1-14-4428/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2014. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-4428

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi K.J süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav K.J

eluvõi asukoht ja aadress: XXXX isikukood või sünniaeg: XXX karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Määratud korras advokaat Anu Vilt

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K.J KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud (kolm) vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.-21.05.2014.a

(2 päeva) karistusaja hulka, millest tulenevalt on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja (kaks) päeva vangistust. (kakskümmend kaheksa)

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.J ei pane 1 aasta 6 (ühe)

(kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on katseajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata K.J katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena K.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. (neljaks)

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 6. juunil 2014.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

Kohtuotsus edastada täitmiseks peale otsuse jõustumist Maanteeameti Liiklusregistri büroosse.

KrMS §-de 175 lg 1 p -de 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, § 2565 lg 2 alusel mõista välja K.J-ilt menetluskulu järgmiselt:

• sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti;

• määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7,12 alusel määrata, et K.J on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse (kaheteistkümne) jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 (SEB Pank, alates 01.02.2014 EE891010220034796011) või 221023778606

(Swedbank alates, 01.02.2014 EE932200221023778606) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal, alates 01.02.2014 EE403300333416110002), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri

2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses nimetatud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: K.J süüdistatakse selles, et tema, juhtis 20.05.2014 kella 15.54 paiku Tallinn-Tartu-Võru maantee 209. km-l sõiduautot Nissan reg märgiga XXXX, olles alkoholijoobes. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani K.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Karistuse liik ja määr: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kaks päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kaks kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et karistust täielikult täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu ei pane

18 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.J süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 532.50 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks välja mõista vaid pool sundrahast, so 266.25 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult ka määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu. Arvestades K.J-i sissetuleku suurust (invaliidsuspension ja üksikud juhutööd) peab kohus põhjendatuks anda talle võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest.

Rutt Teeveer Kohtunik