Legislator Case Law & Legislation
3-13-1566/16 AI generated

3-13-1566/16 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

Case Number 3-13-1566/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

3-13-1566

Legislator headnote

AI generated

3-13-1566/16 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja: 3-13-1566

Keywords

AI generated
abusive litigation fee revocation of consumer credit depletion of assets vat carousel fraud lack of economic substance waiver by creditor
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-13-1566

1

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2014 Pärnu kohtumaja. Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-13-1566 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi OÜ Goldlink kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksuja Tolliameti 18.04.2013 otsus nr 12.2-3/10290-39.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev 22. mai 2014

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja OÜ Goldlink (esindaja juhatuse liige J. P). Vastustaja Maksuja Tolliamet (esindaja Egert Übner).

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜ Goldlink kaebus haldusasjas nr 3-13-1566.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 22. mai 2014.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

18.04.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/10290-39 vähendati OÜ Goldlink deklareeritud sisendkäibemaksu summas 13 033,33 eurot, jäeti rahuldamata tagastusnõue 8 840,12 eurot, määrati tasumisele kuuluv käibemaks summas 4 193,21 eurot, määrati tasumisele kuuluv tulumaks 7 496,20 eurot (tl 10-19).

3-13-1566

2

20.06.2013 Maksuja Tolliameti vaideotsusega nr 6-1/1498-2 jäeti kaebaja vaie maksuotsusele rahuldamata (tl 21-24). 22.07.2013 esitas OÜ Goldlink kohtule kaebuse, milles taotles Maksuja Tolliameti 18.04.2013 otsuse nr 12.2-3/10290-39 tühistamist (tl 6-8, 10-24). 02.09.2013 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 32, 35-126). 10.02.2014 esitas vastustaja maksumenetluses kogutud tõendid (tl 142, 144- 205, II kd tl 5-28).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja väidetel ei taganud vastustaja kaebajale MKS § 13 lõikest 1 tulenevat õigust enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Kaebajal oli eriarvamuse esitamiseks aega reaalselt 2 tööpäeva, mille kestel esitas kaebaja vastustajale muu hulgas ka taotluste kontrollakti koostamise aluseks olevate dokumentide väljastamiseks. Vastustaja kaebajale palutud dokumente ei väljastanud, samuti ei pikendanud vastustaja kaebaja poolt eriarvamuse esitamise aega. Vastustaja ei ole kuni käesoleva ajani väljastanud kaebajale koopiaid 10.04.2013 kontrollakti ning 18.04.2013 maksuotsuse koostamise aluseks oleva kontrolli käigus kogutud dokumentidest ja teabest. Tehingud MR Asutus OÜ-ga. Kaebaja ei nõustu maksuotsuses esitatud maksuhalduri seisukohaga, mille kohaselt ei ole kaebaja soetanud 01.08.2012 ja 03.08.2012 MR Asutus OÜ-lt mootoreid. Tehingute toimumist ei saa mittetoimunuks lugeda põhjendusel, et mootoritele ei väljastatud müümisel kirjalikku garantiidokumenti. Mõlema tehingupoole esindajad on kinnitanud, et mootorid müüdi kinnitusega, et tegemist on töökorras seadmetega ning puuduste esinemisel oleks müüja (MR Asutus OÜ kohustunud need tagasi ostma). Eeltoodust tulenevalt on ebaõige vastustaja väide selle kohta, et maksumenetluses pole esitatud ühtegi tõendit, mis annaksid teavet garantii olemasolu ja selle tingimuste kohta. Kaebaja ja müüja vahel sõlmitud kokkuleppe puhul oli tegemist tavapärase tsiviilõigussuhetes toimiva kokkuleppega, mis muu hulgas vastab VÕS sätestatud müügilepingu regulatsioonile. Garantii all pidasid pooled silmas sisuliselt kokkulepet, mille kohaselt müügilepingu esemete kokkulepitud tingimustele mittevastavuse korral oli ostjal õigus lepingust taganeda, mille tagajärjeks oli mõlemapoolne tagasitäitmine. Kaebaja esialgse ostja ega SIA Metei järgneva ostjana ei ole esitanud pretensioone selle kohta, et mootorid ei oleks olnud töökorras. Seega vastasid MR Asutus OÜ poolt 01.08.2012 ja 03.08.2012 kaebajale müüdud mootorid kokkulepitud tingimustele, st olid töökorras. Vastustaja ei ole pöördunud SIA Metei poole, saamaks viimaselt teavet seoses mootorite soetamisega kaebajalt. Vastustaja ei ole maksumenetluse käigus selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, kuigi vastustaja on vaideotsusest nähtuvalt muu hulgas seadnud

3-13-1566

3

kahtluse alla ka mootorite edasivõõrandamise SIA-le Metei. Maksuotsusest ei nähtu, et vastustaja oleks seadnud tehingute toimumise kahtluse alla põhjendustel, et vastustajale ei ole teada, milliste kriteeriumide alusel kaebaja vaidlusalused mootorid soetas. Vastustaja on jätkuvalt ja tahtlikult moonutanud maksumenetluse käigus tehingutega seonduvat teavet. MR Asutus OÜ mootorite müügi toimumise ajal juhatuse liikmeks olnud A. P avaldas, et MR Asutus OÜ võis vaidlusalused mootorid soetada SIA-lt Silverks. Seega ei olnud A. P päris kindel, milliselt müüjalt mootorid osteti ning seega ei saa VIES süsteemi andmetel MR Asutus OÜ ja SIA Silverks vahel tehingute mittetoimumine seada kahtluse alla tehinguid MR Asutus OÜ ja kaebaja vahel. Arvestades mootorite kaebajale müümise aega, ei anna OÜ MR Asutus poolt 2012. aasta augustis ühendusesisese käibe mittedeklareerimine alust järeldada nimetatud äriühingu poolt mootorite mittesoetamist, kuivõrd mootorid olid eelduslikult soetatud varasemal maksustamisperioodil. Vastuoluline on vastustaja seisukoht osas, mis puudutab kaebaja poolt OÜ-le MR Asutus mootorite eest tasumist. Vastustaja on põhjendamatult lugenud tehingud MR Asutus OÜ-ga tegelikult mittetoimunuks, seejuures suurendanud kaebaja kontrollitava perioodi tulumaksu tehingu müügihinnalt arvestatud tulumaksu võrra. Tehing Soojuspumpade hooldus OÜ-ga. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, mille kohaselt ei ole kaebaja soetanud sõiduautot Audi A6 Soojuspumpade hooldus OÜ-lt, vaid tundmatult kolmandalt isikult. Maksumenetluse käigus on usaldusväärselt tõendamist leidnud sõiduauto Audi A6 soetamine Soojuspumpade hooldus OÜ-lt. Tehingu toimumist ei saa kahtluse alla seada ainuüksi asjaolu, et sõiduk on enne selle müümist kaebajale vahetanud mitmeid kordi omanikku. Kui vastustaja on toonud välja sõiduki omanikuvahetuse jada, siis maksuotsusest ei nähtu, millise müügitehingu osas peab vastustaja tehingut tegelikult mittetoimunuks. Kaebaja on sõiduki soetanud 28.08.2012, s.o 2 nädalat pärast sõiduki müüja poolt Eesti registris registreerimist. Maksumenetluse käigus on nii kaebaja kui Soojuspumpade hooldus OÜ juhatuse liige tehingu toimumise ajal kinnitanud äriühingute vahel sõiduki müügilepingu sõlmimist. Samuti on kaebaja tõendanud sõiduki eest tasumist konkreetselt Soojuspumpade hooldus OÜ-le. Ebaõige on vastustaja seisukoht, mille kohaselt oli Soojuspumpade hooldus OÜ puhul tegemist mittetegutseva ettevõttega. Ainuüksi asjaolu, et nimetatud äriühing on kasutanud seadusega ettenähtud õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, ei muuda äriühingut tegelikult mittetegutsevaks. Maksumenetluse käigus kogutud andmete kohaselt on tõendamist leidnud, et enne Soojuspumpade hooldus OÜ- d oli sõiduauto Audi A6 omanikuks Netwell Commerce SIA. Vastavat asjaolu on kinnitanud nii AS Möller Auto Pärnu, kes sõiduki Netwell Commerce SIA-le müüs, kui ka Maanteeametilt saadud päringu vastused. Samuti on nimetatud asjaolu kinnitanud Soojuspumpade hooldus OÜ tehinguaegne juhatuse liige J. V. Vastustaja ei ole kogunud andmeid ja tõendeid selle kohta, kas Netwell

3-13-1566

4

Commerce SIA on kinnitanud tehingu toimumist ning kellele on nimetatud äriühing sõiduki võõrandanud. Maksuhaldur on põhjendamatult lugenud tehingu Soojuspumpade hooldus OÜ-ga tegelikult mittetoimunuks.

Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja ei nõustu OÜ Goldlink kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kontrollaktile vastuväidete esitamiseks antud tähtaeg oli ebamõistlikult lühike. Arvestades kontrollakti mahtu ja selles käsitletud küsimuste hulka, ei saa kuupäevast tähtaega pidada lühikeseks. Kontrollakti näol ei ole tegemist mahuka ja keeruka dokumendiga, millega tutvumiseks ja seisukohtade kujundamiseks oleks vaja rohkem aega, kui kaebajale võimaldati. Vastustaja on maksumenetluse käigus faktilisi asjaolusid ja kogutud tõendeid analüüsides ning kogumis ja vastastikuses seoses hinnates jõudnud põhjendatult järeldustele, et maksuotsuses käsitletud juhtudel ei olnud MR Asutus OÜ ja Soojuspumpade hooldus OÜ tegelikud kaupade müüjad, mistõttu ei saanud kaebaja MR Asutus OÜ ja Soojuspumpade hooldus OÜ arvete alusel kaupu ning kaebajal puudub õigus MR Asutus OÜ ja Soojuspumpade hooldus OÜ nimel koostatud arvete alusel maha arvata sisendkäibemaksu. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. Tehingud MR Asutus OÜ-ga Maksuhalduri hinnangul ei ole tavapärane, et äriühing võtab endale niivõrd suure rahalise kohustuse ja riski soetada kaup, mis ei pruugi olla kasutuskõlblik. Maksuega vaidemenetluse käigus ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid teavet garantii olemasolu ja selle tingimuste kohta. Kaebaja ei ole esitanud ega tõendanud, kust pärinevad kaebaja rahalised vahendid, et MR Asutus OÜ-lt mootoreid soetada. Kaebaja ei ole kogu mootorite ostmisega seotud tehingute toimumist usaldusväärselt selgitanud. Dokumentide kohaselt ei ole kaebaja saanud mootorite müügist kogu raha kätte, samas ei ole võetud kasutusele mingeid meetmeid võla sissenõudmiseks. Eeltoodu viitab sellele, et mingit võlga tegelikkuses ei eksisteeri, kuna kaupa ei ole müüdud. VIES süsteemi andmetel ei ole MR Asutus OÜ teinud aastal 2012 tehinguid SIA-ga Silverks, samuti ei ole MR Asutus OÜ augustikuu käibedeklaratsioonil deklareerinud ühendusesisest soetust. J. P ja A. P on jätnud mõlemad kokku oma 15 äriühingut maksuvõlgadega maha ning juhatuse liikmeks panevad Läti kodanikud, keda ei õnnestu maksuhalduril kätte saada. Kuna nii J. P ja A. P endiste äriühingute uuteks juhatuse liikmeteks saavad samad isikud, siis see annab põhjust järelduseks, et mõlemad tegutsevad koos ning on kursis nendes äriühingutes tegelikult toimuvaga. Tutvus ja varasem koostöö ning võlgades äriühingute mahajätmine viitab sellele, et J. P teadis, et MR Asutus ja kaebaja vahel ei ole mootorite ostu-müügitehingut toimunud. Tegelikkuses mittetoimunud tehingute kajastamise eesmärgiks on olnud MR Asutus OÜ nimeliste arvete alusel teadlikult kaebaja huvides maksukoormuse vähendamine. Asja materjalidest ei nähtu, et maksuhaldur oleks pöördunud SIA

3-13-1566

5

Metei poole. Samas on tehingute mittetoimumist näitavate tõendite ja asjaolude hulk niivõrd kaalukas ka sel juhul, kui SIA Metei kinnitaks mootorite soetamist kaebajalt. Kaebaja pearaamatu väljavõtte (periood juuli 2012) kohaselt ei olnud kaebajal kassas piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda sularahas mootorite eest. Samas mootorite eest on kaebaja väidetavalt tasunud 01.08.2012 ja 03.08.2012 ning selle kohta on kaebaja esitanud maksumenetluses kassa väljamineku orderid. Maksumenetluses kaebaja ei tõendanud juhatuse liikme J. P poolt laenu andmist kaebajale, kuid maksuhalduril puudusid tõendid selle kohta, et kuupäevadel 01.08.2012 ja 03.08.2012 ei oleks piisaval hulgal raha kassas olnud. Seega maksuhaldur tulumaksu määramisel, juhindudes tõenditest leidis, et sularaha nimetatud päevadel oli kaebaja kassas olemas. Tehingud OÜ-ga Soojuspumpade hooldus Kaebaja ei ole soetanud 28.08.2012 OÜ-lt Soojuspumpade hooldus sõiduautot Audi A6, vaid tundmatult kolmandalt isikult. Maanteeameti liiklusregistriandmete kohaselt on Audi A6 Eestisse toonud LVV Grupp OÜ nimel R. F, kes on auto 06.08.2012 esimesena Eestis arvele võtnud. Sõiduk vahetab omanikku enne kaebaja omandisse jõudmist veel kolm korda lühikese aja jooksul. Tehinguid teinud isikud on omavahel seotud, mistõttu tegelikult ei ole sõiduki müük toimunud dokumentides näidatud viisil. Tehingute mittetoimumisele viitab ka asjaolu, et kaebaja on tasunud sõiduki eest 13 maksena, tehes vahetult enne makse tegemist kontole sularaha sissemakseid. Sularaha päritolu kohta andmeid ei ole esitatud. Ka Soojuspumpade hooldus OÜ kohta kogutavad andmed viitavad sellele, et kaebaja ei ole saanud kaupa arvel näidatud äriühingult. Seega on põhjendatud, et Audi A6 müük kaebajale Soojuspumpade hooldus OÜ kaudu on vormistatud ainult eesmärgiga, et kaebajal oleks võimalik riigi käest alusetult käibemaksu tagasi küsida.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 13 lg 1 alusel on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Kaebajale koostati maksuhalduri poolt 10.04.2012 kontrollakt ning kaebajale anti oma arvamuse või vastuväidete esitamiseks aega kuni 16.04.2013 (tl 196- 205). Seega on maksuhaldur leidnud, et maksukohustuslasele tuleb antud juhul tagada käesoleva paragrahvi MKS § 13 lg 1 1 sätestatud õigus. Kujunenud kohtupraktika järgi eeldab ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine seda, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamusi asjassepuutuvates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla kaebaja väiteid selle kohta, et kaebaja sai kontrollakti kätte reedel 12.04.2013. Vastus kontrollaktile tuli esitada teispäevaks16.02.2013. Seega kahe tööpäeva jooksul. Õiged on maksuhalduri

3-13-1566

6

väited selle kohta, et vaidluse all olevate tehingute arv on väike ning kontrollakti maht vaid 19 lehekülge, kuid arvestades seda, et maksumenetluse tulemusel võttis maksuhaldur vastu kaebajat koormava haldusakti, nõustub kohus kaebajaga selles, et vastuväidete esitamiseks antud tähtaeg ei olnud mõistliku pikkusega. MKS §14 lg 3 alusel on maksukohustuslasel õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Maksuhalduril on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on pöördunud maksuhalduri poole maksumenetluses kogutud andmetega tutvumiseks ega selle kohta, et maksuhaldur on keeldunud andmete esitamisest või takistanud kaebaja tutvumist maksutoimikuga. Seega ei ole põhjendatud kaebaja etteheited maksuhaldurile kontrolli käigus kogutud tõendite väljastamata jätmise kohta. Kaebaja on esitanud maksuotsusele vaide ning kohtule kaebuse. Hinnates kaebaja poolt vaides esitatud sisukohti (tl 21-21 pöördel) ning kaebuse põhjendusi, ei ole kaebaja kohtumenetluses esitanud uusi tõendeid ega argumente talle pandud maksukohustuse vaidlustamiseks. Oluline on märkida, et maksuhaldur edastas kohtule kõik maksuotsuse aluseks olevad tõendid (tl 32, 142) ning kaebajale on antud kohtu poolt tähtaeg oma seisukohtade täpsustamiseks (II kd tl 29). Samuti oli kaebajal kohtumenetluses võimalik esitada täiendavaid avaldusi 11.03.2014 määrusega antud tähtajaks. Kaebaja täiendavalt midagi lisada ei ole soovinud. Haldusmenetluse (HMS § 58) sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Tulenevalt eeltoodust ei saanud kaebaja poolt kaebuses kirjeldatud rikkumised maksumenetluse läbiviimisel mõjutada asja otsustamist.

MKS § 150 lg 1 alusel lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Lähtudes HKMS § 59 lg 1 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Hinnates kaebaja poolt vaides ja kohtule esitatud kaebuse maksuotsuse vaidlustamiseks esitatud põhjendusi, ei ole kaebaja esitanud kohtumenetluses maksuotsuse vaidlustamiseks uusi tõendeid ega vastuargumente. Maksumenetluses ja vaidemenetluses on uuritud ja hinnatud kaebaja poolt kaebuses kirjeldatud asjaolusid ning viidatud tõendeid. Kohus ei tuvastanud menetluses selliseid asjaolusid, mis tingiksid maksumenetluses esitatud tõendite uut uurimist ja hindamist. Kohus nõustub maksuhalduri poolt maksuotsuses toodud järeldusega, mille kohaselt kaebaja ei ostnud 01.08.2012 ja 03.08.2012 mootoreid MR Asutus

3-13-1566

7

OÜ-lt. Samuti nõustub kohus maksuhalduri järeldusega selle kohta, et kaebaja ei soetanud 28.08.2012 OÜ-lt Soojuspumpade Hooldus sõiduautot Audi A6.

Käibemaksu (KMS) § 31 lg 1 kohaselt saab teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaksu maha arvata käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja ei ole vaidlusaluste tehingutega soetanud kaupa arvetel märgitud äriühingutelt. Kontrolli käigus on tuvastatud, et vaidlusaluste tehingute kohta koostatud arved on fiktiivsed, kaebaja on esitanud maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid käibedeklaratsioonides, suurendades käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu. Seega ei ole vaidlusaluste arvete puhul tegemist nõuetekohaste arvetega KMS § 37 mõttes ning kaebajal puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 toodud korras KMS § 31 lg 1 alusel.

Tulumaksuseaduse § 32 lg 1 alusel võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Seega saab ettevõtlustulust maha arvata ainult dokumentaalselt tõendatud kulusid nõuetekohaste arvete alusel. Kohtupraktika kohaselt peab tulumaksuarvestuses kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Kontrolli käigus on tuvastatud, et kaebaja on teinud väljamakseid vaidlusaluste tehingute kohta koostatud arvetel näidatud kauba eest. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud vaidlusaluste tehingute toimumine, ei saa kaebaja raamatupidamises olevaid arveid lugeda nõuetekohasteks kuludokumentideks. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud tulumaksu määramine TMS § 51 alusel.

Arvestades eeltoodut on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja on esitanud taotluse hüvitada tema poolt kantud menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes viidatud sättest jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja poolt kantud võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik