3-14-50807/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50807 Haldusasi Peeter Kangro kaebus Põltsamaa Vallavalitsuse 07.05.2014. a otsuse nr 11-11/477-2 tühistamise nõudes ja kaebaja Euroopa Parlamendi valijate nimekirja kandmiseks kohustamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Peeter Kangro määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja Peeter Kangro Vastustaja Põltsamaa Vallavalitsus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Põltsamaa Vallavalitsuse vallasekretäri kaudu P. Kangro kaebus (tl 5-5p) Põltsamaa Vallavalitsuse 07.05.2014. a otsuse nr 11-11/477-2 (tl 4) tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks tema kandmiseks Euroopa Parlamendi valijate nimekirja. Kaebuses oli esitatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määrusega (tl 17-17p) jäeti rahuldamata P. Kangro taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1), jäeti kaebus käiguta (resolutsiooni p 2) ning anti kaebajale puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks kaks päeva alates määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 3).

Kohus märkis, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (12.01.2014-11.05.2014) sissetulek 796,5 eurot, millest vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 kuulub mahaarvamisele 38,72 eurot, s.o kinnipidamised vabanemisfondi ning elektriseadmete kasutamise kulu. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ((796,5-38,72)/4x2)

2 378,89 eurot. Kohus märkis, et toimikust ei ole võimalik tuvastada täpset kaebuse üleandmise hetke, mistõttu lähtus kohus nelja kuu arvestamisel kaebusele märgitud kuupäevast. Seejuures ei olene riigilõivust vabastamine asjaolust, kas kaebus esitati 12.05.2014 või 14.05.2014, kuna kaebaja nelja kuu keskmine sissetulek ületab ilmselgelt käesoleva asja menetluskulusid. Kohus asus seisukohale, et lähtuvalt riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg-st 1 piirduvad antud asja menetluskulud kaebaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega ei ole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud ning halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. 21.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse P. Kangro määruskaebus (tl 22-22p) Tartu Halduskohtu 15.05.2014 määruse resolutsiooni p 1 peale, milles ta taotleb jätkuvalt riigilõivust vabastamist. Kaebaja hinnangul asjaolu, et tal puudub kindel igakuine sissetulek ja tema lähedased ei ole nõus tasuma riigilõivu, ei tohiks saada takistuseks demokraatlikus õigusriigis õiglaseks kohtumenetluseks. Seda selgitavat Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahend Marina vs Läti, kus peetakse riigilõivu normaalseks norminõudeks, mis aga ei tohi võtta isikul võimalust saavutada oma kohtuasja sisulist läbivaatamist. Kaebaja märkis, et tema vanglasisesel isikuarvel olev raha kulub toidule, sest ta vajab tervisest tingituna eridieeti, mida Tartu Vangla peaarst keeldub välja kirjutamast. Lisaks märkis, et ta oli sunnitud üürima ennetähtaegse vabanemise puhuks korteri, sest muidu vangla tema vabanemist ei toetaks. Seetõttu ei ole jäänud kontole mingit raha. Kaebaja on arvamusel, kui tema kohtuasi ei jõua enne valimisi Riigikohtust läbi käia, siis ei ole alama astme kohtuinstantsid tõhus õiguskaitsevahend antud küsimuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud halduskohtu poolt lahendi tegemise aeg ja korratud on taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tegelik tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määruse riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise osas ning rahuldaks tema taotluse.

6. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

3 7. Halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete pinnalt, leides, et menetluskulud ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Halduskohus on õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja arvestanud tema kontole laekunud sissetulekutest maha vangla poolt tehtud kinnipidamised vabanemisfondi ning maksed elektri eest. Ringkonnakohus veendus, et halduskohtu arvutus on õige. Seega esinesid käesoleval juhul asjaolud, mille puhul füüsilisele isikule menetlusabi andmine tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud. Halduskohus on menetlusabi andmist reguleerivaid sätteid õigesti kohaldanud ja on põhjendatult jätnud kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata.

8. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta on teinud kulutusi toidule ja korteri üürimiseks. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitajale on kinnipeetavana tagatud eluase, toit ja riided. Riigikohtu halduskolleegium leidis 12.03.2012. a määruses kohtuasjas nr 3-7-1-3-61-12, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejale peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Järelikult ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja viide toidule tehtud kulutustele. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks välja tuua, et määruskaebuse esitaja on märkinud, et vanglaarst ei ole temale eridieeti määranud. Samuti on tõendamata ja konkretiseerimata määruskaebuse esitaja väide korteri üürimise kohta. Vanglasisese isikukonto väljavõttest (tl 13-14p) nähtuvalt oli vähemalt 13.05.2014 seisuga P. Kangro kontol rahalisi vahendeid summas 433,17 eurot ning sellest ei nähtu väljamakset korteri üürimiseks. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole eelnimetatud kulutuste mahaarvamine ning neid ei tuleks lisaks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 väljatoodud kulutustele menetlusabi võimaldamise otsustamisel arvesse võtta.

9. Ringkonnakohus selgitab, et summad, mis jäävad kinnipeetava isiku vanglasisesele kontole pärast tema kontole laekuvatest summadest seaduses ette nähtud kinnipidamiste (näiteks kinnipidamised vabanemisfondi või eluasemekuludena kvalifitseeruvad kulutused elektriteenusele) tegemist, on kinnipeetavale ette nähtud vabaks kasutamiseks ning nende summade käsutamise üle otsustab ta ise. Juhinduvalt HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tuleb hinnata kaebaja maksevõimet kaebuse ja selles riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu rahalise seisu alusel, mitte määruskaebuse esitamise aja seisu alusel, mil määruskaebuse esitaja väitel tema isikukontol raha ei ole. Kuna kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt olid tema isikukontol enne käesolevas asjas kaebuse esitamist vajalikud vahendid riigilõivu tasumiseks olemas, oli tal ka võimalus riigilõiv kaebuse esitamisel tasuda. Kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks.

10. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses viidatud EIK lahendis Marina vs Läti ei ole riigilõivu tasumise nõudmist välistatud, vaid lahendis on leitud, et kohtutel tuleb hinnata avaldaja suutlikkust riigilõivu tasumiseks. Käesoleval juhul on halduskohus vaidlustatud määrusest nähtuvalt seda ka teinud, juhindudes õigesti HKMS-s sätestatud menetlusabi andmise tingimustest.

11. Määruskaebuse esitaja väide valimisõigusest ilmajäämise kohta ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohane, kuna määruskaebusmenetluses lahendab ringkonnakohus üksnes riigilõivu küsimust. Kaebaja väidetele valimisõiguse teemal saab anda hinnangu pärast kaebuse menetlusse võtmist põhiasja menetluse raames.

4 12. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus P. Kangro määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.05.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel