2-13-47520/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Määruse tegemise aeg ja koht

21.05.2014.a, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-47520

Tsiviilasi

Danske Bank AS Eesti filiaal hagiavaldus M M ja S

M vastu võla nõudes

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Danske Bank AS Eesti filiaal (reg.kood:

11488826)

Hageja esindaja: Külliki Tammik (OÜ Julianuse

Õigusbüroo)

Kostja 1: M M (ik: xxxx)

Kostja 2: S M (ik: xxxx)

Kostja 2 lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ksenia

Kravtshenko

RESOLUTSIOON:

Jätta Danske Bank AS Eesti filiaali hagiavaldus läbi vaatamata.

Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostjate menetluskulud hageja kanda.

Määrus menetlusosalistele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord:

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu.

Asjaolud.

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-13-47520, s.o Danske Bank AS Eesti filiaal

hagiavaldus M M ja S M vastu võla nõudes. Viru Maakohtu 28.10.2013.a. määrusega võeti

hagi menetlusse ja anti kostjatele tähtaeg vastuse esitamiseks.

20.02.2014.a. maakohtule esitatud vastuses märgib kostja 2, et hagi ei ole esitatud

tsiviilkohtumenetlusõigusvõimelise subjekti poolt ja tuleb jätta läbi vaatamata. 18.03.2014.a.

määrusega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ning

parandas 28.10.2013.a. menetlusse võtmise määruses hageja isiku nimes esineva vea ,,Danske

Bank A/S (reg.kood 61126288)’’ ja luges hagejaks Danske Bank A/S Eesti filiaali (reg.kood

11488826).

17.04.2014.a. saabus maakohtule kostja 2 vastuväide kohtu tegevusele. Vastuväite kohaselt ei

vaidle kostja II vastu menetlusse võtmise määruse muutmisele, kuna hagiavaldus on

tõepoolest esitatud äriühingu filiaali nimel. Samas jääb kostja II seisukohale ning esitab

vastuväite kohtu tegevuse kohta seoses kostja II taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks

rahuldamata jätmisega. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõimetu isiku poolt esitatud hagi

menetlusse võtmine on vastuolus TsMS § 204 lg-ga 1 ning kohus on rikkunud menetlusnormi,

lubades hagejal menetluses osaleda. Hagejaks on käesolevas tsiviilasjas välismaa juriidilise

isiku filiaal, mis ÄS § 384 lg 2 kohaselt ei ole juriidiline isik. Hagi on seejuures esitatud mitte

“filiaali kaudu”, mis oleks vastanud nii ÄS § 384 lg-le 2 kui ka Riigikohtu, vaid filiaali nimel.

Viide Riigikohtu määrusele nr 3-2-1-98-10 on asjakohatu, kuna viidatud tsiviilasjas oli

menetlusosaline märgitud korrektselt: hagi oli esitatud välismaa äriühingu nimel Eesti filiaali

kaudu, mitte aga filiaali nimel. Käesoleval juhul on tegemist vastupidise olukorraga, mis

välistab hagi menetlemise.

Hageja leidis, et kohtul tulnuks enne hagi menetlusse võtmist kontrollida hageja

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime olemasolu ja kohustada hagejat kõrvaldama sellekohased

puudused. Kuivõrd filiaali näol on tegemist välismaise juriidilise isiku seadusjärgse

esindajaga Eestis, kes seaduse alusel teostab oma õigusi emaettevõtte nimel ja filiaali tehtud

tehingud ja toimingud tekitavad tsiviilõigusi- ja kohustusi filiaali asutanud välismaisele

äriühingule, siis on ilmselge, et Danske Bank A/S Eesti filiaal esineb menetlusosalisena

tsiviilasjas Danske Bank A/S-i esindajana ning sellise eksimuse hageja andmetes saab muuta

puuduste

kõrvaldamisega,

mitte

hagi

läbivaatamata

jätmisega.

Hageja

leiab,

et

menetlusosaliseks hageja poolel on Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaal kaudu).

Kostja 2 märkis 09.05.2014.a. seisukohas, et hageja on nõustunud, et hagi esitanud Danske

Bank A/S-i Eesti filiaalil puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ning hagejaks tuleks lugeda

Taani äriühingu Danske Bank A/S-i, mille esindajana tegutseb Danske Bank A/S-i Eesti

filiaal. Kostja ei nõustunud hageja hinnanguga, et sellise eksimuse saab muuta puuduste

kõrvaldamisega, mitte hagi läbi vaatamata jätmisega. Filiaali kui välismaa äriühingu esindajat

iseseisvaks menetlusosaliseks ei loeta. Seega saab hagejaks olev Taani äriühing menetluses

osaleda kas ise või Eesti filiaali kaudu – ehk hagi peab olema esitatud Taani äriühingu nimel.

On ilmselge, et hagi (ja mitmed hilisemad menetlusdokumendid) on esitanud filiaal. Hageja

poolt soovitu kujutab endast mitte esindusõiguse kontrolli ja puuduste kõrvaldamist, vaid

hageja asendamist. Välismaa äriühingu ja selle Eesti filiaali puhul on tegemist erinevate

õigussubjektidega, ning asjaolu, et lepinguline esindaja on eksinud hageja määramisel, ei

õigusta vale hageja nimel esitatud hagiavalduses menetlusosalise muutmist. TsMS 21.

peatükis sätestatu kohaselt on hageja asendamine lubatud vaid erandlikel asjaoludel:

üldõigusjärgluse puhul või vaidlusaluse eseme võõrandamise puhul vastaspoole nõusolekul.

Hagiavalduse esitanud isiku asendamine põhjusel, et lepinguline esindaja on segaduses

esindatavate

õigusvõime

osas,

ei

ole

lubatud.

Esitatud

asjaolude

ja

taotluste

kindlaksmääramine eeldab mh selle isiku tuvastamist, kelle nimel hagi esitatakse. Asjaolu, et

hageja lepinguline esindaja on omistanud välismaa äriühingu filiaalile iseseisva õigusvõime,

ei saa tingida hagiavalduse hilisemat heakskiitmist õige hageja poolt. Asjaolu, et

21.01.2014.a. menetlusdokumendile lisas hageja väljavõtted äriregistrist emaettevõtja kohta,

ei tee Taani äriühingust käesolevas tsiviilasjas hagejat. Kostja II juhtis tähelepanu Riigikohtu

16.09.1998.a. määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-89-98. Kostja leidis, et TsMS § 3401 valguses

oleks puuduste kõrvaldamisega tegemist nt juhul, kui hagiavaldus oleks esitatud Taani

äriühingu nimel filiaali poolt, kuid hagiavaldusele poleks lisatud volikirja. Hagiavalduse

esitamine tsiviilkohtumenetlusõigusvõimetu isiku poolt on puudus, mida tsiviilkohtu-

menetluse kestel kõrvaldada ei saa. Danske Bank AS Eesti filiaal ei ole õigustatud hagi

esitama tsiviilkohtumenetlusõigusvõime puudumise tõttu ning hageja asendamine ei ole

käesolevas menetluse staadiumis lubatud – tegemist on hagi menetlemist välistavate

asjaoludega ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

16.05.2014.a. saabus Viru Maakohtule ka kostja 1 vastus hagiavaldusele. Kostja 1 märkis, et

nõustub kostja 2 poolt esitatud seisukohtadega nii hagi nõuete ja hageja õigusvõime osas.

Kohtumääruse põhjendused.

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus on jõudnud seisukohale, et hagi on esitatud isiku poolt, kellel puudub selleks õigus.

Vastavalt

Riigikohtu

lahendile

tsiviilasjas

nr

3-2-1-98-10

puudub

filiaalil

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja kuigi filiaal ei ole tulenevalt äriseadustiku § 384 lg-st 2

juriidiline isik, saab välismaine äriühing osaleda menetluses filiaali kaudu.

Kohus märgib, et hagejaks on käesoleval juhul välismaise juriidilise isiku filiaal, kes on hagi

esitanud oma nimelt. Filiaalil puudub võime iseseisvalt hagi esitada ja menetluses osaleda.

Kohus leiab, et hageja asendamise võimalus on tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud

vaid erandlikes olukordades, sh üldõigusjärgluse ning eseme võõrandamise puhul. Käesolevas

menetlusstaadiumis ei saa hagejale anda võimalust hageja isiku täpsustamiseks, kuna tegemist

on juba menetlusse võetud avaldusega. Vale hageja, s.o hageja, kellel puudub

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime, näol on tegemist puudusega, mille kõrvaldamine võimalik ei

ole ja mis takistab asja edasist menetlemist. Seega ei oleks käesoleva hagiga võimalik

taotletavat eesmärki saavutada.

Maakohus selgitab, et hagejal (filiaalil välismaise juriidilise isiku nimel) on võimalik esitada

kohtusse uus hagi.

Kuivõrd kohus jätab hagi läbi vaatamata, puudub vajadus lahendada eraldi määrusega kostja 2

vastuväide, mis oli esitatud kohtu tegevuse peale, mis seisnes hagi läbivaatamata jätmise

taotluse rahuldamata jätmises.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots