1-14-1273/48 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated1-14-1273/48 · Tartu Ringkonnakohus: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-1273 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 2. mai 2014 määrus
Peeter Zadumovi taotlus temalt Viru Maakohtu
18.02.2014 kohtuotsusega välja mõistetud
menetluskulude tasumise tähtaja edasilükkamiseks 10 kuu võrra Kaebuse esitaja ja liik Süüdimõistetu Peeter Zadumov, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 2. mai 2014 määrus muutmata ja Peeter Zadumovi määruskaebus
rahuldamata
Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised
kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Peeter Zadumov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 18.02.2014 kohtuotsusega KarS § 330 järgi ning karistati 1 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades
mõistetud karistust 1 kuu vangistust Harju Maakohtu 08.04.2009 otsusega mõistetud karistuse, s.o 9 aastat vangistust võrra, mõistes P. Zadumovile liitkaristuseks 9 aastat 1 kuu
vangistust. Karistuse kandmise algus 23.05.2006. Sama otsusega mõisteti P. Zadumovilt
välja menetluskuluna sundraha 400 eurot. KarS § 180 lg 3 alusel määrati kohtukulu
tasumisele ositi 10 kuu jooksul, igakuiseks makseks 40 eurot. Esimene makse peab olema süüdistataval tehtud ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 08.04.2014. Karistuse kandmise lõpptähtaeg on 23.06.2015.
2. P. Zadumov esitas 02.05.2014 maakohtule avalduse, milles ta taotleb temalt Viru Maakohtu 18.02.2014 kohtuotsusega välja mõistetud sundraha 400 eurot tasumise ajatamist 10 kuuks, kuna tal puudub kindel sissetulek. Avalduse kohaselt süüdimõistetu tasub kogu summa 400 eurot ühekordse maksena.
2 3. Viru Maakohtu 02.05.2014 määrusega jäeti P. Zadumovi taotlus rahuldamata. Maakohus, osundades KrMS § 424 ja § 432 lg-s 1 sätestatule, põhistas otsustust järgmiselt.
3.1 P. Zadumov on tunnistatud süüdi kinnipeetava poolt alkohoolse joogi omandamise ja tarvitamise eest, mis oli toime pandud vanglakaristuse kandmise ajal. Seega isiku vanglasse sattumine ja sellest tulenev kasin sissetulek on tekkinud tema enda süül kuritegeliku käitumise
tagajärjel. Menetluskulude sissenõudmise ajatamine eesmärgiga kergendada süüdismõistetu poolt menetluskulude tasumist oleks ebaõiglane ühiskonna suhtes, kellel on ootuspärane õigus nõuda kurjategija poolt menetluskulude tasumist.
3.2 KrMS § 180 lg-le 3 tuginedes on kohus sundraha tasumise määranud juba osade kaupa kümne kuu jooksul arvestades süüdistatava maksevõimet. Kohtu arvetes on vähetõenäoline, et süüdimõistetu on võimeline 10 kuu pärast tasuma ühekordse maksena kogu summa 400 eurot ja süüdimõistetu ei ole andnud ka ühtegi selgitust, millistest rahalistest vahenditest on ta 10 kuu pärast võimeline makset tegema summas 400 eurot.
3.3 Vangistuses on kinnipeetavatel võimalus osaleda tööhõives, mis võimaldab tasuda välja
mõistetud summad. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et menetluskulude sissenõudmise ajatamata või peatamata jätmine ohustaks põhjendamatult võlgniku või tema pere olukorda
selliselt, et võlgniku olukord oleks ebaproportsionaalselt raskendatud võrreldes ühiskonna huviga nõuda kurjategijalt menetluskulud välja. Isik, kes paneb kuriteo toime, peab arvestama olukorraga, et süüdimõistmise korral peab ta hüvitama menetluskulud.
4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse P. Zadumov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja võimalust tasuda menetluskulud 10 kuu pärast ühekordse maksena. Ta palub
arvestada, et menetluskulude kergendamine soosib nende tasumist. P. Zadumov selgitas kohtule, et kuna tal puudub regulaarne sissetulek, on tal võimatu tasuda igakuiselt 40 eurot, kuna sõltub sõprade ja ema abist. Nii võib ta ühel kuul saada 40 eurot, teisel 10 ning kuna ta
peab ostma ka hügieenitarbeid, puudub võimalus igakuiselt võlga tasuda. Hetkel on P. Zadumov vanglas tööta ning tema tervislik seisund ei luba töötada töökohal, kus peab palju
jalul ning sundasendis olema. Vangla arst määras P. Zadumovi istuvale tööle ning vangla tegeleb hetkel töö otsimisega. Kui P. Zadumov lähiajal tööle saab, suudab ta panna kõrvale 10
kuu jooksul 400 eurot. Ta on alati võlanõuded korralikult tasunud. Samuti märgib
P. Zadumov, et kui ta ei suuda hetkel tasuda 40 eurot kuus, läheb võlg täituri kätte, mis
tähendab veelgi selle suurenemist ning arvete arestimist. Sellises olukorras oleks
P. Zadumovil väga raske hakkama saada ning tema kui võlgniku olukord oleks ebaproportsionaalselt raskendatud võrreldes ühiskonna huviga menetluskulusid välja nõuda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse seisukoha ja P. Zadumovi taotlusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5.1 Esmalt väärib märkimist, et P. Zadumov on 18.02.2014, mil toimus kohtuistung tema süüdistusasjas, taotlenud väljamõistetud menetluskulude ositi tasumist 1 aasta jooksul (istungi
protokoll tlk 80). Kohus on vastavasisulise taotluse ka rahuldanud, määrates P. Zadumovi menetluskulud tasumisele 10-kuu jooksul. Taotluse esitamise hetkel olid P. Zadumovile teada
tema menetluskulude tasumise osas tähtsust omavad asjaolud (vangistus, lähedaste ebaregulaarne toetus), ent ta taotles sellele vaatamata kohtult menetluskulude tasumist ositi.
Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses soovib P. Zadumov, et talle määratud menetluskulud mõistetaks välja ühekordse maksena 10 kuu pärast. Ringkonnakohus ei pea sellist taotlust põhjendatuks.
3 Asjaolu, et süüdistatav viibib vanglas, ei ole aluseks temalt välja mõistetud menetluskulude
edasilükkamiseks, sest vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama.
VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka P. Zadumov ise on määruskaebuses sedastanud, et ehkki tal ei ole võimalik kõiki töid teha,
tegeleb vangla hetkel talle sobiliku töö otsimisega. Lisaks ei tähenda töötasu puudumine ilmtingimata seda, et isikul puudub sissetulek või muu hõlpsalt realiseeritav vara ning seega vahendid oma kohustuste täitmiseks.
5.2 Maakohus on pidanud vähetõenäoliseks, et süüdimõistetu on võimeline 10 kuu pärast tasuma ühekordse maksena kogu summa 400 eurot. Süüdimõistetu selgitab ringkonnakohtule,
et sellise summa kavatseb ta kõrvale panna 10 kuu jooksul, kui vangla talle lähiajal töö
võimaldab. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole P. Zadumovil sellisel juhul takistusi tasuda temalt väljamõistetud menetluskulusid ka osade kaupa.
6. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja P. Zadumovi määruskaebus rahuldamata.
Maarika Kuusk
Mati Kartau Tiit Lõhmus