2-13-21920/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-21920

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2014.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-21920 Tsiviilasi Osaühing XXX hagi XXX ja XXX vastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind

3 500 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing XXX(registrikood XXX; asukoht XXX); Hageja esindajad vandeadvokaat Andres Aavik ja vandeadvokaat Yulia Klyukach (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ; e-post andres.aavik@aaviklaw.ee; yulia.klyukach@aaviklaw.ee); Kostja I XXX(isikukood XXX; elukoht XXX); Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostjate esindaja Margus Rebane (Vulpinus Õigusbüroo OÜ; e-post margus@vulpinus.ee). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus Osaühing XXX hagis XXX ja XXX vastu ühisvara jagamise nõudes seoses hagist loobumisega hageja poolt.

2. Välja mõista kostjalt I XXX hageja Osaühingu XXX kasuks menetluskulu summas

1 630,90 (üks tuhat kuussada kolmkümmend eurot ja 90 senti) eurot, millest 125 eurot riigilõiv, 1 205,90 eurot hageja õigusabikulud ja 300 eurot ekspertiisikulud.

3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Osaühingule XXX(registrikood XXX) tasutud riigilõiv summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot (25 eurot enamtasutud lõiv ja 125 eurot pool hagilt tasumisele kuuluvast lõivust) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX(Swedbank). Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja I kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on 08.05.2013.a Osaühingu XXX poolt esitatud hagi XXX ja XXX vastu ühisvara jagamise nõudes.

2-13-21920

Hageja esitas 07.04.2014.a kohtule avalduse hagist loobumiseks seoses võlgnevuse kustutamisega (nõude rahuldamisega) kostjate poolt. Hageja leiab, kuivõrd kostjad on rahuldanud hageja nõude pärast hagi esitamist, siis lasub kostjatel kohtukulude tasumise kohustus. Hageja palub hagist loobumine vastu võtta, lõpetada menetlus, tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ja mõista kostjatelt välja hageja kasuks menetluskulud (õigusabikulud ilma käibemaksuta 1 205,90 eurot (hageja on käibemaksukohustuslane), pool riigilõivust ja ekspertiisikulud summas 300 eurot). Hageja kostjate 24.04.2014.a seisukohaga ei nõustu. Hageja esitab kohtule tõendi selle kohta, et hageja nõue sai rahuldatud solidaarvõlgnike (XXX , XXX ja XXX ) poolt (tulenevalt tsiviilasjast nr 2-09-18970), s.t nende hulgas oli kostja XXX . Seega on hageja nõue rahuldatud s.h kostja I poolt. Tulenevalt 21.12.2011.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-09-18970 on hagejale võlgu 3 isikut: XXX , XXX ja XXX . XXX vastu sai hagiavaldus käesolevas asjas esitatud hoopis teisel õiguslikul alusel. Antud juhul on hageja oma hagist loobunud põhjusel, et hageja rahalised nõuded on s.h kostja I poolt rahuldatud täies ulatuses. Praegusel juhul ei ole protsessuaalselt võimalik arutleda hagi perspektiivikuse üle. Nõustuda ei saa kostjate argumendiga osas, et kostja II ei saa vastutada hageja menetluskulude kandmise eest. Hageja on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et kostja II on saatnud Tallinna kohtutäiturile (Katrin Vellet) kirja selle kohta, et ta ei ole nõus andma nõusolekut ühisvarale sissenõude pööramist. Eespool mainitud kostja II seisukoht oligi käesoleva hagi esitamise põhjuseks: kuna kostja II ei andnud nõusolekut ühisvarale sissenõude pööramiseks, ei jäänud hagejal muud üle, kui esitada kohtusse hagi oma õiguste kaitsmiseks. Seega on hageja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning mõlemad kostjad vastutavad hageja menetluskulude kandmise eest.

Kostjad ei vaidle 24.04.2014.a esitatud protsessidokumendis vastu hagist loobumise avaldusele, kuid vaidlevad vastu menetluskulude väljamõistmise nõudele. Kostjad ei ole hageja nõuet rahuldanud ega hagejale võlgnevust tasunud. Käesolevas menetluses on hageja esitanud nõude kostjate vastu ühisvara jagamiseks. Kostjad on sellele nõudele algusest peale vastu vaielnud ning on seisukohal, et ühisvara jagamise hagi on perspektiivitu, kuivõrd ühisvara jagamine ei oleks hagejale mistahes varalist kasu toonud. Hageja poolt käesolevas menetluses esitatud nõuet ei ole rahuldatud. Kostjad ei ole hagejale ka käesoleva menetluse väliselt võlgnevust tasunud. Hageja nõude on rahuldanud solidaarvõlgnikuks olev kolmas isik, mitte kostjad, kusjuures kostja II ei ole kunagi hageja ees mistahes kohustusi omanud. Seega ei saaks kostja II vastutada hageja menetluskulude kandmise eest. Kostjad on ka seisukohal, et hageja menetluskulude suurus on ebamõistlik. Hageja on välja toonud, et materjalidega tutvumise ja hagi koostamisele on hageja esindajad kokku kulutanud 5,5 tundi, mis on ilmselgelt ebamõistlik. Käesolevas menetluses ei ole mahukat toimikut ega materjale, mida tundide kaupa analüüsida. Ka kostjate poolt ei ole esitatud mahukaid materjale, mida mitmeid tunde analüüsida ja arutleda. Kostjate seisukoht oli hagejale juba täitemenetluses teada, nagu ka kõik vaidluse asjaolud. Eeltoodust tulenevalt leiavad kostjad, et käesoleval juhul on mõistlik ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus menetluse Osaühing XXX hagis XXX ja XXX vastu ühisvara jagamise nõudes seoses hageja loobumisega hagist.

2-13-21920

Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hagilt vastavalt tsiviilasja hinnale kuulus tasumisele riigilõiv summas 250 eurot. Hageja on 08.05.2013.a tasunud riigilõivu summas 275 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole (viitenumber 2900072123) selgitusega „riigilõiv XXXOU vs XXX /hagi esitamise eest/“. Kuna hageja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu rohkem, kui seadusega ette nähtud, siis kuulub enam tasutud riigilõiv summas 25 eurot hagejale tagastamisele.

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastatakse riigilõiv üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus leiab, et taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 125 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud kostja I kanda, kuna kostja I võlgnevuse (solidaarvõlgnevuse) tõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole kostjate ühisvara jagamise nõudega ning kostja I koos teiste solidaarvõlgnikega kustutasid oma võlgnevuse hageja ees (kohtule on esitatud tõend kostja I suhtes täitemenetluse lõpetamise kohta seoses hageja nõude täieliku rahuldamisega). Seega saab asuda seisukohale, et hageja on saavutanud soovitud tulemi peale hagi esitamist ja menetlusse võtmist. Kostjad olid tõenäoliselt teadlikud asjaolust, et hageja võib esitada nende vastu hagi kohtusse ühisvara jagamise nõudes, et hageja saaks oma tsiviilasjas nr 2-09-18970 kohtuotsusega välja mõistetud nõude rahuldatud. Eelöeldule tuginedes on kohtu hinnangul õigustatud jätta hageja menetluskulud kostja I kanda vastavalt TsMS § 168 lg 5. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et käesoleva menetluse aluseks oli siiski kostja I võlgnevus hageja ees ning seega ei ole kohtu hinnangul õigustatud jätta menetluskulusid kostjate kanda, vaid ainult kostja I kanda. Kostja I tegevus ja/või tegevusetus võla tagastamisel hagejale tingis käesoleva asja menetluse kohtus.

TsMS § 174¹ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Käesoleval juhul on hageja palunud mõista kostjatelt välja hageja menetluskulud summas

1 630,90 eurot, milleks on hageja kantud õigusabi kulud summas 1 205,90 eurot (ilma käibemaksuta, hageja on käibemaksukohustuslane), 125 eurot pool menetluses tasutud riigilõivust ja 300 eurot menetluses läbiviidud kinnisvara hindamise alase ekspertiisiga seotud kulud. Kostjad leiavad, et hageja menetluskulude suurus on ebamõistlik.

Kohtu hinnangul on riigilõivu ja ekspertiisitasu näol tegemist põhjendatud ning vajaliku kuluga. Mis puudutab hageja kulusid õigusabile, siis kohus märgib selles osas, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohus, hinnanud hageja lepinguliste esindajate toiminguid, nendele kulunud aega ning toimingute vajalikkust ja põhjendatust käesolevas menetluses, seejuures arvesse võttes asja olemust, keerukust, menetluse kestust, leiab, et õigusabi spetsifikatsioonis väljatoodud ajakirjed kajastavad reaalselt menetluses tehtud toimingutele kulunud aega põhjendatud määral. Kohus leiab, tuginedes eelnevale, et käesolevas

2-13-21920

menetluses on põhjendatud ja vajalikud kantud õigusabikulud summas 1 205,90 eurot, mis ei ületa ka Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära.

Tulenevalt eelpool öeldust tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 1 630,90 eurot.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik