1-13-1673/116 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-1673

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-1673

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungi sekretär

Helle Koppel

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid E.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu E.R (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 15.05.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada E.R karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1

(üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse juhataja poolt määratud

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Jüri 19A Võru 65608) ning kohustada E.R-i järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

2. Kohaldada E.R-i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda psühhiaatri poole 1 (ühe) kuu jooksul vanglast vabanemisel ja läbida alkoholismisõltuvusevastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) läbida kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalabiprogramm;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

3. E.R-ile määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

4. E.R vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindusele ja E.R-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 16.04.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava E.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 11.04.2013.a kohtuotsusega tunnistati E.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 1, 3; 121; § 213 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 29.01.2013.a ja lõpp on 29.07.2014.a.

E.R-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav

vangistuses töötab, läbis sotsiaalabiprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, kehtivaid

distsiplinaarkaristusi on 1. Vabanemisejärgselt on kindlustatud elukohaga ja toetava sotsiaalse

võrgustikuga lähedaste näol, kuid kindel töökoht puudub. Vangla toetab E.R-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

et E.R-i

kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub,

vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga ning on olemas toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. Kindlat töökohta E.R vabanemisel ei ole.

E.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Urmo Paal edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab

E.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik on kolm korda kriminaalkorras karistatud, kannab esimest vangistust. Alates 07.05.2013 töötab AS Eesti Vanglatööstuses ning

3 on osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Vangla iseloomustuse kohaselt

on E.R vabaduses olemas elamispind. Isik soovib jätkata katkenud haridusteed. E.R on vabaduses olemas toetav sotsiaalne võrgustik, ta soovib jätkata kooselu oma

laste isaga ning pühenduda seaduskuulekale eluviisile. Isik tunneb siirast kahetsust oma

varasema käitumise pärast ning soovib seda muuta. E.R puhul täidaks tingimisi

ennetähtaegne vabanemine oma eesmärki ning isik oleks võimeline uuesti ühiskonnaellu

sulanduma ja resotsialiseeruma. Lisaks eelnevale viitab tingimisi ennetähtaegse vabanemise

võimalikkusele ka asjaolu, et Vangla hindab E.R uue kuriteo toimepanemise

tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul 26 % suuruseks. Võttes arvesse eeltoodut ning Vangla

hinnangut isikule, nõustub prokuratuur vangla seisukohaga ning prokurör toetab E.R ennetähtaegset vabastamist.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik E.R-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3-

korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab 1. korda. Viimase süüdimõistmise raames oli üheks kuriteoks kehaline väärkohtlemine. Isik tunnistab, et kuriteo soodusteguriks on

alkoholisõltuvus. Kinnipeetav vangistuses töötab, läbis sotsiaalabiprogrammi „Sotsiaalsete

oskuste treening“, kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1. Vabanemisejärgselt on kindlustatud

elukohaga ja toetava sotsiaalse võrgustikuga lähedaste näol, kuid kindel töökoht puudub. E.R-i tunnistab alkoholi kuritarvitamist viimasel aastal enne vangistust ning saab aru, et peab alkoholi tarvitamise harjumusi muutma. Isiku sõnul tarvitas narkootikume väga lühikese perioodi

vältel, tarbis koos seltskonnaga. E.R-i tunnistab, et tal on raske emotsioone kontrollida

ning ta tegutseb hetke ajel. Isik väldib oma probleemidega tõsisemalt tegelemast, kuid on

avaldanud siirast kahetsust oma varasema käitumise pärast ning soovib oma käitumist muuta.

Kinnipeetav soovib edaspidi pühenduda end laste kasvatamisele ja seaduskuulekale eluviisile.

Kinnipeetav nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik, ärakandmata karistusaeg on 2 kuud. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtu hinnangul on kinnipeetavale vajalik olla kriminaalhooldusel, et aidata tal paremini tsiviilelus hakkama saada.

Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada E.R-i üle käitumiskontrolli

ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 26

% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 35 %.

Kinnipeetaval on alkoholi kuritarvitamisest tingitud probleemid ning ta on nõus ravile asuma, mistõttu on kohtu hinnangul vajalik E.R pöörduda psühhiaatri poole ja läbida ravikuur. Kohus arvestab ka sellega, et E.R-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks

kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi

järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata E.R-i püüdlusi oma elu

korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vangla ja prokurör toetavad E.R-i vabanemist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.

Kohtunik