1-14-2195/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-14-2195

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mail 2014, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-2195 (13240105152) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Marina Davõdovitš Kriminaalasi

D.I süüdistuses KarS § 424, § 121 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ragnar Plistkin Süüdistatav D.I

Elukoht xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, xxx Varasem karistatus: - Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 424 20.03.2013 järgi KarS § 73 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud, katseajaga 3 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 29.11.2013. Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina RESOLUTSIOON

Tunnistada D.I süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada D.I süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista D.I-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 29.11.2013, s.o 1 (üks) päev

karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

1-14-2195

2

KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva

kohtumaja 20.03.2013 kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud) ning mõista D.I-le liitkaristuseks 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada D.I-le mõistetud karistus 7 (seitse) kuud 29

(kakskümmend üheksa) päeva vangistust, 478 (neljasaja seitsmekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 8 (kaheksa) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada D.I-lt üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt:

1) elama aadressil xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ning KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud kohustust: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

D.I-le valitud tõkend, elukohast lahkumi

se keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista D.I-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, kaitsja Irina Žurina poolt kriminaalasja eeluurimisel

osutatud õigusabi eest 204 (kakssada neli) eurot 72 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku

materjalidest koopiate tegemise eest 1 (üks) euro 45 senti, kaitsja Irina Žurina poolt 19.05.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot 72 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada D.I osaliselt sundraha tasumisest. Mõista

D.I-lt riigituludesse välja sundraha 200 (kakssada) eurot, ülejäänud osa sundrahast jätta riigi kanda.

Määrata, et D.I on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele

nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049900 ning selgitus: „D.I, 1-14-2195, menetluskulud“. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

1-14-2195

3 läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud

tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas

D.I, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis 29.11.2013.a kella 00.40 ajal Narvas

Kangelaste prospektil Xxxile kuuluvat sõiduautot BMW520I, riikliku registreerimismärgiga 206TEC. Mootorsõiduki juhil tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,89+/-0,09 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,80 mg.

Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla

joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1, mille kohaselt

loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi

ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Oma tegevusega D.I, kelle väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi vähemalt 0,80 mg/l kohta, pani toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 alusel.

Samuti D.I, viibides 14.07.2013.a kella 22.00 paiku aadressil Haigla 6, Narva,

nõudes Andrey Nesterovilt mobiiltelefoni remondi eest tekkinud võla tasumist, lõi seejärel korduvalt Andrey Nesterovit näo piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu.

Seega pani D.I oma tahtliku teoga toime teisele inimesele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kooskõlas D.I, tema kaitsja Irina Žurina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri

abi Ragnar Plistkini vahel 06.03.2014 sõlmitud kokkuleppega KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS §

121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.11.2013, s.o 1 päev ning karistuseks mõista 5 kuud ja 29 päeva vangitust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus ja suurendada karistust Viru Maakohtu 20.03.2013.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 kuu võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 7 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 7 kuud ja 29 päeva üldkasuliku tööga 478

tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 8 kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada D.I KarS § 75 lg 1 sätestatud

käitumiskontrolli nõuetele ja kohustades teda: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

1-14-2195

4

registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks

päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt on D.I kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Kohtuistungil D.I avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet.

Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet.

Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel

kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud.

Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/

Galina Jasnjuk Kohtunik