3-14-50810/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMÄÄRUS
Legislator headnote
AI generated3-14-50810/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: MÄÄRUS
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50810 Haldusasi Kristjan Kuusi kaebus Tartu Linnavalitsuse vastu tema kandmiseks valijate nimekirja Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Kristjan Kuusi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Kristjan Kuus Vastustaja Tartu Linnavalitsus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 14.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Linnavalitsuse linnasekretäri kaudu kinnipeetava K. Kuusi Tartu Halduskohtule esitatud kaebus (tl 5-5p) ettekirjutuse tegemiseks tema kandmiseks Euroopa Parlamendi valijate nimekirja. Kaebusele oli lisatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2. Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määrusega (tl 21-21p) jäeti rahuldamata K. Kuusi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1) ning kohustati kaebajat tasuma riigilõivu summas 15 eurot kahe päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 2).
Kohus märkis, et tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-st 1 peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Lisaks selgitas kohus, et sissetulekuna nimetatud sätte mõistes arvestatakse kinnipeetava isikuarvele laekuvad summad. Kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad on analoogia korras võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1
2 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega, sest kinnipeetaval puudub nende summade osas käsutamisõigus. Samuti on mahaarvatavad elektriseadmete kasutamise kulud. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek 118,11 eurot, millest mahaarvamiste tulemina on kaebaja kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks ((118,11-85,13)/4×2) 16,49 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57¹ lg-st 1 tulenevalt peab kaebaja tasuma riigilõivu 15 eurot. Seega ei ületa menetluskulud kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Järelikult esinevad asjaolud, mille puhul HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise osas ei ole lubatud ning kohus jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. 19.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse K. Kuusi määruskaebus (tl 24) halduskohtu 15.05.2014 määruse peale, millega jäeti ta riigilõivust vabastamata ning taotleb riigilõivust vabastamist. Kaebaja hinnangul asjaolu, et tal puudub kindel kuusissetulek ja tema lähedased ei ole nõus tasuma riigilõivu, ei tohiks saada takistuseks demokraatlikus õigusriigis õiglaseks kohtumenetluseks. Seda selgitavat Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahend Marina vs Läti, kus peetakse riigilõivu normaalseks norminõudeks, mis aga ei tohi võtta isikul võimalust saavutada oma kohtuasja sisulist läbivaatamist. Kaebaja märkis, et kuigi tema vanglasisesele isikuarvele on laekunud viimase nelja kuu jooksul 118,11 eurot, millest 85,13 eurot on kinni peetud, siis 8,24 eurot kulub kuus tal toidulisandite ja hügieenitarvete ostmiseks. Kaebaja teatas, et tema isikuarve on hetkel tühi ja keegi tema lähedastest ei olnud nõus riigilõivu tasuma. Kaebaja leidis, et kui käesolev kaebus ei jõua enne 25.05.2014 Riigikohtusse, siis on teda meelevaldselt valimisõigusest ilma jäetud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
5. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Tartu Halduskohtu 15.05.2014 määruses on edasikaebamise korra osas ekslikult märgitud, et määruse peale on õigus esitada määruskaebus. Juhinduvalt HKMS § 119 lg-st 1 on õigus määruskaebust esitada üksnes määruse resolutsiooni punkti 1 peale. Eeltoodut arvestades tõlgendab ringkonnakohus
K. Kuusi määruskaebust selliselt, et määruskaebus on esitatud Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks. Kuigi määruskaebuses ei ole määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud Tartu Halduskohtu poolt lahendi tegemise aeg ja selle sisu ning korratud on taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tegelik tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määruse riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise osas ning rahuldaks tema taotluse.
6. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse
3 esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
7. Halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete pinnalt, leides, et menetluskulud ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Halduskohus on õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja arvestanud tema kontole laekunud sissetulekutest maha vangla poolt tehtud kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi ning maksed elektri eest. Ringkonnakohus veendus, et halduskohtu arvutus on õige. Seega esinesid käesoleval juhul asjaolud, mille puhul füüsilisele isikule menetlusabi andmine tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud. Halduskohus on menetlusabi andmist reguleerivaid sätteid õigesti kohaldanud ja on põhjendatult jätnud kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata.
8. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta on teinud kulutusi toidulisanditele ja hügieenitarvetele summas 8,24 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitajale on kinnipeetavana tagatud eluase, toit ja riided. Riigikohtu halduskolleegium leidis 12.03.2012. a määruses kohtuasjas nr 3-7-1-3-61-12, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejale peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Järelikult ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja viide toidulisanditele ja hügieenitarvetele tehtud kulutustele. Ringkonnakohus leiab, et kuna kinnipeetavate toitlustamise ja ka muude vajaduste rahuldamise tagab suuremas osas vangla, ei ole põhjendatud eelnimetatud kulutuste mahaarvamine ning neid ei tuleks lisaks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 väljatoodud kulutustele menetlusabi võimaldamise otsustamisel arvesse võtta.
9. Ringkonnakohus selgitab, et summad, mis jäävad kinnipeetava isiku vanglasisesele kontole pärast tema kontole laekuvatest summadest seaduses ette nähtud kinnipidamiste (näiteks kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi või eluasemekuludena kvalifitseeruvad kulutused elektriteenusele) tegemist, on kinnipeetavale ette nähtud vabaks kasutamiseks ning nende summade käsutamise üle otsustab ta ise. Juhinduvalt HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tuleb hinnata kaebaja maksevõimet kaebuse ja selles menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu rahalise seisu alusel, mitte määruskaebuse esitamise aja seisu alusel, mil määruskaebuse esitaja väitel tema isikukontol raha ei olnud. Kuna kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt olid tema isikukontol enne käesolevas asjas kaebuse esitamist vajalikud vahendid riigilõivu tasumiseks olemas, oli tal ka võimalus riigilõiv kaebuse esitamisel tasuda. Kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks.
10. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses viidatud EIK lahendis Marina vs Läti ei ole riigilõivu tasumise nõudmist välistatud, vaid lahendis on leitud, et kohtutel tuleb hinnata avaldaja suutlikkust riigilõivu tasumiseks. Käesoleval juhul on halduskohus vaidlustatud määrusest nähtuvalt seda ka teinud, juhindudes õigesti HKMS-s sätestatud menetlusabi andmise tingimustest.
11. Määruskaebuse esitaja väide valimisõigusest ilmajäämise kohta ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohane, kuna määruskaebusmenetluses lahendab ringkonnakohus üksnes riigilõivu küsimust. Kaebaja väidetele valimisõiguse teemal saab anda hinnangu pärast kaebuse menetlusse võtmist põhiasja menetluse raames.
4
12. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus K. Kuusi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel