1-14-3369/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT A R T U M A A K O H U S
Legislator headnote
AI generated1-14-3369/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 21. mai 2014 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-14-3369 (kohtueelses menetluses nr 14260101181) riik M.F versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Küllike Taits Süüdistatav
M.F
(isikukood XXX; elukoht
xxxxxxx xx xxxxxxxxxx ; omab ; juhutööd kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes
-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada M.F (KarS)
süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle
karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 05.- KarS §
07.04.2014, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata
k 74 lg 1 ja lg 3 aristuseks vangistus 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva; KarS §
alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata M.F-ile
katseaeg 18 (kaheksateist)
kuu 27 kuud ning mõistetud vangistust 1 (üks)
(kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui
M.F ei pane katseajal toime uut 75 lg-s tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks M.F-ile xxxxxx xx xxxxxxx ; tühistada tõkendina kohal M.F-ile datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses
kohaldatavate muude abinõude osas:
2.1 välja mõista ümmend kaks) eurot M.F-ilt sundraha 532 (viissada kolmk 50 senti, riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti 607 (kuussada seitse) eurot 20 riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud
senti tasumisele ositi aasta jooksul elt: 1) alates 2014 juunikuust igakuise järgmis a
menetluskulu osa
50 (viiskümmend) eurot 60 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku
tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) -
tähtaegselt kohtu määratud osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes menetluskulu tasumise
graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele , tervikuna. Selgitused kohtuotsusele
2
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle
pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;
3.4 ; ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust
menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011
SEB P nr EE932200221023778606 Swedbankis (tasumisel makseangas või kontole korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1- 14-3369
“);
3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3
kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.
Süüdistus
Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki
on M.F toime pannud kuriteona juhtimise joobeseisundis seisnes selles, et tema 05.04.2014.a kella 19.40 KarS § 424 järgi, mis
paiku juhtis Viljandis Köstri 6 maja juures mootorsõidukit roller Lingben
t registreerimisnumbriga XXX X joobeseisundis - tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 EST ARAF-
0016 näit lõpliku mõõtetulemusena 1,22 mg/l, kus lõplikust lugemist 1,34 mg/l on maha arvatud mõõtemääramatus 0,12 mg/l.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi vangistusega 2 kuud. KarS § 68 alusel arvata ja karistamiseks eelvangistuses viibitud aeg 05.- kandmata karistuseks 07.04.2014.a, so 3 päeva karistuse hulka ja
lugeda 1 kuu ja 27 päeva KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistust.
vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui M.F
kaheksateistkuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas;
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viie
teistkümneks päevaks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3.
Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses
3
3.1.
Põhjendused süüdimõistmises
Kokkuleppemenetl -s 239, mille kohaselt k use alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -
mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja
menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. P
õhjendused karistuse mõistmisel
KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kohtu põhjendused k kulude hüvitamiseks riminaalmenetluse
Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) - 2. jaos ( - ning 3. jaos ( ; -
§ 189 § 192). 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (
Menetluskulud). 4.1.1. Sundraha
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev
sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5
palgamäära, s. o 532,50 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri
2013
määrusest nr 166 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 355 eurot kuus. 4.1.2.
Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud
kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja
) lg-le 2 k i kohtu taotlusel Eesti aitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri võ Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §
45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud use - kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu
arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud ulude
(edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja kord maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2
.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel
Süüdistatava eest kohtueelsel uurimisel on määratud M.F kaitsja esinemise hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot. 4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. – 4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku
4
Kriminaalmenetluses on s M.F arvestuslikult menetluskuludeks üüdistatavale kokku: sundraha 532,50 eurot 72 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 , riigi õigusabi tasu eurot. 4.3. Menetluskulu
de hüvitamine
KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K lude hüvitamine kohtumääruse ohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse ku või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.
KrMS § 180 ( ) lg 1
Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § ) sätestatud erandeid -s 182 (Tsivi . KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist
seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse
kulud hüvitatakse ositi.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.
Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulud kulude o tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
5.
Kohtu m ja eelvangistusaja arvestus uud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. M.F on kahtlustatavana kinni peetud 05.-07.40.2014, seega on M.F
viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest
või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.
Aivar Hint
Kohtunik