3-14-207/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

22. mai 2014, Jõhvi

Kohtuasja number

3-14-207

Kohtuasi

a kaebus soovitud koguses ümbrike

ostmise mittevõimaldamisega Viru Vangla poolt

tekitatud 5000 euro suuruse mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja:

Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta a kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 25.06.2014.

Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14.01.2014 esitas kinnipeetav Viru Vanglale avalduse (tl 23), milles palus 5000 euro

suurust hüvitist 08.01.2014 taotluses soovitud koguses ümbrike ostmise mittevõimaldamisega

tekitatud kahju eest. 19.02.2014 koostatud otsusega nr 6-16/9-3 (tl 24) jättis Viru Vangla selle

taotluse rahuldamata.

Veel on kohtutoimikusse esitatud väljavõte (tl 25) valvur Freddy Kuivaga peetud elektroonilisest

kirjavahetusest. Koopia tellimislehest nr 2543871 (tl 25 pöördel), millest nähtub a soov

osta 1 kirjaümbrik C5 ja 10 kirjaümbrikut C6 ning viimaste koguse osas 08.01 2014 valvur Freddy

Kuiva poolt tehtud parandus. Koopia kirjavahetuse lehtedest (tl 26-30), milledesse on kantud

andmed a poolt saadud ja saadetud kirjade kohta. OÜ Kemmen kaupluse hinnakiri aprillis

2014 (tl 39-40).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 25.02.2014 koostas kaebuse (tl 1), milles kurtis, et vangla kodukord lubab ühe

poekorraga 20 kirjaümbriku ostmist, tema soovis saada kümme C 6 ümbrikut, kuid vanglateenistuse

ametnik võimaldas vaid ühe ostmist. Ta väitis, et ei saanud piirangu tõttu kahte kirja ära saata,

sellega piirati teadlikult ja tahtlikult tema suhtlusvabadust ning leidis, et vanglalt tuleb talle 5000

eurot ikkagi välja mõista.

20.04.2014 koostatud täienduses (tl 36-38) ei nõustunud kaebaja valvuri seletustega ning kordas üle

väite, et ümbrikute ostule valvuri poolt seatud piirangu tõttu jäi tal sugulastele paar kirja saatmata.

Ta väitis et vangla vabandused ei rahulda teda, kuna need pole ausad ega siirad, sest ametnikud

rikuvad jätkuvalt ja järjepidevalt tema õigusi.

3. Viru Vangla vastuses (tl 21-22) paluti kaebus rahuldamata jätta ning selgitati kinnipeetavatele

ostude tegemisel vanglas kehtivat korda. Seejuures küll tunnistati, et kaebaja ei saanud soovitud

koguses ümbrikke osta, kuid ei peetud tema kahju hüvitamise taotlust siiski põhjendatuks. Veel

märgiti, et vangla on kaebaja ees vabandanud ning loeti see piisavaks hüvitiseks talle tekitatud

ebamugavuste eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei saanud osta soovitud ja vangla poolt lubatud

koguses kirjaümbrikke ning lahendamist vajab üksnes küsimus, kas seeläbi sai talle tekkida rahas

hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

5. Kinnipeetava sisseostudega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses. Selle § 48 lg-s 1 on

kehtestatud, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud

korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asja, mille omamine on vanglas lubatud.

Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ punktis

16.4.38 sätestatu võimaldab kinnipeetaval osta muuhulgas kuni 20 kirjaümbrikku.

Vastustaja kirjalikule vastusele lisatud dokumentidest nähtuvalt oli kaebaja märkinud 07.01.2014

välja trükitud kaupluse tellimislehele, et soovib osta 10 C6 kirjaümbrikut, kuid vanglaametnik on

selle numbri maha tõmmanud ja number 1 asemele kirjutanud. Kuna kodukorra eelnevalt viidatud

punkt lubab osta kuni 20 ümbrikut, on vangla sellega küll piiranud kaebajale antud õiguse

kasutamist, kuid see ei ole veel piisav, et kohus saaks tema kahjunõudega kaebuse rahuldada. Isiku

seadusega tagatud õiguste rikkumine ei tähenda automaatset rahas hüvitatava mittevaralise kahju

tekkimist.

6. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise aluseid ja

ulatust käsitlevad riigivastutuse seaduse § 9 lg-d 1 ja 2. Neis kehtestatu kohaselt on võimalik nõuda

mittevaralise kahju rahas hüvitamist üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise,

vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime

teotamise korral. Kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades

süü vormi ja raskust. Sama seaduse § 7 lg-tes 1 ja 4 ning võlaõigusseaduse § 127 lg-tes 1 ja 4

kehtestatust tulenevalt on vastava nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja

õigusvastane süüline tegevus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos nende vahel on tuvastatud.

Antud juhul on kinnitust leidnud üksnes avaliku võimu õigusvastane süüline tegevus. Puudub aga

teine oluline tingimus – kahju, sest õigusaktidega ettenähtud sisseostude tegemise piiramine ei

kvalifitseeru ühegi eelnimetatud rahas hüvitatava kahju tekkimise juhu alla. Soovitud koguses

kirjaümbrikute ostmise võimalusest ilmajäämine ja sellega seonduvad ajutised takistused

kirjavahetuse pidamisel võivad vanglas viibivale isikule kindlasti ebamugavad olla ja talle ka

hingelisi üleelamisi põhjustada, kuid sellega ei võeta temalt vabadust, ei alandata väärikust,

kahjusta tervist, rikuta kodu või eraelu puutumatus ega sõnumi saladust ning ei teotata au või head

nime. Kaebuse nõude kohta kohtueelses menetluses koostatud otsuses on vangla kaebaja ees

ümbrike soetamise piiramise pärast vabandanud. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendis nr

3-3-1-44-06 leidnud, et väiksema intensiivsusega rikkumise puhul ei ole rahalise hüvitise

väljamõistmine põhjendatud. See seisukoht on igati kohane ka käesolevas asjas. Vanglapoolne

eksimuse tunnistamine ja vabandamine on piisavaks hüvitiseks nende ebamugavuste eest, mida

soovitust väiksema koguse kirjaümbrike ostmise võimaldamine ja sellest tulenevad takistused paari

kirja saatmisel kaebajale tekitada said. Seda, et antud juhul oli tegemist just paari kirjaga, on

kaebaja oma selgitustesse ise märkinud ning seejuures ei ole ta väitnud ega tõendanud, et nende

saatmine olnuks sedavõrd olulise tähendusega, et kannatada sai tema väärikus, tervis, perekonnaelu,

au või mistahes muu sarnane.

7. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel

vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust

esitanud ei ole. Seega jäävad tema võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1

kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane