1-13-8350/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1-13-8350 1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2014 kohtumaja Jõhvi Kohtuasja number 1-13-8350 Kohtunik Sekretär, tõlk Kaitsja Deniss Minzatov Kristine Kriisk, Inga Kaljus Galina Tšelnokova Kohtuasi

Viru Vangla materjalid A.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 12.05.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

A.A (IK XXX), kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § määras:

1.

Jätta A.A talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.

2. kriminaalmenetluse kulud 132,72 eurot Välja mõista A.A-lt kait

sjatasu osutatud õigusabi eest. A.A´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011 või Swedbank nr rraldusele märkida EE932200221023778606. Makseko viitenumber 2800049900 ja selgitus „A.A 1-13-8350 kriminaal

menetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile t

äitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

1-13-8350 2(3) ASJAOLUD

Viru Vangla esitas 30.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega.

A.A süüdi tunnistatud on Viru Maakohtu 19.09.2013 kohtuotsusega KarS §

järgi ja karistatud KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 1 aas 5 kuud vangistust. Karistuse ta kandmise algus 04.11.2013 04.04.2015. ja lõpp

A.A andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 12 ).

Kinnipidamisasutusest kohta A.A koostatud iseloomustusest nähtub,

et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristus . Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ed

vanaema juurde aadressile xxx. Isikul on Korter vastab elektroonilise valve nõuetele. põhi Töötukassa kursustel on õppinud keevitajaks. haridus. Omab riigikeeleoskust B1 tasemel.

Varasemalt on töötanud Vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht xxx, xxx ehitajana xxx

puudub. Tasumata nõudeid 244,46 euro ulatuses. Kriminaalkorras karistud seitse korda, vanglas kannab karistust kolmandat korda. Pragust karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest, mille pani toime alkoholijoobes. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumsele, kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav on kasutanud vägivalda oma ema ning eks-elukaaslase ja tema uue mehe suhtes. Järgmise 2 aasta jooksul on üldise korduva kuriteo tõenäosus 53%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 52%. Vangistuse kandmise ajal on töötanud majandustöödel koristajana ja köögitöölisena. ning vägivaldse Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnanguid A.A ei toeta vangla

ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, ku elab tema vanaema. Vanaema andi seadme s s nõusoleku elektroonilise valve

paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valve nõudmistele. Kinnipeetaval puudub vabanemisel . Katseajal pani toime uue kuriteo ning rikkus garanteeritud töökoht

kontrollnõudeid. A.A korda väärteokorras

on 7 korda kriminaalkorras ning 25

karistatud. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, kuna kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo ning rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, kriminaalhooldusametnik hindas katseaja kulgu negatiivseks. Alkoholi liigtarvitamist võib pidada A.A puhul oluliseks riskifaktoriks.

A.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Esitas garantiikirja xxx, kes lubab võtta A.A tööle abitöölisena.

Prokurör s e vabastamisega . pole nõu isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla

Tegemist on 7 korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Viru Maakohtu 1.11.2012 kohtuotsusega mõistetud tingimisi karistuse kandmise ajal rikkus käitumiskontrolli nõudeid

(mh alkoholi tarvitamise keeldu) ning pani katseajal toime uusi vägivaldseid isikuvastaseid kuritegusid. Seega varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei avaldanud

A.A-le positiivset eripreventiivset mõju ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (vägivaldsed kuriteod on toime pandud alkoholijoobes), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Vangla iseloomustuse järgi

1-13-8350 3(3)

on vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning A.A tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole alust ka elektroonilise valve kohaldamise tingimusel.

Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, , tema kaitsja ja ära kuulanud süüdimõistetu arvestades kirjalikku arvamust, leiab, et elektroonilise prokuröri A.A tuleb jätta

valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vang

istusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, tähtaega katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. taotluse isikut Kohus võtab läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele tema käitumise le ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas (distsiplinaarkaristuste puudumine) ja tema võimalused vabanemisel (garanteeritud töö ei kaalu üle

- ja elukoha olemasolu) s tema

käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Praegu kannab A.A karistus kuriteo eest, mille pani toime katseajal. Samuti rikkus A.A t

varem kontrollnõudeid ja A.A o alkoholi tarvitamise keeldu. li varem 7 korral

kriminaalkorras karistatud. e korduva Vangla hinnangul järgmise 2 aasta jooksul on üldis kuriteo toimepanemise tõenäosus 53% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus

52%. Viru Vangla ega prokurör ei toeta A.A tingimisi ennetähtaega vabastamist.

Kohus leiab, et süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 75¹, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

A.A mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega temale elektroonilise valve alla vabastamata.

Süüdimõistetult A.A-lt tuleb välja mõista kriminaalmenetluse kulud 132,72 eurot

– osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul ala kaitsjatasu tes kohtumääruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik