2-12-26795/135 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.mai 2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-26795

Tsiviilasi

OS ja VS hagi MG vastu kohustuse rikkumise lõpetamiseks

ja tulevikus kohustuse rikkumisest hoidumiseks ning

kinnistute kasutuskordade määramiseks ja MG vastuhagi

kinnistute kasutuskordade määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. aprilli 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

MG apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

06.05.2014, avalik kohtuistung

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

14 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: OS (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II: VS (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Triin

Raudsepp ja vandeadvokaat Marko Tiiman

Kostja: MG (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Eva

Mägi

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 26.aprilli 2013 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Esimese astme kohtus kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad kostja, MG kanda.

2

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OS ja VS esitasid 11.07.2012 Harju Maakohtule hagi MG vastu, milles palusid

kohustada kostjat lõpetama nende kui Tallinnas XXXXXX XX ja XXXXXX XXX

asuvate kinnistute kaasomanike huvide kahjustamine ja eemaldama kinnistutelt mis

tahes tõkked ja takistused, võimaldama hagejatele juurdepääs kinnistutele täies ulatuses

(sh sõidukitega) ja kohustama kostjat hoiduma tulevikus hagejate kui kaasomanike

huvide kahjustamisest, sh mitte paigaldama kinnistutele ilma hagejate kirjaliku

nõusolekuta mis tahes tõkkeid või takistusi. Täiendava nõudena palusid hagejad

määrata samade kinnistute kasutuskorra ja tuvastada kostja kohustus anda nõusolek

kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks, rikkumise lõpetamiseks

ja tulevikus rikkumisest hoidumiseks. Hagejad esitasid täiendava nõude kolme

alternatiivina, kirjeldades kolme erinevat kasutuskorda.

2. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad abikaasadest hagejatele kinnistud Tallinnas

XXXXXXX XX (registriosa nr XXXXXX) ja XXXXXXX XXX XX (registriosa nr

XXXXXX). Poolte kaasomandisse kuuluvad naaberkinnistud XXXXXX XX

(registriosa nr XXXXXXXXX) ja XXXXXX XXX (nr XXXXXXXXX), mille pooled

omandasid ühise eesmärgiga kasutada neid oma kinnistutele juurdepääsuks. 2008. a

püstitas kostja ilma hagejate nõusolekuta XXXXXX XX kinnistule väravad ja piirdeaia,

2011. a lukustas kostja värava ja lasi kinnistu piiratud osale kurjad koerad, võttes

kinnistu piiratud osa enda ainukasutusse. Kostja ignoreeris hagejate pöördumisi. Pärast

hagiavalduse esitamist püstitas kostja piirdeaia ka XXXXXX XXX kinnistule,

laiendades sellega omavoliliselt kostjale kuuluva XXXXXX XX kinnistu piire. Hagejad

kasutavad XXXXXX XXX kinnistut sõidukite parkimiseks ja aiamaana. Kostja takistab

oma tegevusega hagejatel kinnistute kasutamist. Hagejate huvi (sarnaselt kostjaga) on

kasutada vaidlusaluseid kinnistuid oma kinnistutele pääsemiseks. Hagejad soovivad

ehitada XXXXXXX XXX XX kinnistule tütrele elamu, kuid mootorsõidukiga

juurdepääsuta ei ole see võimalik. Vaidlusaluste kinnistute kasutamise kohta ei ole

pooled sõlminud kokkulepet. Hagejad kaasomanikena võtsid osa XXXXXX XX

kinnistu tee uuendamisest ja tasusid selle eest võrdses osas. Uue tee rajamine hagejate

kinnistutele pääsemiseks ei ole võimalik, kuna uus tee ei tagaks võimalust pääseda

XXXXXXX XXX XX kinnistule ja kulgeks läbi kolmanda isiku kinnistu. XXXXXX

XX kinnistu osa puhul on tegemist väärtuslike puude tsooniga, mille raiumiseks ei ole

võimalik raieluba saada ja puud tuleb säilitada. XXXXX tänava kaudu ei ole hagejatel

3

võimalik oma kinnistutele pääseda, kuna see kuulub lisaks kostjale veel kolmandatele

isikutele, kes ei ole andnud hagejatele nõusolekut tee kasutamiseks.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostjale kuulub Tallinnas XXXXXXX XXX XX asuv

kinnistu (registriosa nr XXXXXX). Pooled omandasid XXXXXX XX ja XXXXXX

XXX kinnistud 23.02.2006 lepingu alusel eesmärgiga tagada kostjale juurdepääs

XXXXXXX XXX XX kinnistule. 2006. a sõlmisid pooled kinnistute vahetuslepingu ja

asjaõiguslepingu, mille tulemusel said hagejad kostjalt XXXXXXX XXX XXX

kinnistu ning kostja sai hagejatelt vastutasuks osa XXXXXX XXX kinnistust. Tehingu

eesmärk oli tagada hagejatele ligipääs XXXXXXX XXX XX ja XXXXXXX XX

kinnistule. Pooled sõlmisid 2006. a suulise kokkuleppe vaidlusaluste kinnistute

kasutamise korra kohta. Kokkuleppe kohaselt jäi XXXXXX XX kinnistust hagejate

kasutusse ala, mis külgneb hagejatele kuuluva XXXXXXX XX kinnistuga ja kostjale

ala, mis külgneb kostja XXXXXXX XXX XX kinnistuga. Hagejad pöördusid kostja

poole väidetava rikkumise kõrvaldamise nõudes 2011. a ja kohtusse 2012. a.

4. Hagejad nõustusid kaudse tahteavaldusega kasutuskorraga. Hagejate taotletavat

juurdepääsuteed ei ole hagejad kunagi oma kinnistutele pääsemiseks kasutanud.

Hagejate õigusi ei ole rikutud. Hagejad kasutasid ja kasutavad ka käesoleval ajal oma

kinnistutele juurdepääsuks XXXXXXX XXX XXX kinnistut. Hagejad ei kasuta

XXXXXX XXX kinnistut, vaid parkisid mõned korrad oma sõidukeid nimetatud

kinnistule. Tegemist on transpordimaaga ja hagejad ei kasuta seda aiamaana.

5. Kostja paigaldas XXXXXX XX kinnistule piirdeaia 2007. a ja värava XXXXXX XXX

kinnistule 2012. a. XXXXXX XX väravad on lukustatud alates nende paigaldamisest.

Väravad paigaldati turvalisuse ja privaatsuse huvides, mitte hagejate juurdepääsu

tõkestamises. Hagejatel puudub vajadus nimetatud värava kasutamiseks. Koerad elavad

kostja kinnistul juba alates 2007. a ega ole varasemalt hagejaid häirinud. Kostja on alati

avanud väravad, kui hagejad on seda soovinud. Kostja rahastas vaidlusalustele

kinnistutele tee ehitamist ja kasutab neid XXXXXXX XXX XX kinnistule ligipääsuks.

Hagejad ei panustanud tee ehitamisse. Hagejad kasutavad oma kinnistutele ligipääsuks

XXXXXXX XXX XXX kinnistut. Hagejad pöördusid kostja poole ettepanekuga muuta

detailplaneeringut XXXXXX XX kinnistule elumaja ehitamiseks ja kinnistu

võõrandamiseks. Hagiavalduse eesmärk on survestada kostjat nõustuma XXXXXX XX

detailplaneeringu muutmisega.

Vastuhagi

6. MG esitas 12.12.2012 vastuhagi kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks tema

taotletud viisil ja märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse.

7. Kostja lähtus kasutuskorra nõuetes täiendavalt asjaoludest, et hagejatel on võimalik

rajada uus tee XXXXXX XX kinnistule ja see ei eelda ühegi puu maharaiumist.

Hagejatel on võimalik pääseda XXXXXXX XXX XX kinnistule XXXXX tänava

kaudu. Kostja kui üks XXXXX tänava kinnistu kaasomanikest pole kunagi olnud vastu,

et hagejad seda kasutaksid.

Vastuväited vastuhagile

8. Hagejad vaidlesid vastuhagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Hagejate

peamised vastuväited olid põhihagis esitatud seisukohad.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

4

9. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus määras

Tallinnas XXXXXX XX (registriosa nr XXXXXXXXX) ja XXXXXX XXX

(registriosa nr XXXXXXXXX) asuvate kinnistute kasutuskorra järgmiselt: kinnistu

asukohaga Tallinnas XXXXXX XX kaasomaniku M. G või isiku, kes omandab temalt

kaasomandiosa, ning O. S ja V. S või isiku, kes omandab neilt nende kaasomandiosa

ühisesse kasutusse jääb kohtuotsuse lisas toodud plaanil kollasega tähistatud ala ning

M. Gle või isikule, kes omandab temalt kaasomandiosa ainukasutusse jääb kohtuotsuse

lisas toodud plaanil rohelisega tähistatud ala ning O. S ja V. S või isiku, kes omandab

neilt nende kaasomandiosa ainukasutusse jääb otsuse lisas toodud plaanil lillaga

tähistatud ala; kinnistu asukohaga Tallinnas XXXXXX XXX MG või isiku, kes

omandab temalt kaasomandiosa ning O. S ja V. S või isiku, kes omandab neilt nende

kaasomandiosa ühisesse kasutusse jääb kohtuotsuse lisas toodud plaanil kollasega

tähistatud ala ning M. G või isiku, kes omandab temalt kaasomandiosa ainukasutusse

jääb kohtuotsuse lisas toodud plaanil rohelisega tähistatud ala. Kohus tuvastas M. G

kohustuse anda nõusolek kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 toodud kasutuskorra kohta

kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks ja asendas vastava nõusoleku käesoleva

kohtuotsusega. Kohus kohustas M. Gt eemaldama Tallinnas XXXXXX XX asuvalt

kinnistult väravad, mis asuvad kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3 alapunktiga 3.1.1

poolte ühiskasutusse jäetud alal, samuti samalt alalt valvekoerad ja muud takistused;

võimaldama O. Sle ja V. Sle juurdepääs, sh sõidukiga kinnistutel asukohaga Tallinnas

XXXXXX XX ja XXXXXX XXX asuvale teele, sh mööda seda teed võimaldama O.

Sle ja V. Sle juurdepääs neile kuuluvatele kinnistutele asukohaga Tallinnas XXXXXXX

XX (registriosa nr XXXXXX) ning XXXXXXX XXX XX (registriosa nr XXXXXX).

Juurdepääsutee on tähistatud kohtuotsuse lisas toodud plaanil XXXXXX XX ulatuses

tumeoranži värviga ja XXXXXX XXX ulatuses kui XXXXXX tänav; hoiduma

tulevikus O. S ja V. S kui kaasomanike huvide kahjustamisest XXXXXX XX ja

XXXXXX XXX kinnistute kasutamisel, sealhulgas mitte paigaldama ilma O. S ja V. S

kirjaliku nõusolekuta mis tahes tõkkeid või takistusi kinnistu kasutamiseks kohtuotsuse

resolutsiooni punkti 3 alapunktiga 3.1.1 poolte ühiskasutusse jäetud alal. Kohtuotsuse

resolutsiooni p-s 4 märgitud kohustuse kostja poolt täitmata jätmise korral lubada

kohustused täita hagejatel või nende määratud kolmandal isikul TMS § 182 alusel.

Kohus lisas kohtuotsusele plaani, mis on kohtuotsuse lahutamatu lisa. Kohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda.

10. Poolte vahel ei ole vaidlust XXXXXXX XX, XXXXXXX XXX XX, XXXXXXX

XXX XX, XXXXXX XX, XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistute omanike osas.

Samuti ei vaielnud kostja vastu, et hagejad on abikaasad ja kostja omab koeri. Pooled

on vaidlusaluste kinnistute kaasomanikud.

11. Kostja kahe alternatiivi sisuline erinevus seisneb selles, et XXXXXX XX kinnistu nurk

suurusega 26 m², mis paikneb XXXXXXX XXX XX ja XXXXXXX XX kinnistute

vahel, jääb esimese alternatiivi järgi kostja kasutusse ja teise alternatiivi järgi poolte

ühiskasutusse.

12. Kohus leidis, et hagejate avaldatud seisukohad haldusasjas nr 3-04-355 ei tõenda seda,

et hagejatel puudus huvi XXXXXX XX kinnistu kasutamiseks. Samuti ei tõenda need

poolte kokkuleppe olemasolu. Pigem näitab see seda, et kinnistute kasutamine oli

ebaselge, aga mõlemal poolel oli huvi kasutada vaidlusaluseid kinnistuid erinevalt

detailplaneeringust juurdepääsuks. Selle alusel ei saa tuvastada poolte üksmeelt

vaidlusaluste kinnistute kasutamise korra osas.

13. Kostja ei tõendanud, et pooltel oleks TsÜS § 68 lg-le 4 vastavaid kokkuleppeid või

praktikat nn vaikiva tahteavalduse tegemise osas. Kohus ei saa lugeda tegevusetust või

vaikimist selliseks tahteavalduseks, mis tõi endaga kaasa kasutuskorra kokkuleppe

5

sõlmimise. Samuti ei nähtu piirete paigaldamisest ja vastavast ajast, et hagejatel oli tahe

loobuda vaidlusalustel kinnistutel asuva tee kasutamisest ja/või jätta see ala kostja

ainukasutusse. Ka hagejate vaikimine, tegevusetus ega tegevus ei näita kasutuskorra

kokkuleppe sõlmimist kostja märgitud viisil.

14. Pooled omandasid XXXXXX XX kinnistu 2006. a. Selleks ajaks kehtestatud

detailplaneeringu kohaselt oli nii hagejate kui ka kostja kinnistule juurdepääs märgitud

XXXXX tänava kaudu. XXXXXX XX kinnistu omandamisel pidid pooled teadma, et

detailplaneering ei näe ette ligipääsu XXXXXX XX kaudu XXXXXXX XXX XX ja

XXXXXXX XXX XX kinnistutele. Tõendatud ei ole kostja väide, et hagejad

omandasid XXXXXX XX kinnistu selleks, et tagada kostjale juurdepääs XXXXXXX

XXX XX kinnistule. Projekteerimis- ja ehitustegevuse valdkonna õigusaktid ja

planeeringud ei reguleeri kaasomanikevahelisi suhteid kaasomandis oleva asja

kasutamisel.

15. Poolte tegevusest nähtub, et nad ei soovinud sellisel kujul detailplaneeringu

realiseerumist. Detailplaneering näeb ette elamu rajamist XXXXXX XX kinnistule, aga

elamu planeeritaval asukohal paiknevad tegelikkuses tee ja hiljem rajatud piirded.

Seetõttu ei ole põhjust lähtuda detailplaneeringust. Kostja ei tõendanud, et XXXXX

tänava kaudu oleks juurdepääs võimalik. Hagejad ei ole XXXXX tänava omanikele

esitatud pöördumisele vastust saanud. Vastavat nõusolekut ei ole. Lisaks sellele tuleb

võtta arvesse, et XXXXX tänava kaudu juurdepääsu rajamine eeldab ehitustöid

XXXXXXX XXX XX kinnistu piirdeaias, sest praegu ei ole seal väravat XXXXX

tänava suunas.

16. XXXXXXX XXX XXX kinnistu omandamisest ei saa järeldada, et hagejatel kadus

huvi vaidlusaluste kinnistute kasutamiseks. Kui üks kaasomanik asja parasjagu ei

kasuta ja seda kasutab vaid teine kaasomanik, ei saa sellest järeldada kaasomaniku

täielikku huvipuudust. Kaasomaniku õigust kasutada kaasomandis olevat asja teataval

viisil ei saa piirata põhjusel, et ta sel viisil asja mingil ajal ei kasutanud või et ta asja

heaks kulutusi ei teinud.

17. Tõendite põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata, kas uue tee rajamine on võimalik.

Tõendatud on see, et uue tee ehitamine on suhteliselt kulukas ja eeldab olulisi

muudatusi olemasolevatest piiretes. Põhjendatud ei ole kasutuskorra määramine viisil,

mis eeldab ühe kaasomaniku poolt uue tee ehitamist varasema juurdepääsu taastamiseks

või säilitamiseks. Pooltele kuulub ½ mõttelist osa XXXXXX XX kinnistust ja seega on

pooltel olemasoleva tee kasutamisel samasugused õigused. Kostja pakutav kasutuskord

ei võimaldaks hagejatel olemasoleva tee kasutamist ja eeldaks uue tee ehitamist, mis

võib maksma minna ca 5000 eurot, mis on ebamõistlikult kulukas. Sellise kulu arvelt

juurdepääsu taastamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ja ei arvesta hagejate kui

kaasomanike huvidega.

18. Kostja pakutud kasutuskord XXXXXX XX osas ei arvesta piisavalt hagejate kui

kaasomanike huvidega kinnistu kasutamisel ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

19. Põhjendatud ei ole määrata hagejate soovil kogu XXXXXX XX kinnistut poolte

ühiskasutusse. Hagejate täiendava nõude teine ja kolmas alternatiiv XXXXXX XX

kinnistu osas erinesid hagejate ainukasutusse jääva ala osas. Kasutuskorra määramisel

ei ole põhjust põhjendamatult kaugeneda poolte kaasomandi osade suurusest. Hagejate

kolmanda alternatiivi kohaselt jääks hageja ainukasutusse kokku 1880 m² (1760

m²+120 m²) ja kostja ainukasutusse (koos XXXXXX XXX kinnistuga) 1880 m².

Põhjendatud on määrata kasutuskorrana hagejate kolmas alternatiiv, mis vastab kõige

paremini poolte mõtteliste osade suurusele. Hagejate kahe esimese alternatiivi osas

tuleb jätta hagi rahuldamata.

6

20. Samadest põhimõtetest lähtuvalt tuleb XXXXXX XXX kinnistu osas eelistada

kasutuskorda, mis tagab kõige paremini poolte võrdsuse vastavalt nende

kaasomandiosa suurusele. Selle kriteeriumi kohaldamise eelduseks on muude oluliste

huvide

või

saavutatava

lahendusega

tekkivate

kohustuste

puudumine.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub XXXXXX XXX kinnistust hagejatele

3/10 kaasomandist ja kostjale 7/10 kaasomandist. Poolte pakutavad kasutuskorrad ei

võimalda jätta poolte kasutusse osasid nii, et kostjale jääks 7/10 ja hagejatele 3/10.

Kõige parema tasakaalu poolte ainukasutusse jäävate alade pindalade vahel tagab

hagejate kolmas alternatiiv. Ka selle kinnistu osas jääb vastuhagi ja hagejate nõue kahe

esimese alternatiivi osas rahuldamata

21. Rahuldamisele kuulub ka hagi kohtu määratava kasutuskorra osas kostja tahteavalduse

asendamiseks kohtuotsusega hagejate kolmanda alternatiivi osas.

22. Kostja rajatud piirded poolte kaasomandis oleval kinnistul rikuvad hagejate

omandiõigust. Kaasomanikul ei ole üldjuhul õigust ilma teiste kaasomanike

nõusolekuta ühist asja muuta, sh sellele ehitada. Siinjuures ei oma tähtsust, kas ehitis

vastab seaduses sätestatud nõuetele. Kostja ei tõendanud, et tal oli piirete ehitamiseks

hagejate nõusolek. Sarnaselt muu tahteavaldusega ei ilmne nõusolek vaikimisest ega

tegevusetusest. Kaasomaniku hagiga teise kaasomaniku vastu saab nõuda ka

lemmikloomade pidamist kõigi kaasomanike huvidele vastaval viisil. Kui hagejad ei

ole nõus kostja loomade pidamisega kaasomandisse kuuluval kinnistul, rikub selline

tegevus hagejate õigusi.

23. Hagejate viidatud piiretest takistavad kohtu määratud kasutuskorra realiseerimist ainult

XXXXXX XX kinnistule rajatud väravad. Muus osas tuleb hagejatel kostja rajatud

piirdeid taluda, sest need paiknevad kas kostja ainukasutusse jääval alal või piiritlevad

ühe poole ja ühiskasutuses oleva ala. Seega kuulub hagejate nõue piirete osas

rahuldamisele juurdepääsuteel oleva värava osas. Kostja koerad takistavad hagejate

liikumist samuti üksnes poolte ühiskasutusse jäetaval alal. Vastav nõue tuleb rahuldada

osaliselt. Vaatluse käigus on tuvastatud, et kostja valduses olev sõiduauto paikneb

kohtu määratava kasutuskorraga poolte ühiskasutusse jääval alal, mistõttu on vastava

ala osas põhjendatud rahuldada hagi ka muude takistuste keelamise osas.

24. Tulevikus võib esineda oht, et tee kasutamine on piiratud väravate lukustatuse või

kostja muu tegevuse tõttu. Väravad asuvad nimetatud kohas alates 2008. a ja on kostja

poolt lukustatud. Hagejatel puudub vabalt otsustatav ja kasutatav ligipääs teele läbi

nende väravate. Seega ei saa hagejad kontrollida olukorda, kas ja millal neile on tagatud

ligipääs teele või mitte.

25. Kostjal tuleb eemaldada XXXXXX XX kinnistult väravad ja valvekoerad, samuti muud

takistused, mis piiravad hagejatel kasutada kinnistul asuvat sissesõitu teele ja tee

kasutamist. Kostjal on kohustus hoiduda hagejatele takistuste tegemisest poolte

ühiskasutusse määratava ala kasutamisel. Ülejäänud osas jäi hagejate esialgne nõue

rahuldamata.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

26. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas ja

jättis vastuhagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata ja rahuldada vastuhagi, st määrata kindlaks XXXXXX XX ja XXXXXX

XXX kinnistute kasutuskord kostja poolt taotletud viisil. Juhul kui ringkonnakohus ei

saa uut otsust teha, saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks.

27. Kohus määras ebaõigesti kindlaks XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistu

kasutuskorra

hagejate

taotletud

viisil.

Kohus

ei

kaalunud

kasutuskorra

7

kindlaksmääramisel kostja huve ja kohaldas motiveerimata diskretsiooniotsuse tõttu

vääralt AÕS § 72 lg 5 esimest lauset. Kaasomandi kasutuskord peab olema kooskõlas

seaduse ja heade kommetega.

28. Kohtu määratud kasutuskord ei arvesta senist kasutuskorda. Ebaõige on kohtu

seisukoht, et pooled ei leppinud XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kasutuskorras

kokku. Pooled leppisid kinnistute kasutuskorras kokku juba 2006. a, kui lepiti kokku,

et kostja XXXXXXX XXX XX kinnistuga külgnev ala XXXXXX XX kinnistust jääb

kostja ainukasutusse ja hagejate XXXXXXX XX kinnistuga külgnev ala hagejate

ainukasutusse. Samuti lepiti kokku, et kumbki pool paigaldab tema ainukasutusse jääva

ala ümber piirded ja korraldab piiratud ala igapäevast hooldust. Nii ka toimiti ja nende

asjaolude üle pooled ei vaidle. Kohus ei arvestanud ega selgitanud, miks ei oma tähtsust

asjaolu, et kumbki pool paigaldas XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistule piirded

ja kasutas juba aastaid teatud osa kaasomandis olevast kinnistust kui oma asja ning et

kostja ehitas omal kulul XXXXXX XX kinnistule tee, mis teenindab ainult kostja

elumaja ega ulatu hagejate kinnistuni.

29. Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist kinnitab ka 2011. a hagejate poolt kostjale tehtud

ettepanek detailplaneeringu muutmiseks ja XXXXXX XX kinnistu reaalosadeks

jagamiseks. 2011. a kostjale edastatud joonis, mis kajastab hagejate nägemust

XXXXXX XX kinnistu reaalosadeks jagamisest, vastab poolte vahel 2006. a sõlmitud

XXXXXX XX kinnistu kasutuskorra kokkuleppele. Ebaõige on kohtu seisukoht, mille

kohaselt on hagejate tegu, millest võib järeldada soovi tuua kaasa õiguslikke tagajärgi,

tegevusetus või vaikimine. Hagejad väljendasid tahet leppida kokku XXXXXX XX

kinnistu kasutuskorras aktiivsete tegudega.

30. 2006. a sõlmitud kokkulepet järgides jagasid pooled XXXXXX XX kinnistu

ligilähedaselt pooleks, hagejad piirasid 2020 m² suuruse ala ja kostja 2051 m² suuruse

ala kinnistust. Otsusega vähendati 2006. a kokkuleppe järgi kostja ainukasutusse jäänud

ala märkimisväärselt ja seda muuhulgas poolte ühiskasutusse jääva ala võrra.

31. Kohtu määratud kasutuskord on vastuolus ka otsuse p-ga 23, kus kohus märkis, et ei

näe põhjust poolte ainukasutusse jääva ala suuruse kindlaksmääramisel poolte

mõtteliste osade suurusest põhjendamatult kaugeneda. Otsuse põhjendused ja

resolutsioon on vastuolus, kuna otsusega on poolte mõtteliste osade suurusest oluliselt

kaugenetud.

32. Hagejate taotletud ja kohtu määratud kasutuskorra järgi jäävad poolte ühiskasutuses

oleva ala keskele piirded (sh XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistute piiril asuv

hagejate 2009. a paigaldatud piirdeaed). Selline kasutuskord ei ole mõistlik ega vasta

hea usu põhimõttele, kuna kostjal on ühiskasutusse jääva maa-alaga, mille keskel asub

hagejate piirdeaed, võimatu midagi otstarbekat teha. Kohus ei arvestanud seda asjaolu

otsuse tegemisel ja põhjendamiskohustust täitmata järgis hagejate soovitut, mis

koormab kostjat ebamõistlikult.

33. XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistu kasutuskord tuleks kindlaks määrata kostja

taotletud viisil, kuna see vastab poolte huvidele, on kooskõlas senise kasutuskorraga ja

lähtub poolte vahel 2006. a sõlmitud kokkuleppest. Alternatiivne kasutuskord lähtub

sellest, et hagejatel on võimalik sarnaselt kostjaga rajada XXXXXX XX kinnistule tee

ning pääseda rajatavat teed ja XXXXXX XX kinnistu nurgaosa kasutades oma

kinnistutele. Ka selline kasutuskord vastab poolte huvidele ja arvestab hagejate

väidetavat huvi kasutada XXXXXXX XXX XX ja XXXXXXX XX kinnistutele

juurdepääsuks XXXXXX XX kinnistut, hoolimata asjaolust, et hagejatel on mitu

erinevat võimalust oma kinnistutele juurdepääsuks.

34. Kostja taotletav kasutuskord on enim kooskõlas poolte mõtteliste osade suurustega ning

vastab hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele, samuti lähtub paigaldatud piiretest

8

XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistul. Kasutuskorra kindlaksmääramisel kostja

taotletud viisil ei ole ühelgi poolte ühiskasutusse jääval alal liikumine piirete tõttu

takistatud. Kostja taotletud lahendus on kooskõlas juba aastaid pooltele sobinud

lahendusega.

35. Otsusest ei nähtu, millised asjaolud annavad alust arvata, et kostja rajatud tee on

mõeldud hagejatele kasutamiseks. Seda ei saa tuletada asjaolust, et hagejad on

XXXXXX XX kinnistu kaasomanikud. Kostja poolt XXXXXX XX kinnistule rajatud

tee ei ole mõeldud hagejatele kasutamiseks. Kohus tuvastas, et tee rajamist finantseeris

vaid kostja, hagejad sellesse ei panustanud. Kostja rajatud tee lõpeb enne hagejate

kinnistuid. Olukorras, kus tee oleks ehitatud ka juurdepääsuks hagejate kinnistutele,

oleks loogiline, et tee oleks hagejate kinnistuteni (XXXXXXX XX ja XXXXXXX

XXX XX) välja ehitatud. Ka tee kuju viitab üheselt sellele, et see on ehitatud vaid kostja

elumaja teenindamiseks. Hagejate ettepanek kostjale detailplaneeringu muutmiseks ja

XXXXXX XX kinnistu jagamiseks on tehtud selliselt, et tee, mille kostja on XXXXXX

XX kinnistule rajanud, jääb kostja ainuomandisse jäävale kinnistu osale. Juurdepääsu

oma XXXXXXX XXX XX kinnistule märkisid hagejad lepinguprojektile lisatud

joonisele XXXXX tänavalt, mitte kostja poolt XXXXXX XX kinnistule rajatud teed

mööda. Kohus jättis eeltoodud asjaolud tähelepanuta.

36. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja pidi tõendama, et XXXXXXX XXX kinnistu

kaasomanikud on nõus, et hagejad kasutavad juurdepääsuks oma kinnistule

(XXXXXXX XXX XX) XXXXXXX XXX kinnistut olukorras, kus kehtiv

detailplaneering näeb juurdepääsu XXXXXXX XXX XX kinnistule ette XXXXX

tänavalt. Otsuse põhjendustest jääb mulje, et kohus lahendas AÕS § 156 lg 1 alusel

juurdepääsunõuet, millist hagejad ei esitanud. Kohus hindas erinevaid juurdepääse (sh

juurdepääsu XXXXXXX XXX kinnistul paiknevalt XXXXX tänavalt) ja leidis, et

hagejatele peaks olema tagatud juurdepääs oma kinnistutele ka mööda XXXXXX XX

kinnistul paiknevat kostja rajatud teed. Sellises olukorras oleks kohus pidanud

lahendama kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise vaidluse hagita menetluses

(TsMS § 475 lg 1 p 13), kaasates menetlusse ka naaberkinnistu (XXXXXXX XXX

kinnistu) kaasomanikud. Nimetatud asjaolule ei olnud kostjal varasemalt võimalik

tugineda, kuna kostja ei teadnud, et kohus peab oluliseks ja vajalikuks, et XXXXXXX

XXX kinnistu kaasomanikud oleks andnud hagejatele nõusoleku oma kinnistu

kasutamiseks. See selgus üllatusliku sisuga otsusest.

37. Kohus lahendas sisult juurdepääsunõuet kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise

raames. Hagejad argumenteerisid kaasomandi kasutuskorraga seonduvat vaidlust läbi

juurdepääsuvaidlusele omaste argumentide ja kaitse-eesmärkide. Kohus aktsepteeris

alusetult hagejate juurdepääsu võimaldamise nõuet kaasomandi kindlaksmääramise

hagina ja tegi põhjendamatu ja ebaõige lahendi. XXXXX tänava kaudu on olemas

detailplaneeringu kohane juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt XXXXXXX XXX XX

kinnistule ja kostja XXXXX tee kaasomanikuna ei keeldunud juurdepääsu

võimaldamisest ja on sellega nõus ka edaspidi. Hagejad oleks pidanud hagema muid

XXXXX tänava kaasomanikke, kes hagejate paljasõnalise väite kohaselt keeldusid

juurdepääsu võimaldamisest.

38. Arvestades, et juurdepääsu XXXXXX XX kinnistu kaudu soovivad hagejad, ei saa

ehitustööde teostamise vajalikkust XXXXXXX XXX XX kinnistu piirdeaias pidada

hagejate suhtes ebaõiglaseks. Otsuse jõustumisel tekib olukord, kus juurdepääsu

XXXXXX XX kinnistu kaudu soovivad hagejad, kuid ehitustöid peab teostama kostja

(2007. a paigaldatud värava eemaldama), kes juba teostas ehitustöid XXXXXX XX

kinnistul endale juurdepääsu rajamiseks ja kandis ka kaasnenud kulud. Otsuse

jõustumisel peaks kostja lisaks tema kulul väljaehitatud teele tegema täiendavaid

9

kulusid, samas kui hagejate mistahes kulusid enda tarbeks tee ehitamiseks pidas kohus

ebamõistlikeks. Otsus kahjustab ebaproportsionaalselt kostja huve.

39. Ebaõige on kohtu seisukoht, et asjas ei oma tähtsust, et hagejad ei ole XXXXXX XX

kinnistul paikneva tee ehitust finantseerinud ega pärast 2008. a kostja rajatud teed

kasutanud. Asjaolu, et tee ehitust finantseeris vaid kostja, tõendab, et pooled järgisid

2006. a sõlmitud kasutuskorra kokkulepet ja tee on mõeldud kostjale kasutamiseks ning

ei ole mõeldud hagejatele kasutamiseks ja hagejatel puudub vajadus kasutada oma

XXXXXXX XXX XX kinnistule ligipääsuks kostja rajatud teed.

40. Ebaõige on kohtu seisukoht, et tõendite põhjal ei ole võimalik hinnata, kas XXXXXX

XX kinnistule uue tee rajamine on võimalik. Kohus jaotas tõendamiskoormise

ebaõigesti, rikkudes TsMS § 230 lg-t 1.

41. Kostja taotletud XXXXXX XX kinnistu kasutuskord (2. alternatiiv) lähtub hagejate

soovist kasutada XXXXXX XX kinnistut ligipääsuks XXXXXXX XX ja XXXXXXX

XXX XX kinnistule ja hagejatel on võimalik rajada XXXXXX XX kinnistule uus tee.

Lükkamaks ümber hagejate väidet, mille kohaselt ei saa uut teed rajada, kuna see eeldab

puude maharaiumist, tellis kostja eriteadmistega isiku hinnapakkumise tee ehituseks,

milles on märgitud, et ehitustööde käigus ei langetata ühtegi puud. Hagejad ei

tõendanud, et XXXXXX XX kinnistule uue tee rajamine eeldab puude langetamist.

Kohus oleks pidanud kostja esitatud tõendi alusel lugema tõendatuks, et XXXXXX XX

kinnistule uue tee rajamine ei eelda puude langetamist. Tee rajamine hagejate poolt ei

saa olla vastuolus hea usu põhimõttega olukorras, kus hagejad soovivad kasutada

XXXXXX XX kinnistut juurdepääsuks oma kinnistutele (XXXXXXX XX ja

XXXXXXX XXX XX). Hea usu põhimõttega on vastuolus hagejate nõue kohustada

kostjat eemaldama kostja poolt 2007. a XXXXXX XX kinnistule paigaldatud värav,

mis maksis ligikaudu 120 000 krooni, mis kuni 2011. a hagejaid ei häirinud.

42. Kohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 238 lg-t 5, kuna jättis tähelepanuta kostja

05.09.2012 vastuse lisaks nr 9 oleva hagejate poolt kostjale 2011. a kevadel edastatud

lepinguprojekti detailplaneeringu koostamiseks ja plaani, mis kajastas hagejate

väljapakutud XXXXXX XX kinnistu reaalosadeks jagamise viisi. Dokumendist

nähtuvalt soovisid hagejad enne kohtusse pöördumist jagada poolte kaasomandis oleva

XXXXXX XX kinnistu selliselt, et kostja rajatud tee ja väravad jäävad kostja

ainuomandisse jäävale alale. See tõend lükkab ümber hagejate väite, mille kohaselt

vajavad nad kostja rajatud teed oma kinnistule juurdepääsu saamiseks. Tõend kinnitab

ka hagejate vastuolulist käitumist. Kohus ei põhjendanud otsuses, miks ei oma kostja

05.09.2012 vastuse lisaks nr 9 olev tõend asjas tähtsust, rikkudes TsMS § 442 lg-s 8

sätestatut.

43. Kohus rikkus TsMS §-st 436 tulenevat kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse

nõuet, kajastades otsuse põhjendustes faktilisi asjaolusid ja kostja väiteid ebaõigesti.

Kostja ei väitnud üheski menetlusdokumendis, et kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe

sõlmimist poolte vahel tõendab asjaolu, et hagejad ei vaidlustanud XXXXXXX XXX

XX/XXXXXX XX kinnistute ja lähiala osalist detailplaneeringut, vaid osalesid

haldusasjas nr 3-04-355 kolmanda isikuna, toetades kostja kaebust. Kaasomandi

kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist poolte vahel tõendab kostja hinnangul asjaolu, et

kumbki pool paigaldas XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistule piirded, korraldas

tema poolt piiratud ala igapäevast hooldust ja kasutas vastavaid osasid XXXXXX XX

kinnistust juba aastaid kui oma asja. Asjaolu, et hagejad detailplaneeringut ei

vaidlustanud, tõi kostja välja tõendamaks, et hagejad ei omandanud XXXXXX XX ja

XXXXXX XXX kinnistuid oma kinnistutele (XXXXXXX XX ja XXXXXXX XXX

XX) juurdepääsu saamise eesmärgil.

10

44. Otsuses märgiti ebaõigesti, et kostja vaidlustas detailplaneeringu seetõttu, et see piiras

tema ligipääsu XXXXXXX XXX XX kinnistule (so hagejate omandis olev kinnistu).

Tegelikkuses vaidlustas kostja detailplaneeringu põhjusel, et see piiras kostja ligipääsu

kostja omandis olevale XXXXXXX XXX XX kinnistule. Pooled ei vaidlustanud

detailplaneeringut põhjusel, et see piirab ligipääsu XXXXXXX XXX XX kinnistule,

mis omakorda kinnitab, et juurdepääs XXXXXXX XXX XX kinnistule XXXXXX XX

ja XXXXXX XXX kinnistu kaudu ei olnud hagejatele varasemalt oluline.

45. Kostja ei väitnud, et hagejate kaudne tahteavaldus (so tahe leppida kokku XXXXXX

XX ja XXXXXX XXX kasutuskorras) väljendub selles, et hagejad pöördusid oma

väidetavate õiguste kaitseks kohtusse ligi viis aasta pärast piirete paigaldamist. Hagejate

kaudne tahteavaldus väljendub selles, et kumbki pool paigaldas piirded XXXXXX XX

ja XXXXXX XXX kinnistule ja korraldas enda piiratud ala igapäevast hooldust.

Sellega leppisid pooled XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistu kasutuskorras

kokku.

46. Kostja ei väitnud, et hagejad omandasid XXXXXX XX kinnistu selleks, et tagada

kostjale juurdepääs XXXXXXX XXX XX kinnistule (so hagejate omandis olev

kinnistu). Kostja väitis läbivalt, et hagejate eesmärk XXXXXX XX kinnistu

omandamisel oli vaidlusalusel kinnistul kauni loodusmiljöö ja privaatsuse säilitamine.

47. Ebaõige on kohtu järeldus, et igasugune kaasomaniku tegevus, millega teine

kaasomanik nõus ei ole, rikub automaatselt teise kaasomaniku õigusi, kuna see on

kaasomandi olemusega vastuolus. Olukord, kus kaasomanik võib kaasomandit kasutada

teatud viisil üksnes juhul, kui teine kaasomanik on sellega nõus, on ka vastuolus

põhiseaduse §-ga 32, mille kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata,

kasutada ja käsutada.

48. AÕS § 72 lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei

takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Seega on kostjal õigus XXXXXX XX ja

XXXXXX XX kinnistut kasutada (sinna väravad/piirdeid jmt paigaldada) sõltumata

teise kaasomaniku nõusolekust eeldusel, et see ei riku hagejate õigusi. XXXXXX XX

kinnistule paigaldatud värav ei riku hagejate omandiõigust. Hagejatel puudub vajadus

kasutada XXXXXX XX kinnistule rajatud teed (so vaidlusaluse värava tagust ala) ja

see tee ei ole mõeldud hagejatele kasutamiseks. Kostja ei ole hagejatele värava

avamisest kunagi keeldunud (ja vastupidist ei ole hagejad tõendanud). Ka kostja koerad

ei riku hagejate õigusi. Paljasõnaline ja tõendamata on hagejate väide, mille kohaselt on

kostja koerad kurjad ja kujutavad hagejatele ohtu. Koerad elavad XXXXXXX XXX

XX kinnistul ja satuvad vahetevahel XXXXXX XX kinnistu sellele alale, mis on

piirdeaiaga ümbritsetud juba 2007. aastast. Kuni 2011. a koerad hagejaid ei häirinud

ning muutusid „kurjadeks koeradeks“ alles siis, kui kostja teatas hagejatele, et ei nõustu

detailplaneeringu muutmisega ja kinnistu jagamisega hagejate väljapakutud viisil. AÕS

§ 72 lg-st 3 ega ühestki muust AÕS sättest ei tulene, et kui üks kaasomanik teise

kaasomaniku tegevusega kaasomandis oleval kinnistul nõus ei ole, rikub see

automaatselt kaasomaniku omandiõigust. Vastasel juhul muutuks kaasomandis oleva

kinnistu kasutamine kaasomaniku poolt reaalselt võimatuks, kuna pahatahtlik

kaasomanik võib igal ajal väita, et ta pole nõus teise kaasomaniku tegevusega

kaasomandis oleval kinnistul.

49. Ebaõige on kohtu seisukoht, et väidetav rikkumine (kostja poolt piirete paigaldamine

kaasomandis olevatele kinnistutele) võib tulevikus korduda. Jääb arusaamatuks, kuidas

järeldub faktist, et värav on XXXXXX XX kinnistul juba 2008. aastast, et väidetav

rikkumine võib korduda. Veelgi enam jääb arusaamatuks, kuidas võib väidetav

rikkumine korduda XXXXXX XXX kinnistu osas olukorras, kus kohus ei leidnud, et

kostja poolt XXXXXX XXX kinnistule paigaldatud piirded rikuvad hagejate õigusi.

11

50. Kohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 200 lg-t 2 ja kohaldas ebaõigesti TsÜS § 138

lg-t 1, kuna võimaldas hagejatel oma õigusi kuritarvitada. Kostja märkis korduvalt, et

olukorras, kus XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistule paigaldasid piirded

mõlemad pooled, nõuavad hagejad kostja paigaldatud piirete eemaldamist esimest

korda ligi neli aastat pärast nende paigaldamist, kuritarvitavad hagejad oma õigusi. Isegi

kui hagejatel oleks kostja vastu nõue, siis on nad selle hea usu põhimõttest tulenevalt

minetanud. Otsusega rahuldati ka hagejate nõue kohustada kostjat eemaldama

XXXXXX XX kinnistult koerad. Ka sellise nõude esitamine ei ole hea usu põhimõttega

kooskõlas olukorras, kus kostja koerad, kes elavad kostjale kuuluval XXXXXXX XXX

XX kinnistul juba 2007. a ja satuvad vahetevahel XXXXXX XX kinnistule, hakkasid

hagejaid häirima alles 2011. a.

51. Otsus ei ole täidetav, kuna otsuse lisaks oleva plaani järgi poolte ainu- ja ühiskasutusse

jäävate alade täpsed piirid ei ole looduses tuvastatavad. Otsus on vastuoluline, kuna

otsuse lisaks oleval plaanil märgitud tumeoranži ala ligikaudne asukoht ja looduses

XXXXXX XX kinnistul paikneva tee asukoht ei kattu. XXXXXX XX kinnistul paiknev

tee jääb tegelikkuses osaliselt otsuse lisaks oleva plaani järgi kostja ainukasutusse

jäävale alale. Lisaks jäävad otsusega poolte ühiskasutusse jäetud alale puud, mida ei

tohi langetada. Ka seetõttu ei saa hagejad otsuse järgi poolte ühiskasutusse jäetud ala

juurdepääsuteena kasutada. Seega ei ole otsus täidetav.

52. XXXXXX XXX kinnistu kasutuskord ei vasta poolte mõtteliste osade suurustele

olukorras, kus kostjale kuulub 7/10 suurune mõtteline osa XXXXXX XXX kinnistust.

Otsuse p-s 23 kohus märkis, et ei näe põhjust kasutuskorra kindlaksmääramisel poolte

mõtteliste osade suurusest põhjendamatult kaugeneda. Otsuse resolutsioon ja põhjendav

osa on vastuolus, kuna otsusega on XXXXXX XXX kinnistu kasutuskorra

kindlaksmääramisel poolte mõtteliste osade suurustest oluliselt kaugenetud.

Vastus apellatsioonkaebusele

53. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

54. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud, so osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata.

55. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse

tühistamiseks vaidlustatud osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.

56. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud

asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

57. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse

norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi

nende alusel õigeid järeldusi. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtu menetluses

esitatud väiteid, millistele on maakohtu otsuses juba piisava põhjalikkusega vastatud.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

58. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kohus ei kaalunud otsuse

tegemisel kostja huve ja tegi motiveerimata diskretsiooniotsuse. AÕS § 72 lg 5 kohaselt

12

on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja

valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud

peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste

kaasomanike

õiguste

kahjustamisest.

Kasutuskorra

määramisel

on

kohtul

diskretsiooniõigus. Maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud. Ringkonnakohtu

hinnangul lähtus maakohus otsust tehes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning

arvestas poolte kui kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade

suurusega, pooltevaheliste suhetega jm oluliste asjaoludega ning samuti sellest, et AÕS

§ 72 lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste

kaasomanike kaaskasutust.

59. Kohus analüüsis otsuses põhjalikult mõlema poole hagiavaldustes esitatud

kasutuskordade variante XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistute kohta. Kohus

põhjendas, miks ta jättis kostja nõuded kasutuskorra määramise osas rahuldamata ja

rahuldas hagi hagejate taotletud kolmanda alternatiivi järgi.

60. Maakohus tuvastas, et pooled ei ole sõlminud kokkulepet vaidlusaluste kinnistute

kasutuskordade kohta ja ringkonnakohtul puudub alus teistsuguse järelduse tegemiseks.

Kostja ei tõendanud oma väidet, et pooled leppisid kinnistute kasutuskorras kokku juba

2006.a ja on seda järginud. Hagejad vaidlesid eeltoodule vastu ja asja materjaliga ei ole

kooskõlas apellatsioonkaebuse väide, et pooltel ei ole selle asjaolu üle vaidlust.

Kokkuleppe sõlmimist ei tõenda ettepanekud detailplaneeringu muutmiseks ja

XXXXXX XX kinnistu reaalosadeks jagamiseks, mis ei realiseerunud. Maakohus jättis

2011. a kevadel koostatud XXXXXX XX ja selle lähiala detailplaneeringu koostamise

lepingu joonise õigesti tõendina arvestamata (otsuse p 32), mitte tähelepanuta, nagu

kostja apellatsioonkaebuses väidab.

61. Hagejate väitel oli vaidlusaluste kinnistute kaasomandisse omandamise eesmärgiks

privaatse elukeskkonna ja loodusmiljöö säilitamine ning samal ajal nende kaudu

mõlemale poolele juurdepääsu tagamine oma kinnistutele - kostjale XXXXXXX XXX

XX kinnistule ning hagejatele XXXXXXX XX ja XXXXXXX XXX XX kinnistutele,

sest XXXXXXX XX tagumisele küljele ja XXXXXXX XXX XX kinnistule ei ole

võimalik pääseda XXXXXXX XXXlt või XXXXXXX XXX XXX kinnistu kaudu.

Arvestades vaidlusaluste kinnistute ja poolte ainuomandis olevate kinnistute

paiknemist, 1999.a XXXXXXX XXX XX/XXXXXX XX katastriüksuse plaani ja

2001.a koostatud XXXXXXX XXX XX/XXXXXX XX kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu põhijoonist, millistelt nähtub vaidlusaluse tee varasem olemasolu ja

hagejate kinnistutele juurdepääsude tähistamine XXXXXX XX ja XXXXXX XXX

kaudu, on see hagejate väide eluliselt usutav. Seega ei ole asja materjaliga kooskõlas

kostja väide, et hagejatel ei ole tegelikult huvi vaidlusaluseid kinnistuid oma

kinnistutele juurdepääsuna kasutada ja hagi esitamise eesmärgiks on üksnes kostja

survestamine seetõttu, et viimane ei olnud nõus XXXXXX XX detailplaneeringu

muutmisega.

62. Tõendatud ei ole asjaolu, et poolte kokkuleppel paigaldati piirded selliselt, et kummagi

poole ainukasutusse jääks teatud osa kinnistutest. Sellisel juhul oleks pidanud jääma

kummagi poole ainukasutusse osa, mis vastaks poole kaasomandi osale. Kohtule

esitatud plaanidelt nähtub, et kostja paigaldatud piirdeaed ei jaga XXXXXX XX

kinnistut kaheks võrdseks osaks. Ei ole usutav, et pooled sõlmisid kokkuleppe selliselt,

et kostja kasutab kinnistust suuremat osa hagejatele kompensatsiooni maksmata. Samuti

ei ole tõendatud, et hagejad võtsid nö nende kasutusse jääma pidanud osa igapäevasesse

kasutusse oma asjana, korraldades sellel alal ka igapäevast hooldust. Ringkonnakohtul

selgitasid hagejad, et nad paigutasid ühiskasutuses olevale kinnistule võrkaia üksnes

eesmärgiga vältida kolmandate isikute pääsemist kinnistule. Iseenesest asjaolu, et kostja

13

uuendas kinnistul asunud tee ja piiras hagejate nõusolekuta osa kinnistust aiaga, mille

väravad on suletud, ei saa anda talle kasutuskorra kindlaksmääramisel hagejate ees

eelist. Maakohus leidis õigesti, et kostja pakutud kasutuskorrad ei arvesta piisavalt

hagejate kui kaasomanike huvidega kinnistute kasutamisel ja hagejatele tuleb jätta

juurdepääsuvõimalus XXXXXXX XX ja XXXXXXX XXX XX kinnistutele

olemasoleva tee kaudu. Kostja leiab ekslikult, et tal on tee uuendamise tõttu ainuõigus

seda kasutada. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kes kaasomanikest ja kui palju tee

ehitusse raha paigutas.

63. Maakohus ei tuvastanud hagejate poolt oma õiguste kuritarvitamist ja seda ei leia ka

ringkonnakohus. Hagejate väitel said nad teed kasutada ka pärast 2008. a kostja poolt

väravate ja aia paigaldamist, sest väravad ei olnud lukustatud ja koeri ei olnud lahti

lastud. Kostja lukustas väravad 2011. a, mille tõttu pöördusid hagejad oma rikutud

õiguste kaitseks kohtusse 11.07.2012, so mõistliku aja jooksul ja nad ei ole nõudeõigust

minetanud, nagu kostja leiab.

64. Kohus ei kaugenenud oluliselt poolte ainukasutusse jäävate alade suuruse määramisel

poolte mõtteliste osade suurusest. Otsuse resolutsioon ei ole selles osas põhjendava

osaga vastuolus, nagu kostja leiab. XXXXXX XXX kinnistust jäeti ca 1/3 kostja

ainukasutusse ja ülejäänud osa ühiskasutusse. Hagejate ainukasutusse sellest kinnistust

midagi ei jäänud. Seega ei ole apellatsioonkaebuse väited ka selles osas põhjendatud.

65. Tõendatud on asjaolu, et olemasolev tee kostja poolt piiratud alal on ainuke

mootorsõidukiga läbimist võimaldav juurdepääs XXXXXXX XXX XX kinnistule,

kuhu hagejate tütar A S, kes on käesoleval ajal kinnistu XXXXXXX XX omanik ja

vaidlusaluste kinnistute kaasomanik, soovib ehitada elamut. Juurdepääsu XXXXXXX

XXX XX kinnistule XXXXX tee kaudu ei ole, sest sellisel juhul peaks läbima kinnistut,

mis on mitmete isikute kaasomandis, kes ei ole hagejatele selleks nõusolekut andnud.

Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Samuti tuvastas maakohus, et XXXXX tee poolses

küljes ei ole XXXXXXX XXX XX kinnistule pääsemiseks väravaid. Üks XXXXXXX

XXX kinnistu kaasomanikest, IB, vastas juurdepääsu taotlusele läbi nimetatud kinnistu

16.12.2013 kirjas keeldumisega ja soovitas XXXXXXX XXX XX omanikul kasutada

XXXXXX XX kinnistul olemas olevat teed.

66. Kohus ei lahendanud käesolevas asjas AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsunõuet, nagu

kostja apellatsioonkaebuses leiab. AÕS § 156 lg 1 alusel saab nõuda juurdepääsu üle

võõra kinnisasja. Antud juhul ei ole sellise vaidlusega tegemist. Juurdepääsu võimalus

poolte ainuomandis olevatele kinnistutele oli üks asjaolu, mida kohus pidi kaasomandi

kasutuskorra kohta tehtava otsuse tegemisel arvestama. Maakohus ei pidanud kaasama

kaasomanike vahelisse vaidlusesse XXXXXXX XXX kinnistu kaasomanikke ja

hagejad ei pidanud esitama nende vastu hagi juurdepääsu saamiseks olukorras, kus nad

on kinnistute XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kaasomanikud, mille kaudu on

võimalik XXXXXXX XXX XX kinnistule pääseda.

67. Maakohus leidis õigesti, et tõendite alusel ei ole võimalik üheselt hinnata, kas uue tee

ehitamine hagejate juurdepääsuks oma kinnistule on võimalik. Poolte esitatud tõendid,

sh ringkonnakohtule esitatud tõendid (so hagejate esitatud RAAM Arhitektid AI OÜ

hinnang ja kostja esitatud OÜ Hendrikson & Ko 26.11.2013 hinnang) on selles osas

vastuolulised. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 12.11.2013 ja 16.12.2013 kirjades on

avaldatud kindlat seisukohta, et uue juurdepääsutee ehitamine on võimalik üksnes uue

detailplaneeringu kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et uue tee

ehitamine hagejate poolt, mida kostja soovib, ei ole mõistlik ja on pealegi kulukas. OÜ

Takkeris hinnapakkumise järgi on ainuüksi XXXXXXX XX ja XXXXXXX XXX XX

piirdeaia ümberehitamise kulud 12 948 eurot ning selles ei sisaldu tee rajamisega seotud

kulud, sh ka projekteerimisega kaasnevad kulud.

14

68. Hagejatel on kaasomanikena õigus samaväärselt kostjaga kasutada kostja poolt ilma

õigusliku aluseta piiratud XXXXXX XX ja XXXXXX XX kinnistuid, kuid kostja on

selleks teinud takistusi. Samuti on hagejatel õigus juurde pääseda nendelt kinnistutelt

kulgevat, kuid praegu kostja piiratud alale jäävat teekiilu mööda XXXXXXX XXX XX

ja XXXXXXX XX kinnistute juurde. Kostja tegevus takistab hagejate kaaskasutust ja

seega on ebaõige kostja väide, et tal on õigus paigaldada väravaid, piirdeid jm hagejate

nõusolekuta. Arvestades, et kostja on paigaldanud piirded õigusvastaselt, ei saa ta ka

tugineda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele tema poolt väravate ja piirete

paigaldamisel kantud kulude osas. Juurdepääsuteel asuva värava eemaldamine takistuse

kõrvaldamise eesmärgil ei ole kostja jaoks ebamõistlikult kulukas ega töömahukas.

69. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas kostja on keeldunud hagejatele värava avamisest

või mitte. Hagejatel peab olema vaba juurdepääs XXXXXXX XXX XX ja XXXXXXX

XX kinnistutele ilma, et nad peaks selleks kostjalt igakordselt luba küsima.

70. Mõistlik on ka hagejate soov, et kostja koerad ei käiks poolte ühiskasutusse jäetaval

alal. Kostja on ka ise kinnitanud, et koerad elavad XXXXXXX XXX XX kinnistul.

Kostjal on võimalik nende sattumist XXXXXX XX kinnistule vältida ja see ei ole

kostjat ebamõistlikult kahjustav.

71. Maakohus tuvastas nii omandiõiguse rikkumise kui ka kohtuotsusega nõude

rahuldamise ulatuses hagejate talumiskohustuse puudumise. Põhjendatud on maakohtu

otsus ka selles osas, kus kohus leidis, et ka tulevikus esineb oht, et hagejatel on tee

kasutamine piiratud väravate lukustatuse või kostja muu tegevuse tõttu.

72. Kostja poolt ringkonnakohtule esitatud Hendrikson & Ko 04.12.2013 ja 24.01.2014

hinnangud ei tõenda hagejate vastuolulist ja halvas usus käitumist, nagu kostja leiab.

Hagejate poolt kostjale kompromissivariantide pakkumine, millistega kostja ei

nõustunud, seda ei tõenda.

73. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kohtuotsus ei ole täidetav, sest poolte ainu-

ja ühiskasutusse jäävate alade täpsed piirid ei ole looduses tuvastatavad. Täpseid piire

on võimalik looduses tuvastada ja nende järgimiseks ei ole vaja langetada ühtegi puud.

Asjaolu, et XXXXXX XX kinnistul paiknev tee ei kattu poolte ühiskasutusse jäetud

alaga, ei oma tähtsust. Kinnistu plaanide järgi RAAM Arhitektid AI OÜ hinnangu lisade

5 ja 9 järgi on ühiskasutusse jäetud teest laiem ala, mis ei takista selle looduses

piiritlemist olenemata sellest, et tee kõrval on ühiskasutusse jäetud alal ka puid.

Maamõõtja VK on piiripunktid looduses kindlaks teinud, mis on tõendatud

katastrimõõdistamise plaani ja seletuskirjaga.

74. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha

teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse

vaidlustatud osas muutmata.

75. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda, nagu on määratud

maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse

kulud kostjad.

76. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise

avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ande Tänav