3-13-2091/19 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2091 Haldusasi L G kaebus Maksuja Tolliameti 12.09.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-140 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – L G Vastustaja – Maksuja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.12.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus L G apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta L G apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.12.2013. a otsus haldusasjas nr 3-13-2091 muutmata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.06.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-13-2091 2(5) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 12.09.2013 andis Maksuja Tolliamet (MTA) L G le kui kolmandale isikule korralduse nr 12.2-3/6929-140 suulise teabe andmiseks, millega kohustas kaebajat ilmuma 23.09.2013 kell 09.00 maksuhalduri juurde. Korralduses on muuhulgas märgitud järgmist: - MTA kontrollib maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 2 ja § 59 lg 2 p 1 alusel OÜ Petkam Trade november 2011 kuni veebruar 2012 käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. - MTA on korduvalt pöördunud nii OÜ Petkam Trade kui ka kolmandate isikute poole. - MTA-l on tekkinud kahtlus selles, et OÜ Petkam Trade ja AS Salvete on loonud kontrollitaval perioodil maksupettuse skeemi, mille raames tehingute läbiviimise kohana kajastati OÜ Petroil PVTK ladu ning tegelike tehingupartnerite varjamiseks kasutati varifirmasid, sh OÜ-d Grandoil, OÜ-d AI Media, OÜ-d Bartec Trade. - MTA-le teadaolevalt on L. G AS Petkam raamatupidajana isikuks, kes omas kontrolli nii OÜ-s Petkam Trade kui ka OÜ-s Petroil PVTK kajastatud tehingute üle. M. G on MTA-d teavitanud, et L. G esitab tütarettevõtte OÜ Petkam Trade nimel deklaratsioone, sh kontrollib nende andmete õigsust. - Korralduse tegemise tingib vajadus ülalnimetatud varifirmadega seonduvalt täpsustada asjaga seotud isikute käest faktilisi asjaolusid, et seeläbi anda hinnang toimunu kohta tervikuna. 2. 23.09.2013 esitas L. G korralduse peale vaide, mille MTA jättis 25.09.2013 vaideotsusega nr 6-1/1729-2 rahuldamata. Ühtlasi määras MTA uue tähtaja suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri juurde ilmumiseks – 04.10.2013 kell 09.00. 3.

L. G määratud ajal maksuhalduri juurde ei ilmunud ning esitas 04.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 12.09.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-140 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid järgmised. Maksuhaldur on asunud teavet koguma kaebajat ülemäära koormaval viisil, samas jättes põhjendamata, miks sellise viisi valik on vajalik. Korraldus on motiveerimata. Vastavad põhjendused on toodud vaideotsuses, kuid vaidlusaluses korralduses esitamata jäetud põhjenduste esitamine alles vaideotsuses ei muuda vaidlusalust korraldust tagantjärele õiguspäraseks. Ka vaideotsuses toodud põhjendused maksuhalduri poolt teabe kogumise viisi valiku osas on ilmselgelt ebapiisavad. Vaide lahendaja ei ole kaalunud, kas maksuhalduri (riigi täitevõimu) huvi oma ülesannete täitmise vastu kaalub antud juhul üles kaebuse esitaja kui kolmanda isiku põhjendatud huvi vältida maksuhalduri juurde ilmumisega seotud lisakulutusi ja ebamugavusi.

4. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja väited seoses talle täiendava koormuse tekkimisega on paljasõnalised, mistõttu tuleb asjaolu, et kaebajale on koormavam tulla MTA- sse seletusi andma, kui esitada tõendid kirjalikult, hinnata kaebaja kahjuks (HKMS § 59 lg 4). Korralduses on välja toodud piisav motivatsioon haldusmenetluse seaduse § 56 lg 2 ja MKS §

46 lg 3 tähenduses. Haldusakti, sh maksumenetluses kolmandale isikule antava teabe andmise korralduse puhul, pole vajalik formaalsete põhjenduste lisamine. Vaidlustatud korralduses esitatud põhjendused on piisavad, et korralduse adressaat neid mõistaks ning talle oleks tagatud vaidlustamisõigus. Õigust kutsuda kolmas isik maksuhalduri juurde seletust andma on Riigikohus kinnitanud asja nr 3-3-1-98-10 p-s 14.

3-13-2091 3(5) 5. Tallinna Halduskohtu 30.12.2013 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmise põhjendusega. Vaidlustatud korraldusega kohustati kaebuse esitajat MKS §-de 46, 61 ja 62 alusel andma suulist teavet OÜ Petkam Trade suhtes toimuvas maksumenetluses. MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks; vajadusel võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Kolmas isik nimetatud sätte mõistes on mistahes isik, kes valdab teavet menetlusosalise kohta, kuid ta ei ole maksumenetluses kolmas isik haldusmenetluse seaduse tähenduses, vaid üldjuhul menetlusväline isik (vt RKHK 30.03.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-98-10). Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-98-10 selgitanud, et MKS § 61 lg 1 esimene lause sätestab teabe nõudmise eesmärgi, st teavet nõutakse vastava korralduse aluseks olevas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Vaidlustatud korraldusest nähtub, et maksuhaldur viib läbi OÜ Petkam Trade november 2011 kuni veebruar 2012 käibemaksu arvestamise ja deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Kaebajalt on teavet nõutud kooskõlas nimetatud eesmärgiga – OÜ Petkam Trade suhtes läbiviidavas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. MKS § 61 lg 2 sätestab, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. Sätte eesmärgiks on kaitsta kolmandaid isikuid ebaproportsionaalse tülitamise eest ning ennekõike tuleb maksumenetluses tähendust omavad asjaolud maksuhalduril välja selgitada, pöördudes maksukohustuslase enda poole. Kuna kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud korralduses toodud väidet, et enne teabe nõudmist kaebajalt on maksuhaldur korduvalt pöördunud teabe saamiseks maksukohustuslase enda poole, pole ka kohtul alust selles asjaolus kahelda. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-24-11 selgitanud, et MKS § 61 lg 2 sätestab menetlusliku piirangu, toimingu, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha. Teabe nõudmise materiaalõiguslikku alust ei ole õige tõlgendada kitsendavalt menetlusnõude kaudu. MKS §

61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. Haldusasjas nr 3-3-1-98-10 leidis Riigikohus, et MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil; maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul see nõue täidetud. Kaebaja ei väida, et tegemist oleks teabega, mida saaks täies ulatuses näiteks maksukohustuslaselt endalt ning seega puuduks vajadus kolmandaid isikuid küsitleda. Korralduse põhjal ei ole kohtul ka alust arvata, et kaebajalt sooviti teavet mingisuguste muude asjaolude kohta, kui juba maksukohustuslaselt endalt üritati saada. Vastustaja on kohtule esitanud ka OÜ Petkam Trade juhatuse liikme 10.04.2012 suuliste selgituste protokolli, kus maksukohustuslase juhatuse liige on selgitanud, kuidas toimub kütuse müük OÜ-s Petkam Trade, ning seda, kuidas muuhulgas toimub käibedeklaratsioonide esitamine. MKS § 46 lg 2 sätestab, et haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Muuhulgas peab sellises haldusaktis sisalduma selle andmise faktiline ja õiguslik alus (MKS § 46 lg 3 p 5).

3-13-2091 4(5) Vaidlustatud korralduses on täidetud haldusakti põhjendamise üldnõuded, sealhulgas on korralduses toodud selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Korralduses on selgitatud, millega seoses kaebaja kutsutakse maksuhalduri juurde suulise teabe andmiseks. Korralduses on viidatud MKS asjakohastele sätetele (mh §-d 61, 62, 10, 11). MKS § 10 lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur MKS ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. MKS § 11 lg 2 tulenevalt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid.

Nimetatud sätetest tuleneb uurimispõhimõte, st maksuhaldur peab maksumenetluses koguma omal algatusel tõendeid ning maksuhaldur otsustab, milliseid tõendeid on asjas vaja koguda ja millal mingi asjaolu tõendatuks lugeda. Maksuhalduril peab olema võimalik konkreetseid asjaolusid arvestades otsustada menetlustoimingute sooritamise vajaduse, liigi ja ulatuse üle. Samuti peab maksuhaldur menetluse läbiviimisel lisaks menetlusosaliste kaitsele lähtuma ka avalikust huvist menetluse tulemuslikkuse suhtes. Kaebajale on teatatud, et maksuhaldur vajab suulist teavet, mis sisuliselt tähendab, et maksuhaldur soovib vahetult kaebajaga vestelda.

Kui kaebaja saadaks kohale nt esindaja, oleks tegemist vahendatud teabega. Ei nähtu, et kaebajal oleks mõjuv põhjus mitte nõustuda suulise teabe andmisega. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole kaalunud, kas maksuhalduri huvi oma ülesandeid täita kaalub üles kaebaja huvi vältida maksuhalduri juurde ilmumisega seotud lisakulutusi ja ebamugavusi. Vaideotsuses on vastustaja märkinud, et suulised vastused aitavad maksuhalduril kõige paremini ja kiiremini maksukohustuslase esitatud väidete ja tõendite õigsust kontrollida ning et suuliste seletuste andmise käigus on võimalik esitada täiendavaid ja täpsustavaid küsimusi ning koguda parima kvaliteediga vastused, mis on otsesed ning antud vaid seletuste andja poolt.

Tegemist on põhjendatud kaalutlusega. Asjaolu, et maksuhaldur ei esitanud vaidlustatud korralduses veelgi enam põhjendusi, miks ta nõuab kaebajalt just suulisi, mitte kirjalikke selgitusi, ei tähenda, et maksuhalduri korraldus oleks õigusvastane. Käesoleval juhul ei ole kohtul alust kahelda, et korralduse tegemisel lähtuti nendest kaalutlustest, mida maksuhaldur on täpsustanud vaideotsuses kaebaja vaidele vastates. Arvestades asja keerukust ning et tõendeid koguti maksumenetluses, kus oli tekkinud kahtlus varifirmade kasutamise osas tõeliste tehingupartnerite varjamiseks, oli vajadus suuliste selgituste järele ka korraldusest tuletatav.

Kaebaja on viidanud, et suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri juurde ilmumine tekitab talle ebamugavusi ja kulusid. Selles osas jääb kaebaja üldsõnaliseks ega selgita, miks on tal keeruline maksuhalduri soovitud ajal töölt ära tulla. Oluliseks takistuseks ei saa olla vajadus teha päevaplaanides muutusi. Raamatupidaja töö ei ole sellise iseloomuga, et tema töölt eemal viibimine tähendaks äriühingu töö seiskumist. Kui kaebaja ka mõneks ajaks viibib kontorist eemal maksuhalduri juures, poleks raamatupidajale ilmselt vaja otsida asendajat.

Isegi kui mõningane töö ümberkorraldamine olnuks vajalik, pole kaebaja näidanud, et see olnuks võimatu. Kui kaebajal oleks olnud takistatud korralduses märgitud ajal maksuhalduri juurde ilmumine, oleks kaebaja saanud maksuhalduriga ühendust võtta ning paluda määratud aega muuta. Kaebajal on õigus taotleda ilmumisega seotud kulude hüvitamist (MKS § 66 lg 1). Kui kaebaja kartis, et võib selgituste andmisel end mingil moel inkrimineerida, siis teda inkrimineerida võivas osas on kaebajal õigus ütluste andmisest keelduda (MKS § 61 lg 1 lause 2, § 64).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. L G apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et kohus on põhjendanud kohtuotsust kahe teineteisele vastukäiva väitega: 1) vaidlusalune korraldus on motiveeritud ja 2) vaidlusalune korraldus on motiveerimata teabe kogumi-

3-13-2091 5(5) se viisi osas, kuid see ei anna alust korralduse tühistamiseks. Halduskohus pole näidanud, millisel õiguslikul alusel pole korralduse põhjendamine vajalik. Kohus jättis vastamata kaebaja põhiväitele, et vastustaja on korraldust põhjendanud nii vaidekui ka kohtumenetluses. Korraldus on motiveerimata. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, kas maksuhalduri huvi oma ülesannete täitmise vastu kaalub üles kaebuse esitaja maksuhalduri juurde ilmumise lisakulutused ja ebamugavused.

7. Vastustaja vastuses leitakse, et kohtuotsus on põhjendatud. Apellandi etteheide vastandlike põhjenduste sisaldumise kohta otsuses ei ole õige. Kohus on kaebaja poolt viidatud otsuse punktides 18 ja 19 asunud seisukohale, et haldusakti põhjendamise üldnõuded on täidetud. Samades punktides on kohus analüüsinud ka seda, kas maksuhalduri huvi kaebaja isiklikuks ilmumiseks maksuhalduri juurde kaalub üles kaebajale tekkivad kulud ja ebamugavused. Kuna kaebaja rõhutab apellatsioonkaebuses ikka, et korraldus on motiveerimata, viitab vastustaja Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-98-10, kus Riigikohus käsitles just MKS § 61 alusel antud korralduste motiveerimise nõudeid. Riigikohus märkis lahendi punktis 15, et taolises korralduses tuleb märkida korralduse õiguslik alus, faktiline alus ja teabe nõudmise põhjus. Need nõuded on korralduses täidetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.

9. Ebaõige on kaebaja väide, et kohtuotsus on vastuoluline. Kohus on otsuse punktides 18 ja

19 selgesõnaliselt leidnud, et korralduse motiveerimise nõuded on täidetud ja korraldus ei vajanud pikemat motiveerimist. Vastustaja on siinjuures põhjendatult viidanud motiveerimisstandardile, mille Riigikohus esitas otsuse nr 3-3-1-98-10 p-s 15. Halduskohus on märkinud, et vaideotsuses esitatud põhjendustega on maksuhaldur vastanud kaebaja vaides esitatud väidetele (p 19 kolmas lõik). Seega ei vasta tõele ka kaebaja väide, et kohus on tema viite täiendavate põhjenduste sisaldumisele vaideotsuses tähelepanuta jätnud. Ka kohtumenetluses pidi maksuhaldur kaebaja väidetele vastama, mis ei tähenda seda, et ta korraldust täiendavalt motiveeris või et korraldus motiveerimata oleks olnud. Kohus on otsuse p-s 19 piisavalt kaalunud kaebaja võimalikke kulutusi ja ebamugavusi ning maksuhalduri huvi kaebaja isiklikuks ilmumiseks ning leidnud, et maksuhaldur on kaebaja põhjendatult välja kutsunud.

10. Kuna kohtuotsus jääb muutmata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Kuna vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad tema võimalikud kulud HKMS § 109 lg 1 kohaselt tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi