2-14-12462/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-14-12462

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2014.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-12462 Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi XXXvastu kahju hüvitamise nõudes Tsiviilasja hind 140.97 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091, asukoht Lembitu 10, 10114, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Alle–Riin X (elektronpost XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, hagiavalduses märgitud aadress XXX, elektronpost XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista XXX Eesti Haigekassa kasuks 140.97 eurot. Menetluskulud 1. Menetluskulud jätta kostja kanda. 2. Välja mõista XXX tõlgikulud 41.40 eurot ja riigilõiv 60 eurot Eesti Haigekassa kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (22.05.2014). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

2-14-12462

2 kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 1. Eesti Haigekassa (hageja) esitas 20.03.2014 maakohtule hagi XXX(kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt puudus kostjal perioodil 04.02.-13.03.2012 kehtiv ravikindlustuskaitse. 25.01.2010 väljastati kostjale Euroopa Liidu ravikindlustuskaart kehtivusega kuni 25.01.2013. Nimetatud kaardi pöördel on kirjutatud, et see ei kehti, kui ravikindlustus on Eestis lõppenud. Kuna kostjal vaidlusalusel perioodil kehtiv ravikindlustuskaitse puudus, siis ei olnud kostjal õigust Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti kasutada.

19.12.2012 esitati hagejale Rootsi pädeva asutuse koondarve koos arvetega, mille kohaselt osutati kostjale 17.02.2012 Rootsis Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi alusel arstiabi maksumusega kokku 140.97 eurot. Hageja maksis selle arve.

Hageja nõue kostja vastu tuleneb ravikindlustuse seaduse (RaKS) alusel, millest tulenevalt on hagejal kostja vastu tagasinõudeõigus (RaKS § 21 lg 4, § 26 lg 3).

Kostja vastuväited hagile 2. Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostja märgib, et tal oli perioodil 03.05.2011 kuni 01.05.2012 XXXAS-i erakindlustus. Ta maksis Rootsis raviteenuste eest 150 Rootsi krooni. Talle mingeid küsimusi ega pretensioone tasumisel ei esitatud. Ta sai aru, et täiendavalt ta midagi tasuma ei pea.

Maakohus põhjendused 3. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405. TsMS § 444 lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud tagasinõude kostja vastu. Hageja on tõendanud, et pidi tasuma Rootsis 17.02.2012 kostjale osutatud raviteenuste eest 140.97 eurot ning kostjal puudus raviteenuste osutamise ajal kehtiv kindlustuskaitse.

RaKS § 21 lg 4 järgi kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada. Kostja on oma vastuses viidanud ja esitanud tõendid selle kohta, et ta tasus raviteenuste eest 150 Rootsi krooni ning tal oli erakindlustus (tl 29, 31-34). Nimetatud asjaolud ei vabasta kostjat kohustusest hageja ees. RaKS § 26 lg 3 järgi haigekassal on tagasinõude õigus võlaõigusseaduse § 1041 alusel

2-14-12462

3 haigekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses isiku suhtes, kes kasutas Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja kasutas Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti kehtiva kindlustuskaitse puudumise ajal ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist.

4. Menetluskulud TsMS § 405 lg 1 p 3 näeb kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis.

TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja taotleb kostjalt tõlgikulude 41.40 eurot ja riigilõivu 60 eurot väljamõistmist (tl 3). Kohtukulude alla käivad riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Asja läbivaatamise kuludeks on mh tõlgikulud (TsMS § 143 p 1). Nimetatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik