1-13-1102/18 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-1102

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-1102

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi tingimisi enne

Vangla esitatud materjalid D.K tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu D.K

(ik: XXX viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 14.05.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada D.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks)

aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Kuninga 22, Pärnu) ning kohustada D.K järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada D.K suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

2

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammis.

3. D.K-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

4. D.K vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale ja süüdimõistetule.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 22.04.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava D.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 02.05.2013.a kohtuotsusega tunnistati D.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja teda karistati KarS § 64 lg 1,3 alusel 1 aasta ja 4-kuulise vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 960 tundi.

Pärnu Maakohtu 29.08.2013.a määrusega tühistati Pärnu Maakohtu 02.05.2013.a otsusega

D.K-le vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ja pöörati täitmisele ärakandmata karistus 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

Karistuse kandmise

algus oli 27.08.2013.a ja lõpp on 27.12.2014.a.

D.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub on

, et D.K kriminaalkorras karistatud neljal korral, käesolev vangistus on teine. Vangistuse ajal on osalenud

majandustöödel. Kaks distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas koos ema ja kolme noorema

õega Pärnumaal Tahkuranna vallas Võistes Sadama 13-1, vabanedes naaseb samale aadressile. Ema on nõus majanduslikult toetama, pakkudes elukohta ja sööki. Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega.

D.K kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et võimalikul

ennetähtaegsel vabanemisel on D.K võimalik asuda elama ema juurde aadressil XXX.

Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht ja sissetulek. D.K käitumist vabaduses võib mõjutada alkoholi tarvitamine.

D.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Urmo Paal edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta

D.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist. D.K on neli korda kriminaalkorras

karistatud, vangistuses viibib teist korda ning praegust karistust kannab varguste sooritamise

eest. Vangla iseloomustuse kohaselt on D.K vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras neljal juhul. Vangla peab D.K ühiskonnas ohtlikuks, uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnatakse 69 %. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab alkoholi.

3 Vabanemisel puuduksid D.K kindel töökoht ja sissetulek. Samuti on olnud probleemsed

varasemad korduvalt antud võimalused kanda oma karistusi vabaduses. Võttes arvesse

ülaltoodud asjaolusid, leiab prokurör, nõustudes Vangla seisukohaga, et D.K ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et D.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

D.K on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid kohus arvestab, et käesolevat

vangistust kannab kinnipeetav teise astme kuritegude – varguse ja omavolilise sissetungi eest.

Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud

kuritegude üle, aga ka valmisolekut tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Nimetatu on oluline,

kuna esitatud materjalide kohaselt on üheks kuriteo toimepanemise soodusteguriks olnud ka alkoholiga liialdamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 7 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul

kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase

katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool

kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas D.K-le võimaluse

tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat

eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma

elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse

käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on D.K olemas ka kindel elukoht ning ema toetus ning

kriminaalhooldusega on nõustunud ka D.K, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest

oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa D.K

edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja

tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud

kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu

oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik