1-12-11435/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-12-11435

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

21.mail 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul

arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu D.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega,

l e i d i s :

D.V tunnistati Tartu Maakohtu 29.novembri 2012.a otsusega süüdi KarS § 274 lg 1

järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust D.V-le Harju Maakohtu 26.novembri 2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud 29 päeva vangistust alates 29.novembrist 2012.a. Kohtuotsus jõustus 15.detsembril 2012.a.

D.V karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 28.oktoobril 2015.a.

D.V on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Viljandi Maakohtu 19.veebruari 1999.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 15 lg 2 -

§ 197 lg 2 p 2 alusel 1-aastase vabadusekaotusega;

2. Viljandi Maakohtu 27.novrmbri 2000.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p

1, 2, 3 ja § 195 lg 3 alusel 3-aastase vabadusekaotusega;

3. Viljandi Maakohtu 04.mai 2005.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 alusel 1-aastase

vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga;

4. Tartu Maakohtu 10.jaanuari 2008.a otsusega KarS § 263 p 1, 4 ja § 199 lg 2 p 4, 8

alusel 5-kuulise vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 päeva vangistust;

5. Harju Maakohtu 26.novembri 2009.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 14.aprilli 2010.a

otsustega KarS § 118 p 1 alusel 6 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.V poolt üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus 43%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et D.V on olemas igakülgselt toetavad

lähedased ning kindel elukoht vabaduses. Samuti on täidetud elektroonilise valve kohaldamiseks vajalikud tingimused ja olemas nõusolekud.

D.V kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on nõus täitma kõiki sellega kaasnevaid tingimusi. Ta asuks elama enda X juurde, kes esialgu talle ka ülalpidamist pakuvad. Edaspidi

püüaks vältida suhtlemist endiste tuttavatega, et mitte saada mõjutatud ja sattud taas kuritegelikule teele.

Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta.

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on D.V ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

D.V puhul on positiivne vabaduses toetavate lähedaste ja kindla elukoha olemasolu X

juures. Samuti vastab nimetatud elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning olemas on vajalikud nõusolekud süüdimõistetu sinna elamaasumiseks. Positiivne on ka see, et

vangistuses on süüdimõistetu läbinud sotsiaalabiprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Eluviisitreening“, on omandanud keevitaja eriala ning osalenud tööhõives.

Nimetatud positiivsetest asjaoludest hoolimata peab aga kohus tema ennetähtaegsel vabastamisel arvestama ka seda, et D.V on kriminaalkorras karistatud juba kuuel

korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda ning ühel korral on temale mõistetud vangistus jäetud varasemalt ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata. Sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist aga pidevalt jätkanud, sealhulgas katseajal, ning tema viimane

kuritegu on toime pandud juba käesoleva vangistuse ajal. Seega on ilmne, et varasemad

karistused ja ka käesoleva vangistuse kandmisele asumine ei ole süüdimõistetule piisavat

õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Lisaks uue kuriteo toimepanemisele on süüdimõistetu vangistuses pannud toime ka hulganisti distsiplinaarrikkumisi, sealhulgas peale viimast süüdimõistvat kohtuotsust, seega on kohtul alust järeldada, et ta ei ole oma käitumist

vajalikul määral muutnud ka praeguseks. Samuti tõstatab D.V poolt korduv

vanglareeglite rikkumine tõsised kahtlused sellest, et ta oleks võimeline järgima temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi.

Materjalidest nähtuvalt on D.V pannud peamiselt toime varavastaseid ja vägivallaga

seotud kuritegusid. Tema enda sõnul on tema kuritegelikku käitumist oluliselt mõjutanud

kaaslaste negatiivne surve ja soov seeläbi tunnustust saada. Samuti nähtub materjalidest, et

oluliseks kuritegeliku käitumise soodusteguriks on olnud süüdimõistetu puhul alkoholi

tarvitamine, millega on kaasnenud ka enesekontrolli kaotus ja agressiivne käitumine. Kuigi

süüdimõistetu ise teadvustab alkoholi tarvitamise seost õigusvastase käitumisega, siis olulist

probleemi ta alkoholitarbimises enda jaoks ei näe ja seetõttu võib see jätkuvalt olla

vabanemisel probleeme tekitavaks. Samuti on kohtul alust kahelda, et süüdimõistetu oleks

piisavalt tegelenud oma agressiivsuse analüüsimise ja vastava käitumise muutmisega. Kuigi

vangistuses on süüdimõistetu läbinud küll sotsiaalabiprogrammi „Agressiivsuse asendamise

treening“, siis vaatamata sellele on ta peale selle läbimist pannud kinnipidamiskohas toime

vägivallaga seotud kuriteo ning kasutanud füüsilist vägivalda ka kaaskinnipeetavate suhtes. Seega leiab kohtunik, et D.V tuleks oma vägivaldset käitumist ja selle põhjuseid pikemaaegselt analüüsida ning tegeleda põhjalikumalt enne vabanemist vastava riskiteguri

maandamisega. Samuti tuleks süüdimõistetul seada endale konkreetsed pikaemaajalised

eesmärgid vabaduses ning panna paika tegevused, mis aitaksid tal vabaduses kuritegelikust käitumisest hoiduda ning teha teadlikumaid valikuid elu seadusekuulekaks seadmiseks.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et D.V katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud ja oleks käesoleval ajal liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid süüdimõistetu suhtes täidetud, tema kuriteoriskid vajalikul määral maandatud ning ta suudaks jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgides.

Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ennetähtaegne vabastamine ei ole seaduse mõtte

kohaselt kõikidele kinnipeetavatele absoluutselt tagatud õigus vabanemiseks, vaid üksnes

seadusega antud võimalus teatud isikute vabastamiseks enne karistusaja lõppu, kui nad on kinnipidamise ajal näidanud oma muutumist positiivses suunas, on teinud kõik endast oleneva

järelduste tegemisel ja on püüdnud sisustada oma vangistusaega üksnes positiivsete

tegevustega. Elektroonilise valve kohaldamisega vabastamine on süüdimõistetule üleüldse

esmane võimalus vabanemiseks ja seda enam peaks olema täidetud kõik vabanemise tingimused ning süüdimõistetu iseloomustus peaks vaid positiivses suunas olema.

Arvestades D.V korduvat karistatust, korduvaid distsipliinirikkumisi vanglas ja uue

kuriteo toimepanemist vangistuse kandmise ajal, leiab kohtunik, et tema ennetähtaegne vabastamine hetkel põhjendatud ei ole. Juhindudes KrMS § 426, § 432 kohus m ä ä r a s :

Jätta vabastamata (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 29.novembri 2012.a D.V

otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik