3-14-50812/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

22.05.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50812

Haldusasi

Steven Steinbergi (Steinberg) kaebus Tartu

Linnavalitsuse vastu kaebaja Euroopa Parlamendi valijate

nimekirja kandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Steven Steinbergi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Steven Steinberg

Vastustaja Tartu Linnavalitsus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Määruskaebuse esitaja on Tartu Vangla kinnipeetav, kes esitas 25.04.2014 Tartu

linnasekretärile taotluse, milles palus võimaldada tal valida 25.05.2014 toimuvatel Euroopa

Parlamendi valimistel.

2. 02.05.2014. a vastuses selgitas Tartu linnasekretär valijate nimekirja koostamise

põhimõtteid ning leidis, et määruskaebuse esitaja taotlus valijate nimekirja muudatuse

tegemiseks tuleb jätta rahuldamata.

3. 14.05.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule Tartu linnasekretäri kaudu

kaebuse tema Euroopa Parlamendi valijate nimekirja kandmiseks ettekirjutuse tegemiseks.

Kaebaja on seisukohal, et siseriiklik õigus, mis keelab Eesti Vabariigis kohtu poolt süüdi

mõistetud ja vanglakaristust kandvatel isikutel 25.05.2014. a toimuvatel Euroopa Parlamendi

valimistel hääletada, on vastuolus rahvusvahelise õigusega ja tuleb sellest tulenevalt

põhiseaduse (PS) § 123 lg 2 kohaselt jätta kohaldamata. Ühtlasi esitas määruskaebuse esitaja

taotluse riigilõivust vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 15.05.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale

riigilõivu tasumiseks tähtaja kaks päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on

tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (12.01.2014–11.05.2014) sissetulek

447,61 eurot, millest vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-le 1

kuulub mahaarvamisele 313,32 eurot, s.o kinnipidamised vabanemis- ja nõuetefondi.

Määruskaebuse esitaja kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks on seega 67,15 eurot.

Halduskohus lähtus nelja kuu arvestamisel kaebusele märgitud kuupäevast, kuna toimikust ei

ole võimalik tuvastada täpset kaebuse üleandmise hetke. Seejuures ei olene riigilõivu

tasumisest vabastamine asjaolust, kas kaebus esitati 12.05.2014 või 14.05.2014, kuna kaebaja

nelja kuu keskmine sissetulek ületab ilmselgelt käesoleva asja menetluskulusid.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 1 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel

riigilõivu 15 eurot. Antud asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti

riigilõivuga 15 eurot, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega ei

ole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. 19.05.2014 saabus Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitaja määruskaebus Tartu

Halduskohtu 15.05.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale, millega jäeti tema taotlus kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt ei tohiks saada asjaolu, et määruskaebuse esitajal puudub kindel

kuusissetulek ja tema lähedased ei ole nõus tasuma riigilõivu, takistuseks demokraatlikus

õigusriigis õiglaseks kohtumenetluseks. Seda selgitab Euroopa Inimõiguse Kohtu (EIK)

lahend Marina vs. Läti, kus peetakse riigilõivu normaalseks norminõudeks, aga see ei tohi

võtta isikult võimalust saavutada oma kohtuasja sisulist läbivaatamist.

Määruskaebuse esitaja märkis, et kuigi tema vanglasisesele isikuarvele on laekunud viimase

nelja kuu jooksul 447,61 eurot, millest 313,32 eurot on kinni peetud vabanemis- ja

nõuetefondi, kulub tal 33,57 eurot ühes kuus toidulisandite ja hügieenitarvete ostmiseks.

Hetkel kaebaja isikuarvel raha ei ole ja keegi tema lähedastest ei olnud nõus nõutavat

riigilõivu tasuma. Kui käesolev kaebus ei jõua enne 25.05.2014. a Riigikohtusse, on

määruskaebuse esitaja jäetud meelevaldselt valimisõigusest ilma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgnevat.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud menetlusabi andmise regulatsiooni kohaldamisel eksinud. Määruskaebuse esitaja

isikukontol toimunud rahalised liikumised on määruskaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu

pikkusel perioodil, s.o 12.01.−11.05.2014 olnud sellised, nagu halduskohus neid vaidlustatud

määruses kajastanud on ning halduskohtu poolt tehtud arvutused on õiged. Halduskohus on

õigesti võtnud arvesse kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja arvestanud

tema kontole laekunud sissetulekutest maha vangla poolt tehtud kinnipidamised nõuete fondi

ja vabanemisfondi. Seega esinesid käesoleval juhul asjaolud, mille puhul füüsilisele isikule

menetlusabi andmine tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1

alusel lubatud. Halduskohus on põhjendatult jätnud kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise

taotluse rahuldamata.

8. Kaebaja märgib, et tal on igakuised kulutused toidulisanditele ja hügieenitarvetele summas

33,57 eurot. Ringkonnakohus viitab siinjuures Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a

määruse nr 3-7-1-3-61-12 p-le 9, kus kohus leidis, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule

enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejale peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul

määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Ringkonnakohus

leiab, et kuna vanglas on tagatud kinnipeetava vajadustele vastav toitlustus ja vajadusel

võimaldatakse kinnipeetavale hügieenivahendeid, ei ole põhjendatud eelnimetatud kulutuste

mahaarvamine ning neid ei tuleks lisaks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 väljatoodud kulutustele

menetlusabi võimaldamise otsustamisel arvesse võtta. Viimast seisukohta on Riigikohus

kinnitanud ka 12.03.2014. a määruse nr 3-3-1-82-13 p-s 12, nentides, et HKMS § 112 lg 1 p 1

ei võimalda isiku sissetulekutest maha arvata kulutusi hügieenitarvetele, toidule ega riietele.

9. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses viidatud EIK lahendis Marina vs. Läti ei ole

riigilõivu tasumise nõudmist välistatud, vaid lahendis on leitud, et kohtutel tuleb hinnata

avaldaja suutlikkust riigilõivu tasumiseks. Käesoleval juhul on halduskohus vaidlustatud

määrusest nähtuvalt seda ka teinud, juhindudes õigesti halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud menetlusabi andmise tingimustest.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane kaebaja väide valimisõigusest ilmajäämise

kohta, kuna määruskaebusmenetluses lahendab ringkonnakohus üksnes kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusega seotud küsimust. Kaebaja väidetele valimisõiguse teemal saab

anda hinnangu pärast kaebuse menetlusse võtmist põhiasja menetluse raames.

11. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kohtule esitatud andmetest ning

tõenditest nähtuvalt ei ole määruskaebuse esitaja näol tegemist isikuga, kes ei suudaks tasuda

seadusest tulenevat miinimummääras riigilõivu, mistõttu ei ole tema vabastamine riigilõivu

tasumisest kaebuse esitamisel põhjendatud. Seega tuleb jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu

15.05.2014. a määruse peale rahuldamata.

Maili Lokk

Agu Timmi

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/