja peres on 9 last, kellest ainult vanim on täisealine. Pooltel tekkis tüli ja hageja lahkus kodust koos lastega kahel põhjusel: kostja loobus mõttest kolida perega Iisraeli ja pere 19-aastane tütar sai vallasemaks. Kostja soovib kooselu taastada ja on nõus naisega ära leppima. Kostja on võib-olla olnud liiga täpne ja nõudlik korra suhtes, kuid tema kasvatus ja usk on seda tinginud. Laps peab kodust saama kaasa korraarmastuse, kohustetunde, aususe ja austuse teise inimese vastu ning neid põhimõtteid on kostja järginud. Kui kostja on olnud mõnel üksikul korral liiga karm, siis palub andeks ja püüab oma vigu mitte korrata. Kostja armastab väga oma naist ja lapsi ja soovib nendega koos oma eluteed jätkata. Kostja palub anda pooltele 6-kuuline leppimisaeg. Kostja teeb kõik endast oleneva, et kooselu taastada ja lastele normaalne kodu kindlustada. Kostja palus kohtul anda pooltele 6-kuuline leppimisaeg.

MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2014 otsusega rahuldas kohus hagi ja lahutas poolte abielu. Kohus leidis, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole. Hageja on selgesõnaliselt nii kirjalikus vastuses kui ka suulisel ärakuulamisel kinnitanud, et ei soovi kostjaga kooselu jätkamist ega abielu taastamist kostja vägivaldse käitumise tõttu. Kohtu poolt otsuse tegemise ajaks on hagi esitamisest möödunud 11 kuud ja selle aja jooksul oleks pooled tõsise soovi korral saanud kooselu taastada. Hageja on veendunud, et tema kostjaga kooselu taastada ei soovi. Hageja tahet abielusuhte täielikuks lõpetamiseks näitab ka asjaolu, et hageja on esitanud kostja vastu avalduse laste ainuhooldusõiguse saamiseks ja hagi lastele elatise väljamõistmiseks. Kohtul puudus veendumus, et abielu saab veel säilitada. Pooltel ei ole ühist tahet kooselu jätkata ja seetõttu on kohtul alust arvata, et poolte kooselu ei taastu. Ainuüksi kostja soovist abielu säilitada ei piisa kooselu jätkamiseks. Seetõttu ei pidanud kohus menetluse peatamist kuni 6 kuuks põhjendatuks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. A.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2014 otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt taotles kostja maakohtus pooltele kuuekuulise leppimisaja andmist ja leiab jätkuvalt, et abieluliste suhete taastamine on võimalik leppimisaja andmisel, kui mõlemad pooled kasutavad perekonna säilitamise nimel perenõustajat. Poolte kooselu on kestnud 20 aastat, peres on 9 last, kellest 7 alaealised ning nende ja hageja õige koht ei ole varjupaigas. XXXX külas Antsla vallas on head elamistingimused kogu perele ja seda arvestades on leppimisaja andmisel ka poolte leppimine reaalne. 5. A.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja ei soovi apellandiga ühist perekonnaelu jätkata, kuna leiab, et kooselu apellandiga on võimatu ja abikaasade omavahelised suhted on pöördumatult kahjustatud ja abielulised suhted on ammu lõppenud. Apellant on väga vägivaldne, ülikontrolliv ja silmakirjalik, liigselt kõrgendatud soolise, rahvusliku ja usulise identiteediga isik. Vastustaja on proovinud säilitada kooselu laste pärast, kuid oli sunnitud apellandi juurest lahkuma viimase vägivaldsuse ja ebaadekvaatse käitumise tõttu, kuna oli väga mures enda ja laste elu pärast. Apellant on neli

4 korda ähvardanud vastustajat tapmisega. Vastustaja soovib elada normaalset inimväärset elu ilma igapäevase vägivalla, solvamise ja piiranguteta ning kinnitab, et abikaasade omavaheline suhe on pöördumatult lõppenud ning poolte lepitamine on välistatud. Abielu saab toimida poolte kokkuleppel ja nõusolekul ning kui ühist tahet kooselu jätkamiseks ei ole, tuleb pooltevaheline abieluline suhe lugeda lõppenuks. Ainuüksi apellandi soovist abielu säilitada ei piisa kooselu jätkamiseks. Apellandi väide, et vastustaja elukoht on varjupaigas, ei vasta tõele. Vastustaja elas varjupaigas ainult 2 kuud. Tema elukoht on ammu apellandile teada ja seda juba 2013.a suvest saadik. Apellant on käinud ka vastustaja maja ees.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. 7. Apellant on asunud seisukohale, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, jättes abielulahutuse asjas rahuldamata kostja (apellandi) taotluse määrata pooltele PKS § 67 lg 3 alusel leppimisaeg. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et leppimisaja andmata jätmisega oleks maakohus kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt on kohus kaalunud pooltele leppimisaja andmise perspektiivikust (kohtuotsuse p 7). Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega selles, et käesoleval juhul puudus kohtul kohustus anda pooltele leppimiseks aega ja peatada menetlus. Kohus tuvastas, et pooltevahelised abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja puuduvad väljavaated kooselu taastamiseks. Ringkonnakohus järgib kõiki maakohtu asjaomaseid põhjendusi ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. 8. Maakohus on õigesti märkinud, et leppimine ja abielusuhete jätkamine saavad võimalikud olla üksnes mõlema poole tahtel ja soovil. Vastustajat ei ole võimalik tema tahte vastaselt kohustada apellandiga kooselu jätkama. Vastustaja on ka apellatsioonimenetluses asunud üheselt seisukohale, et tema soov abielu lahutada on lõplik. Samuti ei ole apellant toonud omalt poolt esile ainsatki asjaolu, mis viitaks siiski poolte leppimise väljavaadete olemasolule. Hagi on esitatud maakohtule 2013.a aprillis ning ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on sellest möödunud enam kui aasta. Kui menetluse kestel oleks kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et pooltevahelised suhted on tegelikkuses paranenud, andnuks see kohtule täiendava aluse kaaluda menetluse peatamist ja pooltele leppimisaja andmist. Apellant on viidanud üksnes sellele, et poolte kooselu on kestnud 20 aastat ja peres on 9 last ning XXXX külas Antsla vallas (s.o apellandi elukohas) on head elamistingimused kogu perele, kuid ükski neist asjaoludest ei viita iseenesest sellele, et pooltevahelisi abielusuhteid on tõenäoliselt võimalik säilitada. Suhete säilitamine ja abielu jätkamine ei ole võimalik ilma vastustaja sellekohase soovita. 9. TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb nii maakohtus kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Tartu Maakohtu 05. juuli 2013.a määrusega on nii A.K. le kui A.K. le määratud riigi õigusabi korras esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Ringkonnakohus luges menetlusosalistele riigi õigusabi andmise RÕS § 17 lg 3 alusel jätkuvaks, mistõttu riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud tuleb mõlemas kohtuastmes jätta riigi kanda.

5 10. Tartu Ringkonnakohtu 6. veebruari 2014.a määrusega rahuldati osaliselt A.K. taotlus menetlusabi saamiseks. Apellant vabastati riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 30 eurot. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Seoses eeltooduga mõistab ringkonnakohus TsMS § 190 lg 4 alusel apellandilt Eesti Vabariigi kasuks välja täiendava riigilõivu summas 30 eurot. Kuna menetluse käigus on ringkonnakohus kontrollinud A. K. varalist seisundit ja leidnud, et esines alus apellandile menetlusabi andmiseks, peab ringkonnakohus võimalikuks kohustada A. K. tasuma riigilõivu osamaksete kaupa, s.o kahe (2) võrdse osamaksena summas à 15 eurot.

Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/