3-14-206/18 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22. mai 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-206 Kohtuasi M.Ka kaebus helistamise mittevõimaldamisega Viru Vangla poolt tekitatud 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: M.K Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta M.Ka kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 25.06.2014. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.01.2014 esitas kinnipeetav M.K Viru Vanglale avalduse (tl 23), milles soovis advokaadile helistamise mittevõimaldamisega tekitatud 10 000 euro suuruse kahju hüvitamist. 18.02.2014 otsusega nr 6-16/4-3 (tl 23) jättis Viru Vangla selle rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud koopiad M.Ka telefoni kasutamise taotlustest (tl 25-26.), 08.01.2014 koostatud õiend (tl 27), milles valvur Liivi Venski selgitab 01.01.2014 helistamisega seoses toimunut ning M.Ka telefonikõnesid ja liikumisi kajastav väljavõte kinnipeeturegistrist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 25.02.2014 koostas M.K kaebuse (tl 1), milles kurtis Viru Vangla P sektoris valitseva helistamise korralduse üle. Ta väitis, et vanglateenistuse ametnik ei võimaldanud tal 01.01.2014 advokaadile helistada ning leidis, et kuna tema õigusi rikuti, peab vanglalt talle välja mõistma 10 000 euro suuruse hüvitise. Seejuures ta selgitas, et esitas eelmisel õhtul korrektselt täidetud helistamise taotluse, kuid telefoni ei toodud ehkki kuskil pole kirjas, et helistamiseks peab veel eraldi luba küsima. Riigipüha ei pidanud ta takistuseks väites, et advokaadil on mobiiltelefon. 20.04.2014 koostatud täienduses (tl 34-36) ei nõustunud kaebaja valvuri selgitustega ning kordas oma varasemat väidet, et ei pea taotluse edastamise korral valvurit eraldi paluma ega talle oma soovi meelde tuletama.

3. Viru Vangla vastuses (tl 21-22) paluti kaebus rahuldamata jätta ning selgitati kinnipeetavatele vanglas kehtivat helistamise korraldust. Seejuures küll tunnistati, et kaebaja ei saanud vaatamata nõuetekohasele taotlusele 01.01.2014 oma advokaadile helistada, kuid leiti, et puuduvad erandlikud asjaolud, mis said tingida rahas hüvitatava kahju tekkimise. Veel märgiti, et vangla on kaebaja ees vabandanud ning peeti seda piisavaks hüvitiseks talle tekitatud ebamugavuste eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei saanud soovitud ajal advokaadile helistada ning lahendamist vajab üksnes küsimus, kas seeläbi sai talle tekkida rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

5. Kinnipeetava telefonikõnedega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses. Selle § 28 lg-s 1 on kehtestatud, et kinnipeetaval on õigus telefoni kasutamisele vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras, kui selleks on tehnilised tingimused. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 27 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 51 lg-d 1, 2, 3 ja 4 sätestavad, et kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt kord nädalas helistada kasutades selleks ettenähtud telefoni ja vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti, telefoni teel edastatava sõnumi kaitse on tagatud, vaba liikumisõiguse puudumise korral tuleb kinnipeetaval esitada kirjalik taotlus ning täpsem helistamise kord nähakse ette vangla kodukorras. Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ punktid 13.9.1.1, 13.9.1.2 ja 13.9.1.4 täpsustavad eelnimetatut võimaldades nõuetekohase taotluse õigel ajal esitamise korral telefoni kasutamist ühel korral kuni 10 minutit päevakavas selleks ettenähtud ajal. Vastustaja kirjaliku vastuse väidete ja lisatud dokumentide kohaselt oli kaebaja esitanud taotluse, milles soovis 01.01.2014 advokaadile helistamist, kuid nimetatud kuupäeval pole ta ühtegi kõnet teha saanud. Advokaadile õnnestus helistada alles järgmise päeva hommikul. Seega on vangla küll piiranud kaebajale seadusega antud õiguse kasutamist, kuid see üksi pole veel piisav, et tema kahjunõudega kaebus rahuldada.

6. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise aluseid ja ulatust käsitlevad riigivastutuse seaduse § 9 lg-d 1 ja 2. Neis kehtestatu kohaselt on võimalik nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Sama seaduse § 7 lg-tes 1 ja 4 ning võlaõigusseaduse § 127 lg-tes 1 ja 4 kehtestatust tulenevalt on vastava nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja õigusvastane süüline tegevus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos nende vahel on tuvastatud. Antud juhul on kinnitust leidnud vaid avaliku võimu õigusvastane süüline tegevus. Puudub aga kahju, sest helistamise mittevõimaldamine ei kvalifitseeru ühegi eelnimetatud rahas hüvitatava kahju tekkimise juhu alla. Õigusaktidega ettenähtud helistamisvõimaluse piiramine võib vanglas viibivale

isikule olla kindlasti ebamugav ja talle ka hingelisi üleelamisi põhjustada, kuid sellega ei võeta temalt vabadust, ei alandata väärikust, kahjusta tervist, rikuta kodu või eraelu puutumatus ega sõnumi saladust ning ei teotata au või head nime. Kaebuse nõude kohta kohtueelses menetluses koostatud otsuses on vangla kaebaja ees toimunu pärast vabandanud. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendis nr 3-3-1-44-06 leidnud, et väiksema intensiivsusega rikkumise puhul ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud. See seisukoht on kohane ka käesolevas asjas. Vanglapoolne eksimuse tunnistamine ja vabandamine on igati piisav hüvitis nende ebamugavuste eest, mida soovitust ühe päeva võrra hilisem helistamine kaebajale tekitada sai.

7. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust. Viru Vangla oma menetluskulude kohta kuludokumente ja taotlust esitanud ei ole. Seega jäävad tema võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane