1-13-1673/117 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1673 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 7. mai 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu .P

kaitsja G vandeadvokaat Rainer Objartel, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 7. mai 2014 määrus .P vangistusest tingimisi G

enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 108 eurot, sealhulgas käibemaks eurot, vandeadvokaat Rainer Objartelile tema poolt määruskaebemenetluses .P-le riigi õigusabi osutamise eest. G

4. .P-lt riigituludesse välja mõista kaitsja tasu 108 eurot G

vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest.

5. .P tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi G

arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a

EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a

EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „ .P, 1-13-1673, menetluskulud“. G

6. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 11.04.2013 otsusega tunnistati .P süüdi KarS § 199 lg 2 G p –de 7, 8, 9; KarS § 215 lg 2 p 1; KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 ja KarS § 424 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuseks 11 kuud

28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu

11.11.2011 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 2 kuu võrra ja mõisteti .P-le liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava G karistusaeg algas 10.10.2012 ja lõpeb 08.12.2014.

2. 17.03.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava .P G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 7. mai 2014 määrusega jäeti .P talle mõistetud vangistusest G tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

3.1. Kohus oli seisukohal, et .P ei ole võimalik karistuse kandmisest G

ennetähtaegselt vabastada tulenevalt tema varasemast elukäigust, käitumisest karistuse kandmise ajal ning suhtumisest ühiskonda, samuti motivatsiooni puudumisest oma elukorraldust muuta.

3.2. .P on varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, samuti on teda G

vangistuses olles korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Eelpool nimetatu näitab isiku suutmatust alluda ühiskonnas kehtestatud normidele. Tartu Maakohtu 11.11.2012 otsusega võimaldati .P jätkata elu vabaduses, kuid süüdimõistetu pani katseajal toime uued G kuriteod.

3.3. Kinnipeetav on süüteod toime pannud alkoholijoobes ning vangla materjalidest nähtub, et isikul on probleeme alkoholisõltuvusega, mida süüdimõistetu ise aga eitab. Kuna .P on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu G saamise eesmärgil ja tal on tasumata nõudeid summas 3 786,35 eurot, on tema puhul olemas risk, et majanduslike raskuste ilmnemisel jätkab ta kuritegude toimepanemist.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse .P kaitsja, kes palub tühistada Tartu G Maakohtu 07.05.2014 määrus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

4.1. G.P avaldas kohtuistungil, et soovib pärast karistuse kandmiselt vabanemist hoiduda seadusevastasest käitumisest ning on motiveeritud oma elukorraldust muutma. Tal on olemas võimalus asuda tööle OÜ-sse XXX , kus ta on töötanud ka varem. .P G

perekond on valmis teda vabanedes toetama. Süüdimõistetu saab vabanedes asuda elama

XXX emale kuuluvasse korterisse. .P on katkestanud suhted vanade G kuriteokaaslastega, kes on tema elukäiku mõjutanud.

4.2. Kinnipeetav teadvustab endale riske, mis on tema käitumist vangistuse eelselt mõjutanud ning ta on ennetähtaegse vabanemise korral valmis võtma endale katseajaks kohustuse katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. .P on vangistuse kandmise ajal G läbinud mitmeid sotsiaalprogramme.

4.3. .P käitumise hindamisel tuleb lisaks distsiplinaarkaristuste olemasolule võtta G arvesse ka kinnipeetavat iseloomustavaid positiivseid tegureid. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et .P käitumine karistuse kandmise ajal on olnud pigem positiivne. G

Süüdimõistetu kinnitas valmisolekut alluda lisaks üldistele kontrollnõuetele ja kohustustele täiendavalt ka elektroonilisele valvele vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 9. Kaitsja leiab, et tegemist oleks täiendava abinõuga isiku distsiplineerimisel. Kui .P kannab G

karistuse lõpuni ära, puudub tema üle igasugune kontroll ja võimalus abistada teda riskivaldkondades. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et .P ennetähtaegne vangistusest G vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja .P tingimisi ennetähtaegse vabastamise. G

Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

6. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb hinnata KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis ning kaaluda, kas kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud.

6.1. .P iseloomustavate positiivsete aspektidena saab välja tuua, et kinnipeetav on G

vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ning vabanedes toetab teda ema, kelle juurde süüdimõistetul on võimalik ka elama asuda. Lisaks on .P-le vabanedes tagatud töö G OÜ-s XXX , kus isik on töötanud ka varem.

6.2. Ringkonnakohus leiab aga, et .P iseloomustavad negatiivseid asjaolud, G

milleks on eelkõige korduv karistatus, distsiplinaarkaristuste olemasolu ja katseajal uue kuriteo toimepanemine, mis näitavad isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi, kaaluvad ülesse teda iseloomustavad positiivsed asjaolud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et .P vangistusest tingimisi G ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

6.2. Asjaolu, et .P on kokku 7 korda kriminaalja 23 korda väärteokorras G karistatud, süvendab kolleegiumi veendumust, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastavuses ühiskonna õiglustundega ja üldise karistuspoliitikaga. Kuna .P-le G

ei ole senised karistused mõju avaldanud ja praegu kannab ta liitkaristust mitme kuriteoepisoodi toimepanemise eest, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine, seda eriti katseajal, ei ole aktsepteeritav.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 7. mai 2014 määrus muutmata ja .P vangistusest tingimisi G ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

8. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse

koostamiseks kokku 1,5 tundi, mille eest taotleb tasu summas 108 eurot, sh käibemaks

18 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel peab .P hüvitama menetluskulu, milleks G on vandeadvokaat R. Objarteli kaitsjatasu 108 eurot määruskaebuse koostamise eest.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma