3-13-974/121 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.05.2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-13-974

Haldusasi

T.P., U.K., V.V., M.M., R.I., M.O., M.M. kaebus Päästeameti

08.04.2013 kirja nr 7.2-3.1/3096 punkti 2 tühistamise nõudes

või alternatiivselt Päästeameti 08.04.2013 kirja nr 7.2-3.1/3096

punkti

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ja

Päästeameti

keelamiseks nõuda Näituse 3 hoone I ja II korruse

kandekonstruktsioonide tulepüsivusnõuetele R60 vastavuse

tõendamist või tulepüsivusnõuetele R60 vastavusse viimist

Menetlusosalised

Kaebajad – T.P., U.K., V.V., M.M., R.I., M.O., M.M., volitatud

esindajad v. adv Kalev Saare ja adv Monika Tamm

Vastustaja – Päästeamet, volitatud esindajad Margit-Marit

Raudsepp, Margus Piik, Rait Pukk

Kaasatud haldusorgan – Tallinna linn, volitatud esindaja Karin

Laugas

Kolmandad isikud – A.L., K.L., volitatud esindaja v. adv Keijo

Lindeberg

Kolmas isik – Korteriühistu Näituse 3, seaduslik esindaja T.P.

Asja läbivaatamine

Suuline ja kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta kaebajate menetluskulud nende enda kanda.

3. Mõista T.P.´lt, U.K.`ilt, V.V.`ilt, M.M.`ilt, R.I.`ilt, M.O.`elt,

M.M.`ult A.L.`i ja K.L.` i kasuks välja menetluskulud summas

2040 (kaks tuhat nelikümmend) eurot ja 60 senti võrdsetes

osades selliselt, et iga kaebaja peab hüvitama 291 (kakssada

üheksakümmend üks) eurot ja 51 senti.

4.Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Tallinna linnale tõendina

esitatud ehitusprojekti toimikute originaalid.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks

tegemisest,

s.o

hiljemalt

19.06.2014,

esitada

apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

1. Tallinnas Näituse 3 asuvas elamus on kokku 8 korteriomandit. Korterite omanikud on: T.P.

(korter 1), U.K. (korter 2), V.V. (korter 3), M.M. (korter 4), R.I. (korter 5), M.O. (korter 6), M.M.

(korter 7), A.L. ja K.L. (korter 8).

2. 16.11.2004 väljastas Tallinna linn ehitusloa nr 6992 Näituse 3 elamu katusekorruse

elamispinnana väljaehitamiseks. Ehitusloa väljastamise aluseks oli 14.05.2004 koostatud Näituse tn

3/Sihi tn 20 korterelamu ümberehitusprojekt, mis nägi ette tehnilised lahendused katusekorter nr 8

väljaehitamiseks, elamu trepikoja, katuse ja fassaadi renoveerimiseks ning krundi välitööde

(haljastus, aed, parkimiskohad) teostamiseks. Ehitusprojekti kooskõlastas 17.05.2004 Tallinna

Tuletõrje ja Päästeamet. Seoses ehitusprojekti muudatustega väljastati Näituse 3 elamu

renoveerimiseks ehitusluba nr 6992 uuesti 17.10.2005. 08.11.2012 koostatud ehitusprojekti

täiendavate muudatustega muudeti tuleohutusnõuete osa seletuskirja ja korruste plaane. Muudatused

kooskõlastas 16.11.2012 Päästeameti Põhja päästekeskuse insenertehnilise büroo juhtivinspektor

Tamur Vaher ning 19.11.2012 Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA).

3. 27.03.2013 esitas Korteriühistu Näituse 3 TLPA-le Näituse 3 elamu kasutusloa taotluse.

4. Päästeameti Põhja päästekeskuse insenertehniline büroo keeldus oma 08.04.2013 kirjaga

„Ehitise kasutusloa tuleohutuseosale heakskiidu andmisest keeldumine“ nr 7.2-3.1/3096 heaks

kiitmast Näituse 3 elamu kasutusloa väljastamist. Kirja punkti 2 kohaselt on Päästeamet seisukohal,

et kuna pealeehitus (kolmas korrus) on ehitatud viisil, et see ei oma iseseisvat kandekonstruktsiooni,

mis oleks sõltumatu esimesest ja teisest korrusest, siis tuleb kasutusloa saamiseks tõestada hoone

esimese ja teise korruse osas kandekonstruktsioonide tulepüsivus R60.

5. 07.05.2013 saabus Tallinna Halduskohtule T.P., U.K.`i, V.V.`i, M.M.`i, R.I.`i, M.O.`e ja M.M.`u

kaebus Päästeameti Põhja päästekeskuse insenertehnilise büroo 08.04.2013 kirja „Ehitise kasutusloa

tuleohutuseosale heakskiidu andmisest keeldumine“ nr 7.2-3.1/3096 punktile 2.

KAEBAJATE SEISUKOHAD

6. Kaebajad T.P., U.K., V.V., M.M., R.I., M.O. ja M.M. taotlevad Päästeameti 08.04.2013

haldusakti nr 7.2-3.1/3096 punkti 2 tühistamist või alternatiivselt Päästeameti 08.04.2013 kirja nr

7.2-3.1/3096 punkti 2 õigusvastasuse tuvastamist ja Päästeameti keelamist nõuda Näituse 3 hoone I

ja II korruse kandekonstruktsioonide tulepüsivusnõuetele R60 vastavuse tõendamist või

tulepüsivusnõuetele R60 vastavusse viimist. Kaebajad taotlevad vastustajalt menetluskulude

väljamõistmist.

1) Kaebajad leiavad, et Päästeameti 08.04.2013 kirjas nr 7.2-3.1/3096 väljendatud keeldumine

kasutusloa tuleohutusosale heakskiidu andmisest on haldusakt. Otsuse punktiga 2 pannakse

kaebajatele kohustus tõendada Näituse 3 elamu I ja II korruse kandekonstruktsioonide tulepüsivuse

vastavust R60 nõuetele. Kui Päästeameti otsust iseseisvaks haldusaktiks mitte lugeda, siis vastab ta

sellegipoolest eelhaldusakti tunnustele: sellega on siduvalt kindlaks tehtud kasutusloa andmise

menetluses tähtsust omav asjaolu.

Päästeameti poolt heakskiidu andmisest keeldumine takistab

Näituse 3 ehitisele kasutusloa väljastamist.

Kui kohus peaks asuma seisukohale, et Päästeameti otsus on siduva iseloomuga kooskõlastus ehk

menetlustoiming, paluvad kaebajad tühistamisnõudele alternatiivselt tuvastada menetlustoimingu

õigusvastasus

ning

keelata

Päästeametil

nõuda

Näituse

hoone

I

ja

II

korruse

kandekonstruktsioonide vastavuse tulepüsivusnõuetele R60 tõendamist ja Näituse 3 hoone I ja II

korruse kandekonstruktsioonide vastavusse viimist tulepüsivusnõuetele R60.

2) Vaidlustatud otsuse punkt 2 on vastuolus kehtiva õigusega. Päästeamet tugineb Vabariigi

Valitsuse 27.10.2004 vastu võetud ja 01.01.2005 jõustunud määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale

esitatavad tuleohutusnõuded“ lisale 3, millest tulenevalt peaks Päästeameti arvates tõestama hoone I

ja II korruse osas kandekonstruktsioonide tulepüsivuse R60. Kaebajad leiavad määruse §-le 40

tuginedes, et Päästeamet saab nõuda üksnes rekonstrueeritava osa (s.o katusekorruse – korter 8),

mitte I ja II korruse vastavust viidatud määruse nõuetele. Kuna ehitusprojekt koostati üksnes Näituse

3 hoone katusekorruse korteriks väljaehitamise eesmärgil, ei saa see hõlmata I ja II korruse

kandekonstruktsioonide muutmist.

3) Olukorras, kus Päästeamet on kooskõlastanud Näituse 3 kortermaja rekonstrueerimise projekti,

mis ei näe ette ehitustööde teostamist korterites nr 1-7, on ebaproportsionaalne Päästeameti nõue

tõendada hoone I ja II korruse kandekonstruktsioonide tulepüsivuse vastavust R60 nõudele. Näituse

3 hoone kandekonstruktsioonide R60 nõuetele vastavuse väljaselgitamiseks tuleks avada nii hoone

kandvad siseseinad kui vahelaed, kusjuures selliste tööde teostamiseks tuleb elamu I ja II korrus

(korterid 1-7) vabastada. See tähendab, et vastavate uuringute teostamise ajaks peavad kaebajad oma

kodudest kogu sealse varaga välja kolima. Juba ainuüksi konstruktsioonide avamine tingib

tuleohutusriskide suurenemist ning I ja II korrusel asuvate korterite siseviimistluste olulist

kahjustamist. Tõendamise kohustuse täitmine eeldab, et esimese seitsme korteri omanikud peavad

taluma oma korterite seinte, lagede ja põrandate avamist ning võimaldama teostada oma korterites

ulatuslikke

ehitustöid.

Niisamuti

puudub

Päästeametil

õigus

nõuda

kõnealuste

kandekonstruktsioonide R60 nõuetele vastavusse viimist, kuna see oleks Näituse 3 korteriomanikele

ebaproportsionaalselt koormav.

4) Päästeamet ei ole arvestanud korterite nr 1-7 omanikele kaasnevate õiguste rikkumisega ja

vastavate nõuete täitmisega kaasnevate ebamugavuste ning kuludega ja on seeläbi rikkunud

kaalutlusõigust.

5) Päästeamet on rikkunud head haldustava. Päästeamet on omapoolse tegevusega andnud

heakskiidu nii 14.05.2004 koostatud ehitusprojektile kui ka selle muudatustele. Lisaks on

Päästeamet läbi viinud Näituse 3 ehitise osas teostatud rekonstrueerimistööde paikvaatlusi nii 2011.

kui ka 2012. aastal. Paikvaatluste läbiviimise üheks eesmärgiks oli tuvastada Päästeameti seisukoht

võimalike tuleohutust ning kasutusloa väljastamist puudutavate asjaolude osas. Päästeamet ei

maininud kuni aprillini 2013 kordagi vajadust tõendada Näituse 3 I ja II korruse

kandekonstruktsioonide tulepüsivust. Päästeameti käitumist arvestades on Päästeamet kuni 2013.

aasta aprillini lähtunud põhimõttest, et esitatud tuleohutusnõuetele peab vastama üksnes Näituse 3

rekonstrueeritav osa ehk III korrus. Seega on Päästeameti tegevus ja otsused olnud kaebajate suhtes

vastuolulised. Seades kaebajatele ca 7 aastat pärast ehitusloa ja selle projekti märkusteta

kooskõlastamist ning ligi 2 aastat pärast objekti ülevaatamist kohustuse teostada täiendavaid töid või

tõendada asjaolusid, mida oleks saanud teha varem, on tehtud head haldustava ning haldusmenetluse

seaduse § 5 põhimõtet rikkudes.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

7. Vastustaja Päästeamet (edaspidi PÄ) vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata

ja menetluskulud kaebajate enda kanda.

1) Renoveerimistööde aluseks olevad ja ülalnimetatud projektid (eelprojekt 2004 ja muudatused

2012) sisaldavad tuleohutusnõuete seletuskirja osa, mille esimene lause ütleb: „Hoone tuleb

renoveerida nii, et ta vastaks TP2 tulepüsivusklassi nõuetele“ ning see ongi Päästeameti vaidlustatud

keeldumise aluseks. Enne renoveerimist ning kolmanda korruse pealeehitamist võis Näituse 3 hoone

vastata ehitise tuleohutusklassile TP3 (tuldkartev) ja asjaolu, et ta sellele vastas, on fikseeritud

ekspert Tiit Rattasepp´a otsuses Tallinnas, Näituse tn 3 elamu tehnilise seisukorra ja pealeehituse

teostamise võimalikkuse kohta.

2) Hoone ümberehitamisel tuleb tagada selle vastavus olulistele tuleohutusnõuetele, mille hulka

kuulub muuhulgas ka kandekonstruktsioonide tulepüsivuse tagamine ettenähtud aja jooksul.

Kolmanda korruse ehitamisega muutus hoone tervikuna tuleohtlikumaks, seetõttu muutusid ka

nõuded hoonele. Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusest nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad

tuleohutusnõuded“ tulenevalt peab Näituse 3 hoonele kolmanda korruse pealeehitamisega ehitis

vastama TP2 klassi nõuetele (tuldtakistav). Nõue on põhjendatud asjaoluga, et hoonest

evakueerumine muutub raskemaks (evakuatsioonitee läheb ühe korruse võrra pikemaks), samuti

muutub keerukamakas kustutus- ja päästetööde sooritamine. Seega peab ka hoone ise tervikuna

renoveerimise käigus muutuma tulekindlamaks, et oleks tagatud võimalus teatud aja jooksul

inimestel ehitisest evakueeruda ja päästemeeskonnal neid evakueerida. Hoone tuli renoveerida

vastavalt Päästeameti poolt kooskõlastatud korterelamu ümberehitusprojektidele selliselt, et hoone

vastaks TP2 tuleohutusklassile, kuna kolmandat korrust vastavalt määruse nr 315 lisale 2 TP3 klassi

hoonetele ehitada ei tohiks. TP2 tuleohutusklassi kuuluvate kolmekorruseliste hoonete

kandekonstruktsioonide puhul saab olla tegu vaid tulepüsivusega R60.

3) Päästeamet ei ole Näituse 3 korterelamu ümberehitustööde käigus esitanud uusi nõudmisi, kõik

nõuded on kirjas nii 2004. a ehitusprojektis ja selle seletuskirjas kui ka neis hiljem tehtud

muudatustes. Hoone ümberehitusprojekti põhjal on ehitusluba 2004. aastal taotlenud KÜ Näituse 3

juhatuse esimees T.P. ning 2012. aastal tehtud muudatustele on alla kirjutanud kõik Näituse 3

elanikud, olles seega teadlikud ümberehitusprojekti(de) sisust. Samuti on 14.05.2004 koostatud

Näituse 3 korterelamu ümberehitusprojektis ja selle hilisemates muudatustes räägitud hoone

vastavusest, mitte vaid selle osa vastavusest ja seega on kohustused TP2 klassi osas pandud juba

2004. aastal terve hoone osas ning tegemist ei ole uute ega muutunud nõuetega. Kuna ekspert Tiit

Rattasepp leidis oma otsuses, et Näituse 3 hoone vastas ehitise tuleohutusklassile TP3 (tuldkartev),

siis pidid kaebuse esitajad ja KÜ Näituse 3 aru saama, et ümberehitusprojektis ja selle muudatustes

nimetatud erineb 2004. aastal fikseeritud olukorrast. Päästeamet rõhutab, et kaebajatele ei ole

pandud kohustust viia hoone vastavusse TP2 nõuetega, vaid kasutusloa andmise kooskõlastusest on

keeldutud põhjusel, et tõendamata on hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus R60. See, kas

hoone hetkel vastab TP2-le või mitte, ei ole teada, sest mingeid tõendeid selle kohta pole esitatud.

4) Päästeamet leiab, et kui Tallinna linna vastuses märgitakse, et nõustutakse kaebajate tellitud

tuleohutusekspert T.Randmaa analüüsi järeldustega; T.Randmaa on toetunud ka Tiit Rattaseppa

arvamusele. T.Randmaa töös märgitakse, et PÄ nõue on ebavajalik ja mitteproportsionaalne.

Tegelikult ei ole majandustegevuse registri andmetel Toomas Randmaa OÜ ega T.Rattassepa osas

andmeid, et nad on ettenähtud korras registreeritud isikuteks, kes võiksid teostada ehitusekspertiise.

Nende isikute hinnangute näol on tegemist isikute subjektiivsete arvamustega.

KAASATUD HALDUSORGANI SEISUKOHAD

8. Kaasatud haldusorgan Tallinna linn nõustub kaebajate seisukohaga nende väidete osas, mis

puudutab Päästeameti varem antud positiivseid kooskõlastusi ehitusprojekti ja ehitusloa menetluses.

Vaidlustatud otsuse punkt 2 täitmine kasutusloa menetluses on haldusorgani arvates kaebajaid

liigselt koormav.

19.11.2012 kooskõlastatud Näituse 3/Sihi 20 korterelamu ümberehituse täiendavate muudatuste

seletuskirjast nähtub, et eelprojekti täiendavate muudatuste projektis muudetakse tuleohutusnõuete

osa seletuskirja ja korruste plaane. Muudatused on kooskõlastanud Päästeameti Põhja Päästekeskuse

esindaja. Kuna projekti muudatused saavad peale kooskõlastamist ehitusloa saanud projekti osaks,

siis tulenevalt tuleohutuse seaduse § 5 lg-st 1 võis TLPA täiendavad muudatused kooskõlastada

üksnes peale seda, kui Päästeamet oli muudatused heaks kiitnud ja nõustunud ehitusprojekti

tuleohutuse osaga. Päästeameti esindaja on täiendavad muudatused kooskõlastanud 16.11.2012.

Seega oli tuleohutuse osale nõuete seadmine ja projekti tuleohutusele vastavuse kontroll üksnes

Päästeameti pädevuses.

Kohalik omavalitsus võib kasutusloa väljastada siis, kui Päästeamet on ehitise kasutusloa andmise

heaks kiitnud. Kuna tuleohutuse üle järelevalve teostamine on Päästeameti pädevuses ning kohalikul

omavalitsusel puuduvad tuleohutuse spetsialistid, siis hinnangu tuleohutuse nõuete täitmise osas

vastavalt kinnitatud ehitusprojektile saab anda üksnes Päästeamet. Sellest tulenevalt ei saa kohalik

omavalitsus kasutusluba väljastada, kui puudub Päästeameti heakskiit. Samuti ei ole kohalikul

omavalitsusel kuidagi võimalik osaleda Päästeameti otsuste tegemisel või neid kuidagi mõjutada.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD

9. Kolmandad isikud A.L. ja K.L. on seisukohal, et Päästeameti otsus on õiguspärane ja paluvad

jätta kaebuse rahuldamata ning kaebajate menetluskulud nende kanda.

Näituse 3 kortermaja kandevkonstruktsioonid peavad täielikult vastama R60 nõuetele ning Näituse 3

korteriomanikud olid sellest teadlikud juba 2004. aastast, mil valmis Näituse 3 ümberehitusprojekti

eelprojekt. Projekti kohaselt oli Näituse 3 olemasolevaks tulepüsivusklassiks TP3. Eelprojekti

peatükis „Tuleohutusnõuded“ on selgelt märgitud, et hoone tuleb renoveerida nii, et ta vastaks TP2

tulepüsivusklassi nõuetele ning et kõik korterid peavad moodustama omaette tuletõkkesektsiooni

piirdetarindite tulepüsivusklassiga EI60. Kuna Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315 jõustus

alles 01.01.2005, st pärast ehitusloa väljastamist, tuli lähtuda Eesti Projekteerimisnormidest (EPN),

mille kohaselt ei olnud kolmekorruseline TP3 korterelamu lubatud ehk kolmekorruseline

korterelamu pidi vastama TP2 nõuetele. EPN kohaselt peavad kolmekorruselise TP2 eluhoone

kandetarindid ning nende jäikuselemendid vastama R60 nõuetele. Ka 2005. a eelprojekti

muudatused nägid ette, et Näituse 3 elamu I ja II korruse korterite kandevkonstruktsioonid peavad

vastama R60 nõuetele. Kuna Näituse 3 elamu ei vasta tuleohutusnõuetele, keeldus Päästeamet

õigesti heakskiidu andmisest ning sellisele hoonele kasutusluba anda ei tohiks. Lisaks on Päästeamet

19.11.2010 paikvaatluse protokollis juhtinud tähelepanu, et korteri 5 vastavus R60 nõuetele on

probleemne.

Näituse 3 elamu I ja II korruse korterites on toimunud ehitustööd, kuid kolmandatele isikutele pole

teada, kas ehitustööde käigus on korterid viidud vastavusse R60 nõuetega. Ka see näitab, et Näituse

3 korterite 1 – 7 omanikud on juba aastaid olnud teadlikud vajadusest ehitada I ja II korrus ringi R60

nõuetele vastavaks. Päästeametil lihtsalt ei olnud õiguslikku alust anda haldusakti, mis sisaldaks

ammendavat nimekirja Näituse 3 elamu puudustest, enne kasutusloa taotluse esitamist. Kaebajad on

ka näidanud hoones teostatavate ehitustööde mahtu tegelikust kordades suuremana.

10. Kolmas isik Korteriühistu Näituse 3 ühineb seadusliku esindaja T.P. kaudu kaebajate

seisukohtadega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata ja kaebajate menetluskulud jäävad nende kanda.

12. Esmalt kontrollib kohus, kas Päästeameti vaidlustatud seisukoht on käsitletav haldusaktina, s.o

kasutusloa menetluses antud eelhaldusaktina või kooskõlastuse ehk menetlustoiminguna, kuna

sellest sõltub, milliseid kaebajate esitatud alternatiivsetest nõuetest kohus lahendada saab.

13. Kolmas isik Korteriühistu Näituse 3 esitas 27.03.2013 TLPA-le taotluse Näituse 3 elamule

kasutusloa saamiseks. Otsuse tegemise seisuga ei ole kasutusluba välja antud. 08.04.2013 seisukohas

nr 7.2-3.1/3096 keeldus Päästeamet ehitise kasutusloa tuleohutuseosale heakskiidu andmisest.

Keeldumise õigusliku alusena viidatakse päästeseaduse § 5 lg 1 p-le 8, mille kohaselt on Päästeameti

ülesandeks mh kohaliku omavalitsuse kirjalikule nõusolekule, ehitusloa taotlemisel ehitusseaduse

kohaselt esitatavale ehitusprojektile ja ehitise kasutusloale heakskiidu andmine või sellest

keeldumine kümne päeva jooksul ehitusprojekti esitamise päevast arvates, kui ehitise suhtes on

õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. Tuleohutuse seaduse § 5 lg 1 sätestab, et kohalik

omavalitsus võib ehitusseaduses sätestatud kirjaliku nõusoleku anda ning ehitusloa ja ehitise

kasutusloa väljastada, kui Päästeamet on ehitusprojekti või ehitise kasutusloa andmise kirjalikult

heaks kiitnud ehitise kohta, mille suhtes on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. EhS § 34 lg 1

p 8 kohaselt kasutusloa väljastamisest keeldutakse mh juhul, kui ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud

nõuetele. Seega juhul, kui Päästeamet on tuvastanud, et ehitis ei vasta õigusaktides kehtestatud

tuleohutusnõuetele ning keeldub kasutusloa andmist heaks kiitmast, ei tohiks kohalik omavalitsus

kasutusluba väljastada.

Eelhaldusakti mõiste tuleneb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p-st 2, mille kohaselt võib

haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul

lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). HMS § 52 lg 2 kohaselt kohaldatakse

eelhaldusakti suhtes haldusakti sätteid. Riigikohus on leidnud, et HMS § 51 lg 1 tähenduses on

haldusakti tunnuseks see, et tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt

avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse,

muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Toimingul see tunnus puudub (RKHK

13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 12).

Kooskõlastuse ja arvamuse andmist reguleerib HMS § 16. Riigikohtu praktika kohaselt on HMS §

16 lg 1 kohane siduva iseloomuga kooskõlastus menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt (vt nt

RKHK 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07, p 19; RKHK 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 4).

Riigikohtu hinnangul saab eelhaldusaktiks pidada näiteks sellist akti, millega tehti õiguslikult

siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ning määrati osaliselt kindlaks

lõpliku haldusakti sisu. Kuigi sellisest eelotsustusest ei teki menetlusosalistele koheselt veel

mingisuguseid õigusi ega kohustusi, ei või haldusorgan lõpliku otsuse tegemisel eelhaldusaktis

tuvastatud asjaoludest (mille ümberhindamiseks lõpliku haldusakti andmist otsustaval haldusorganil

pädevus puudub) mööda minna (RKHK 13.11.2008 otsus nr 3-3-1-26-08, p 14).

Ehitus- ja kasutusloa menetluse raames annavad teised haldusorganid luba menetlevale

haldusorganile üldjuhul siiski kooskõlastusi (vt RKHK 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 4),

mille eesmärk ei ole teha kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat asjaolu (RKHK

15.04.2010 määrus nr 3-3-1-1-10, p 11).

Kohus on seisukohal, et Päästeameti 08.04.2013 seisukoht nr 7.2-3.1/3096 on olemuselt siduv

kooskõlastus. Päästeamet on selle seisukohaga kasutusloa menetluse raames toonud välja, millised

tuleohutusega seotud asjaolud on Näituse 3 elamus tõendamata ning sellest tulenevalt on ta

keeldunud ehitise kasutusloa tuleohutusosale heakskiidu andmisest. Päästeamet ei ole tegelikkuses

tuvastanud, kas Näituse 3 elamu vastab tuleohutusnõuetele või mitte, vaid üksnes keeldunud

heakskiidu andmisest talle teadaolevate andmete pinnal. Päästeameti seisukohast saab ühtlasi

järeldada, mida on vaja teha, et Päästeamet oma heakskiidu siiski annaks. Tallinna linnal on näiteks

võimalik nõuda ekspertiisi tegemist ehitusseaduse (EhS) § 33 lg 3 alusel, millega selgitataks välja,

kas Näituse 3 vastab tuleohutusnõuetele või mitte. Kohtule ei nähtu, et antud juhul oleks pidanud

Päästeamet andma välja haldusakti. Kuna kooskõlastus on menetlustoiming, saavad kaebajad nõuda

Päästeameti 08.04.2013 heakskiidu andmisest keeldumise nr 7.2-3.1/3096 õigusvastasuse

tuvastamist, mitte tühistamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased kaebajate viited haldusakti

motiveerimise nõuetele ja etteheitele, et vastustaja rikkus HMS § 40 lg 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt

peab vastustaja enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaldama asja kohta arvamuse

andmise. Kuivõrd kohus leiab, et kooskõlastamine on menetlustoiming, siis ei saa lähtuda

haldusaktidele esitatud nõuetes, küll aga tuleb ka toimingut põhistada ja HMS § 40 lg 2 sätestab, et

enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab

haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

Kuivõrd kaebajad ei saa kohustada Linnavalitsust väljastama selle kasutusluba ilma PÄ nõusolekuta,

siis võib eelmärgitud PÄ toiming rikkuda kaebajate õigusi, kui nad soovivad kasutusloa väljastamist.

EhS § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile ning § 29 lg 1 punkti 3 alusel on

ehitise omanik kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise.

14. Ehitusseaduse (EhS) § 32 lg 1 sätestab, et ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse

nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada

vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Seega on kasutusluba haldusmenetluse seaduse (HMS) §

51 lg 1 mõistes avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või

kohustuste tekitamisele-muutmisele või lõpetamisele suunatud haldusakt. Linnavalitsus ei ole

andnud veel haldusakti, millega kasutusloa väljastamisest oleks keeldutud, seega ei ole kaebajatel

võimalik vaidlustada keelduvat haldusakti, mida veel antud ei ole. Ka ei ole veel tekkinud kohtule

esitatud andmete alusel olukorda, mil TLPA oleks olnud tegevusetu ja jätnud kasutusloa välja

andmata, kuna ükski menetlusosaline ei ole TLPA-le ette heitnud, et viimane oleks läbi viinud

menetluse haldusakti andmiseks või siis sellest keeldumiseks. HMS § 43 lg 2 sätestab, et kui

taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt (vt ka RKHK

04.11.2002. a otsus asjas nr. 3-3-1-51-02, p 12 ning 12.10.2009. a otsus asjas nr. 3-3-1-50-09, p 12).

Kaebajad on esitanud kohtule kaebuse ajal, mil TLPA ei ole vastu võtnud veel otsust ega keeldunud

ehitusloa väljastamisest, samas on äratuntav, et PÄ kooskõlastuseta ta ei saa lahendada kaebaja

ühtegi taotlust, mis on seotud kasutusloa väljastamisega. Keelamis -ja kohustamisnõude rahuldamise

eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (vt RKHK 16.10.2013. a määrus asjas nr. 3-3-1-

39-13, p 10 ning 19.11.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-62-09, p 11).

Kuigi kohtule ei ole saanud asja menetlemisel teatavaks täpsemad TLPA kavandatud tegevused ja

kohtule ei olnud äratuntav, kas TLPA hakkab kasutusloa väljastamist menetlema, kui PÄ leiab, et

hoonele kasutusluba anda ei saaks, siis haldusasja materjalidest nähtub, et käesoleval juhul esitasid

kaebajad ja KÜ linnavalitsusele enne kasutusloa väljastamisest otsuse tegemist kaks omavahel

seotud taotlust, so taotluse kasutusloa väljastamiseks koos muudetud ehitusprojektiga. Kohtule ei

nähtu, kuidas TLPA kinnitades ehitusprojekti muudatusi pidas võimalikuks tagantjärgi lugeda, et

ehitustööd on kulgenud kooskõlas ehituslubadega või kas TLPA kavandab hoopiski uue ehitusloa

väljastamist. Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks ehk

luba ehitamiseks ehitusprojekti tingimustel. Ehitusprojekti muudatuste kooskõlastamine tähendab

seepärast ka ehitusloa muutmist. Ehitusloa muutmise otsustab haldusakti andma pädev haldusorgan

haldusaktiga kaalutlusõiguse alusel. Kui ehitamisel on kaldutud kõrvale ehitusprojektist, siis peab

kohalik omavalitsus enne, kui ta otsustab kasutusloa andmise, hindama kõrvalekaldumiste olulisust

ja ehitusloa muutmise vajalikkust. Kohtu arvates ei saaks linnavalitsus otsustada kasutusloa

väljastamise küsimust enne, kui ta on otsustanud ehitusloa muutmise (RKHK 22.02.2005. a otsus

asjas nr. 3-3-1-84-04, p-d 9,10). 01.05.2009 jõustus EhS § 34 lg 1 p 61 (RT I 2009, 20, 132), mis

võimaldab kasutusloa väljastamisest keelduda, kui kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt

erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa

taotlemisel esitatud ehitusprojektist. Nimetatud säte võimaldab kohalikul omavalitsusel keelduda

kasutusloa väljastamisest, kui uue ehitusprojekti kõrvalekalded ehitusloa saanud ehitusprojektist on

sedavõrd olulised, et toovad kaasa ehitusloa muutmise vajaduse. Samas saab märkida, et nimetatud

säte ei anna kohalikule omavalitsusele koheselt õigust keelduda ehitusprojekti oluliste muudatuste

tõttu kasutusloa väljastamisest olukorras, kus isik on esitanud ka taotluse muudetud ehitusprojekti

kooskõlastamiseks. Vastava taotluse esitamise korral tuleb kohalikul omavalitsusel esmalt otsustada

senise ehitusloa muutmise vajadus ja võimalikkus ning alles seejärel lahendada taotlus kasutusloa

väljastamiseks. Mõlemal juhul on tegemist isiku õigusi ja kohustusi mõjutavate otsustega, mis tuleb

seega vormistada haldusaktina. Hetkel võib aru saada TLPA vastustest, et muudetud projektis

linnavalitsuse arvates ei olnud puudusi, mis ei võimaldaks juba väljastatud ehituslubade alusel

kasutusloa väljastamist, ent ometi ei ole TLPA vastamisel kinnitanud, et ta saaks kasutusloa anda,

kui PÄ ei ole nõustunud kasutusloa väljastamisega hoonele. EhS § 24 lg 2 sätestab, et kui ehitusloa

taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldab ehitusloa väljastaja ehitusloa taotlejal

puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja; EhS § 34 lg 2 sätestab, et kui kasutusloa

taotleja esitatud dokumendid on puudulikud, peab kasutusloa väljastaja võimaldama taotlejal

puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja. Menetlusosalised ei märgi, et TLPA oleks

määranud mingid kindlad tähtajad taotluste puuduste kõrvaldamiseks. Kui puuduse kõrvaldamine

on võimatu ja kui puudus ei ole ehitise ohutust arvestades oluline, otsustab kasutusloa väljastaja

kasutusloa väljastamise esitatud dokumentide alusel. Kohtule ei nähtu, et linnavalitsus oleks

käesoleval juhul eeltoodud viisil toiminud ja ei nähtu, et TLPA oleks teatanud taotlejatele, et

esinesid projekti muudatuse puudused.

Kuivõrd kaebajad ei ole TLPA vastu suunanud ühtegi nõuet ja nad jäid peale korduvaid arutlusi

siiski juba esitatud nõuete juurde ning peavad vajalikuks justnimelt suunata oma nõuded PÄ

toimingu vastu, siis puudub kohtul võimalus panna kohustusi TLPA-le (HKMS § 41 lg 3).

Planeerimiskaebuste jt sarnaste kaebuste erinevate aluste eristamine piirab asja läbivaatamise ulatust

ja käesolevalt ei saa kohus eelnevast tulenevalt lahendada neid küsimusi, mis tuleb lahendada

TLPA-il ja kohus ei saa panna TLPA-le ettekirjutusega ühtegi kohustust.

Kaebaja on siiski möönnud, et kui tegemist on PÄ toiminguga, siis ta on esitanud PÄ haldusakti

tühistamise nõude kõrval ka alternatiivse nõude, so PÄ toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude

ja leiab, et, kui kohus tuvastab PÄ toimingu õigusvastasuse, siis saab kohus keelata PÄ-il esitada

nõuet, mis takistab antud hetkel kasutusluba väljastada. Kaebaja esitas lisaks keelamisnõude ning

kohus siinkohal märgib, et kuivõrd keelamiskaebuse nõue saab olla suunatud haldusakti andmisest,

toimingust või selle jätkamisest hoidumisele (HKMS § 37 lg 2 p 3), ka siis on (keelamis)kaebuse

aluseks kaebaja õiguste rikkumine nõude esemeks oleva haldusakti või toiminguga (RVastS § 4 lg 1

ja § 5 lg 1). Kui kohus leiab, et PÄ toiming on õigusvastane, siis ei saanud kohus ühtlasi välistada,

et antud juhul ei saaks keelamisnõuet esitada. HKMS § 45 seab küll (kaebeõiguse piirangud),

piirangud keelamisnõude esitamiseks, ent vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel võib

osutuda vajalikuks keelata vastustajal esitada nõudeid, mis kasutusloa väljastamist saavad

kokkuvõttes mõjutada. Kaebaja saab tulenedes RVastS § 5 lg-t 1 esitada kaebuse, kui esineb

reaalne oht isiku õiguste rikkumisele. Kuna keelamiskaebuse lubatavuse eelduseks on HKMS § 45

lg-st 1 tulenevalt järgmised tingimused: 1) akt või toiming oleks isiku õigusi rikkuv (esineks riive);

2) õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida; 3) on põhjust arvata, et

selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Samas pidi kaebaja oma nõuet esitades arvestama,

et keelamiskaebusega ei saa keelata kõiki võimalikke isiku suhtes negatiivsete haldusaktide andmist

või toimingute tegemist tulevikus. Kuigi HKMS § 45 lg 1 kui ka RVastS § 5 lg 1 seavad keelamis-

kaebuse lubatavuse eelduseks selle, et õigusi ei saaks kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal

vaidlustamisel, on Riigikohus väljendanud seisukohta, mida võib mõista ka leebemana võrreldes

seaduses sätestatuga. Käesolevalt kaebaja on kohtu arvates nimetanud muu põhjendatud huvi

keelamiskaebuse esitamiseks, kuna ka antud asjas esineb oht pöördumatuteks tagajärgedeks, kui

aastaid kestev kasutusloa andmise edasilükkamine on võimalik PÄ kooskõlastuse puudumisest.

Iseenesest ei saanud kohus käesolevalt välistada, et kaebajatel esineb põhjendatud huvi vaidlusaluse

toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, sest aitaks neid edasises menetluses.

15. Kasutusloa väljastamisel tuleb kohalikul omavalitsusel kontrollida, kas ehitamine on toimunud

ehitusprojekti alusel. Selline põhimõte tuleneb EhS § 31 lg 2, mis võimaldab ehitusprojektis teha

muudatusi. Kui TLPA oleks kasutusloa väljastamise menetluse käigus ise avastanud, et ehitamine

pole toimunud kooskõlas ehitusprojektiga, siis poleks loogiliselt elamule kasutusloa väljastamine

võimalik. Vastavalt EhS § 32 lg-le 1 kontrollitakse kasutusloa väljastamise menetluses muuhulgas

ehitise vastavust ehitusprojektile jms. TLPA on põhimõtteliselt nõustunud, et eramu kasutusloa

andmisel on vajalik PÄ kooskõlastus ja seda antud juhul PÄ andnud ei ole. Päästeseaduse § 5 lg 1 p

8 alusel PÄ (Põhja Päästekeskus ) antud juhul ei andnud heakskiitu ehitise kasutusloa väljastamisel,

kuna objekti kasutusloa komisjonis ning ülevaatuse käigus objektil tuvastati mitmeid puudusi ja

nagu asja materjalidest nähtub, tuvastati puudused tuleohutusnõuete osas, millest kaebaja on

vaidlustanud vaid p 2 (tlk 13 I kd). TLPA on aga nõustunud, et kasutusloa väljastamine ei oleks

võimalik juba ka muudel põhjustel. Kuna kaebaja soovib siiski konkreetse PÄ poolt esitatud nõude

kontrolli, siis saab kohus vajadusel teha ettekirjutuse, kui osutub tõeseks, et PÄ kooskõlastuse

keelduv konkreetne nõue võib edasist menetlust siiski takistada ja kaebajatel positiivset lahendit

saavutada, kui ta muud esile toodud puudujäägid kõrvaldab. Kohus mõistab PÄ vastust nii, et

objekti ülevaatuse käigus kontrollitakse, kas konkreetne ehitis vastab seaduses sätestatud nõuetele ja

kui vajalik, siis võrdleb neid koostatud asjakohaste dokumentidega. Kõikide ehitusseaduses nõutud

dokumentide olemasolu kontrollitakse enne kasutusloa väljastamist veel ka TLPA poolt. Objekti

ülevaatus toimus 01.04.13.a. (osales K.Gudinas) ja ta avastas mitmeid puudusi, millest nähtuvalt on

tõendamata muuhulgas hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus R60. Kohus ei nõustu

kaebajatega selles, et neil puudus võimalus esitada oma dokumente/tõendeid või arvamusi, kuivõrd

Päästeameti arvamuse andmiseks olid kaebajad esitanud oma taotlused TLPA-le koos

dokumentidega, mille alusel hakataksegi kooskõlastusi lahendama. PÄ on ka teatanud, millises osas

puudub tal võimalus anda oma arvamust, st küsimuses, kas kogu seina/kandekonstruktsioonile

esitatav ajaline tulepüsivusnõue on täidetud, kuna puuduvad seda hinnangut anda võivad

dokumendid. Vastustaja on selgitanud, miks ta leiab, et pealeehitust ei ole teostatud viisil, et

ehituslikult omab kolmas korrus iseseisvat kandekonstruktsiooni. Kuna PÄ-le ei ole käesoleva ajani

ja ka kohtule esitatud poolte poolt tõendeid, mis lõplikult kõrvaldaksid kahtluse tuleohutusnõuete

rikkumise või rikkumise puudumise kohta, ei ole kohtul võimalik kummutada tõusetunud kahtlusi.

Tulenevalt Päästeameti arvamusest ei ole kahtlus tuleohutuse küsimuses ilmselgelt põhjendamatu ja

enne kasutusloa andmist tuleb kahtlus kõrvaldada.

EhS § 33 lg 2 p 2 tuleneb kohustus, mille kohaselt tuleb kasutusloa saamiseks esitada ehitusprojekt,

mille järgi hoone on ehitatud, see annab ka vastustajale vastuse, mille kohaselt on selles

põhimõtteliselt esitatud lahendused, mis tagavad tuleohutuse, kui järgitakse tuleohutuse suhtes

projekti kinnitamisel esitatud kooskõlastusi ja tuleohutuse lahendusi. Kui ehitusprojektis lahendused

puuduvad või ei ole koostatud projekti, mis tuleohutuse seatud nõuded täidaks, tuleks TLPA-il anda

välja kasutusluba, mis võib osutuda õigusvastaseks, sest tulepüsivusnormide nõuete järgimine ei

taga ehitise ohutust ning ei ole vähetähtis nõue. Kaebajatel oli veel ka halduskohtumenetluse kestel

võimalik

esitada

halduskohtule

tõendeid

ja

dokumente,

mis

kinnitaksid,

et

hoone

kandekonstruktsiooni osas on tuleohutusnõuded täidetud, ent kaebajad seda ei teinud. Erinevate

spetsialistide koostatud arvamused, kuidas mõista õigusnorme või tõlgendada ehitusprojekti, ei

asenda eeltoodud nõuet. Ka kohtule ei ole esitatud tõendeid ehitamise käigus teostatud tegevuste

kohta tuleohutusnõuete järgimisel ja ei esitatud vastavat tehnilist dokumentatsiooni, mille alusel

saaks halduskohus kummutada PÄ väited. Kasutusloa väljastamiseks oleks saanud põhimõtteliselt

esitada ka nt ehitustööde päevikud, kaetud tööde akte, mis peaksid olema aluseks kasutusloa

väljastamisel ja võimaldaks kontrollida konstruktsioonide nõuetekohast ehitamist.

EhS § 3 lg 1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja

ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või

varale või keskkonnale. Sama sätte lg 3 sätestab, et ehitis peab tulekahju korral säilitama ettenähtud

aja jooksul oma kandevõime. Ehitises peab olema takistatud iseeneslik tule ja suitsu levimine,

samuti tule levik naaberehitistele. Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida, inimestel peab

olema võimalus ehitisest ise evakueeruda ning tulekahju korral peavad olema tagatud

päästemeeskondade ohutus ja tegutsemisvõimalused.

EhS § 3 lg 11 kohaselt võib Vabariigi Valitsus ehitise omadustest ja kasutamise ohutusnõuetest

tulenevalt kehtestada nõuded ehitisele või selle osale. EhS § 72 lg 1 sätestab, et enne käesoleva

seaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele, välja

arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas. Käesolevas asjas eeldab PÄ, et ehitis vastaks neile

nõuetele, kui kolmandat korrust ei oleks ehitama hakatud. Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr

315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks

ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt loetakse olulisteks

tuleohutusnõueteks nõuded, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: (1) säilib

ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; (2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; (3) on

ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; (4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; (5)

on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; (6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; (7) on

arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt peavad olulised tuleohutusnõuded olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. Määruse §

2 lg 3 sätestab, et ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui

on arvestatud tulekahju puhkemise korral võimalikku inimeste evakuatsiooni ja varakahjude

minimeerimist ning tulekahjuga seotud võimalikku kahju avalikkusele, sealhulgas keskkonnale ning

kui: (1) ehitis ja selle osa vastavad käesoleva määrusega ettenähtud piirväärtustele või (2) ehitis ja

selle osa vastavad asjakohasele tehnilisele normile või (3) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele

standardile või (4) arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil on tõestatud ehitise

vastavus olulistele tuleohutusnõuetele, kusjuures on arvestatud tulekahju võimaliku puhkemise ja

kustutamisega.

Määruse nr 315 rakendussätte § 40 lg-st 1 tuleneb, et enne määruse jõustumist õiguslikul alusel

ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama §

2 lg 1 p-des 5 ja 6 toodud nõuetele. Käesolevalt on tegemist olukorraga, mil ehitist asuti

rekonstrueerima. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral

tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus määruses sätestatud nõuetele.

Kaebajad leiavad, et määruse nr 315 nõuetele peab vastama elamu juurdeehitatud osa, s.o

väljaehitatud III korrus, mitte aga I ja II korrus.

Kohus nõustub seisukohaga, et määruse § 40 lg-s 6 tulenev nõue saab täidetud, kui esineb

olukord, et hoonet laiendatakse näiteks selliselt, et see suureneb ehitisealuses pindalas, mitte

ei teostata pealeehitamist ja korruste lisamist. Määruse tuleohutusnõuded kehtivad olukorras,

kus toimub pealeehitamine, kogu hoone suhtes. Vastupidine seisukoht ei oleks kooskõlas

ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete eesmärgi ja mõttega. Määruse nr 315 lisast 2 nähtub, et

TP2-klassile (määruse § 4 lg 3 p 2) vastaval elamul on lubatud kuni 4 korrust ning TP3-

klassile (määruse § 4 lg 3 p 3) vastaval elamul kuni 2 korrust. Kui elamu vastab TP3-klassile,

saab sellele III korruse peale ehitada vaid juhul, kui hoone, sh olemasolevad korrused,

ehitatakse vastavaks TP2-klassile, vastupidiselt ei oleks saavutatav hoone vastavus

tuleohutusnõuetele. Kohus loeb, et ka tuleohutuseksperdi T.Randmaa töös (tlk 83 I kd) on

esile toodud, miks on äärmiselt raske leida sobivat lahendust tuleohutusnõuete tagamiseks,

kui kavandatakse vanema klassi (TP3) ehitise rekonstrueerimine ja et sellega võivad

kaasneda kallid ümber-ehitustööd. Ka tema märgib, et eelduslikult oli elamu selle valmimise

hetkel kooskõlas ehitusnõuetega ja et tuletõkketsoonid moodustatakse olemasolevas hoones

siis, kui see on ehituslikult võimalik, kuid kohus ei nõustu seisukohaga, mille kohaselt

ruumide seinte ja lagede viimistluse kaitsekihtide paigaldamine ei ole mõistlik. Kuid töös ei

ole esitatud andmeid, millest saaks järeldada, et hoone algse konstruktsiooni osas korterite

remontimisel oleks tagatud senise olukorra säilimine, st et vajalik algne kaitsekiht oleks

olemas ja säilitatud. Kohtule ei nähtu, et oleks olnud lubatav muuta korterite remondi ja

ümberehitamise käigus, mis oleks taganud varem olnud kaitsekihtide säilimise ja selles mõttes

ei ole kohtul võimalik veenduda, et korterite nn remontimisel pole tehtud ehitustöid nii, et

kaitsekihid säilisid või et nende muutmisel oleks kaitsekihid üldse jäänud. Kaebuse esitajatel

oli võimalik esitada seletusi, dokumente ja tõendeid sellest, kuidas ja millal keegi oma

korteris muudatusi tegi ja iseenesest ei ole kohtule äratuntav, et kui ikkagi muudatusi tehti ja

senised kaitsekihid eemaldati, et siis juba saaks anda hinnanguid, et kaitsekihtide

parendamine ei oleks mõistlik või võimalik. Ka ei saa toetada hinnangut, et seinte tinglik

tulepüsivus on 30-60 minutit, mille saab anda siis, kui on teada, et varasemat kaitsekihti ei

eemaldatud. Käesolevalt pole kaebajad avaldanud kohtule ega PÄ-le, missugused konkreetsed

tööd korterites tehti, sellise teabe avaldamine ei tingi ekspertiisi tegemist ning ei koorma

kaebajaid majanduslikult. Asjaolu, et Põhja-Eesti Päästekeskus tegi kaebajate palvel ka

paikvaatlust ja koostati mitu protokolli ning neis ei toodud esile vajadust esitada korterite

kohta andmeid, ei kinnita kohtule, et PÄ oleks hiljem pidanud jätmata tähelepanuta, et tema

poolt ja varasemalt tuleohutusprojekti puudutav osa tuleks jätta täitmata. Kohtule ei ole

täpsemal teada, missugused palved oli esitanud ühistu, kuid saab nõustuda seisukohaga, et kui

paluti kontrollida korter 8 osas projektijärgset ehitamist, siis toodi esile, et ka selles osas on

konstruktsioonide tulepüsivus tõendamata ( vt nt 19.11.12.a. tlk 89 I kd). PÄ on ise

tunnistanud kehtetuks oma eelmärgitud kontrolli tulemuse, kuivõrd kasutusluba ei olnudki

esitatud menetlemiseks TLPA-le ja kohtule jääb arusaamtuks, miks KÜ Näituse 3 oli objekti

palunud kontrollida, kui ta pidi ise teadma, et ühistu ei ole esitanud taotlusi, mille raames

saaks PÄ oma otsustuse teha. Pigem võib kontrollimise tellimine viidata asjaolule, et

tuleohutusnõuded olid täitmata ning selliselt püüdis ühistu leida väljundit ja koguda tõendeid,

mis hiljem kasutusse võtta. Kohus leiab, et sellised vahekontrollid ei andnud kaebajatele ja

ühistule õigustatud ootust, et hoone kasutusloa väljastamisel ei saa nõuda tuleohutusnõuetele

vastavust. T.Randmaa OÜ 21.04.13 vastusest K.S. järelpärimisele saab järeldada, et ka tema

ei anna hinnangut elamu ümberehitamise tehtud töödele ja kvaliteedile. Asjatundjalt on

tellitud uurimus, mille kohaselt kaebajad järeldavad, et kui tuleks ümberehitus teostada PÄ

poolt nimetatud nõuete kohaselt, oleks tulnud elamispind ajutiselt vabastada ja ka nüüd, kui

tuleks hakata täitma PÄ kooskõlastamata jätmisel esitatud nõudeid, tuleks elanikel hoonest

välja kolida. Kohus siinkohal nimetab vaid, et ilmselt sellest arvamusest ajendatuna ei ole

kaebajad asunud uurima, mida tegelikult pidas silmas PÄ, ent nagu nähtub, ei olnud keegi

kasutusloa saamiseks esitanud TLPA-le või siis PÄ-le küsimusi selle kohta, kuidas tuleks

projekti nõudeid mõista ja täita. PÄ on selgitanud, miks tema ei ole äärmuslikke nõudeid

esitanud ja et hoones pealehitustööde alustamine ei eeldanud kuidagi korterites selliste

muutuste teostamist, mil varasemalt olemasolud kaitsekiht saaks eemaldatud või kahjustatud

ja PÄ ei saanud kuidagi eeldada, et korterites hakatakse muutma senist olukorda. Kui

kaebajatele oli teada, et väljastatud projekt ei anna võimalust ehitada ümber kortereid 1-7, siis

saab järeldada, et sellist asjaolu, et ehitamist/remonti siiski teostatakse, ei saanud ette aimata

ka vastustaja.

Seega nähtub, et Päästeseaduse § 5 lg 1 p 8 kohaselt on PÄ ülesandeks ehitusprojektidele ja

ehitiste kasutusloale heakskiidu andmine või sellest keeldumine, saanuks vajadusel

projektidest mittearusaamist vältida, kui oleks tehtud organile järelepärimine. Tuleohutuse

seaduse (TuOS) § 5 lg 1 kohaselt sõltub kohaliku omavalitsuse otsus sellest, mida on PÄ

heaks kiitnud. PÄ ei ole heaks kiitnud ühtegi projekti, milles oleks loobunud esialgselt seatud

tuleohutusnõuetest ja isegi juhul, kui nüüdseks on selgunud, et TLPA, kaebajad ning PÄ

mõistavad väljastatud projekte ja ehituslubasid erinevalt, tuleb kohtul nõustud PÄ

seisukohaga ja 3.isiku seisukohaga, mille kohaselt ei saa kaebajad nõuda, et PÄ-it tuleks

keelata kandekonstruktsioonide I ja II korruse osas vastavuse tõendamist tulepüsivusnõuetele

ja keelata esitada nõudeid kandekonstruktsioonide vastavuse osas.

PÄ –il on õigus hinnata valminud ehitise või selle osa tuleohutusele vastavust heakskiidetud

ehitusprojekti või ehitusloa alusel ja keelduda heakskiidust; PÄ ei ole esitanud uusi nõudeid,

kuna kõik nõuded on kirjas ehitusprojektis, seletuskirjades ja hilisemates muudatustes. PÄ on

selgitanud, miks ta ei saa rekonstrueerimistöid hinnata ja kontrollida ja põhjuseks on

ehitustööde dokumenteerimata jätmine. Ehitise ülevaatusel kontrollitakse ja lähtutakse

hinnangu andmisel ehitise tehnilistest dokumentidest vastavalt EhS § 33 lg 2 p 3, ehitise

ülevaatuse korra alusel, milleks on Majandus-ja kommunikatsiooniministri 26.11.02

kinnitatud määrus nr 11 „Ehitise ülevaatuse kord“ ( vt § 2 ka 3). Kohus on eelnevalt juba

märkinud, et EhS § 31 lg 2 nimetab dokumendid, mis on kaebajatel võimalik esitada ning ka

kohtuasja arutamisel ei suutnud kaebajad selgitada, miks nad ei kanna hoolt selle eest, et kui

kõiki dokumente pole, puuduks neil sootuks võimalus enda tehtud töid kirjeldada ja tõendada.

Põhimõtteliselt ei saaks tekkida olukorda, et ehitatakse ja ei kanta hoolt selle eest, et oma

tegevusi tuleb tõendada. Projektist täpsemad kõrvalekalded saab PÄ esitada, kui talle

võimaldatakse andmed, millised tööd on teostatud. Kuna aga krt 8 omanik on selgitanud ka

seda, kuidas tema poolt oli korruse pealehitamine läbi viidud, ei ole PÄ-le ette heidetav, et ta

selle isiku seletustele on vastamisel toetunud, kuivõrd nähtub, et ühistu ja 3.isiku vahel on

omakorda vaidlus, et ehitamisel on tehtud vigu. See asjaolu, et ühistu ja kaebajad on teinud

etteheiteid kolmanda isiku poolt ehitamisele, ei ole vaidluse alla ja menetlusosalised seda ka

tunnistavad. On algatatud ka vastastikused kohtuvaidlused tsiviilasjades, mis tähendab, et kui

selles vaidluse teostatakse ehitusekspertiis, võib selguda PÄ-i jaoks olulisi asjaolusid, kuid

see sõltub, missugune ekspertiisitaotlus esitatakse ja lõppeks määratakse. Ent see faktiliselt

kinnitab, et esineb põhjendatud kahtlus ehitamise õiguspärasuses, mida PÄ ise kõrvaldada ei

saaks. Kohus juba märkis, et ei ole täile määral äratuntav TLPA positsioon, kuna ta ei ole veel

otsust teinud ja kohtule nähtus, et kui enam midagi ei ehitata ning ehitustegevus on sootuks

lõppenud, siis jäi arusaamatuks ka kaebajate /ühistu soov projekteerimistingimuste uueks

muutmiseks. PÄ sai antud olukorras lähtuda PÄ heaks kiidetud projektist, mis oli ehitamise

aluseks, mil tuleohutuse seletuskirjade osas oli selgelt märgitud, et hoone tuleb renoveerida

nii, et ta vastaks TP2 tulepüsivusklassi nõuetele ja kohus ei nõustu seisukohaga, et joonistel

puudus vastavalt tähistus. Näituse 3 hoone võiski vastata tuleohutusklassile TP3, see ei oleks

tohtinud muutuda. PÄ on aktsepteerinud seejuures T.Rattassepa otsust, milles anti enne

ehitamisele asumist hinnang hoone tehnilise seisukorra kohta, et saaks otsustada

pealehitamise küsimust ja nendel andmetel järeldas PÄ, et TP3 klassi hoonele reeglina peale

ehitada ei saaks. Selle tõttu oligi PÄ esitanud nõudmise, mis kohustas leidma lahendusi, et

hoone vastaks TP2 nõuetele, et saavutada 3-korruselise hoone kandekonstruktsioonide

tulepüsivus R60. Nõue on sellisena püsinud 2004.a. ümberehitusprojektist tuleohutust

puudutavas osas ja kui käsitleda 2012.a. ümberehitusprojekti juba varasema dokumentatsiooni

osana (nagu seda käsitleb TLPA), ka siis ei saaks PÄ kooskõlastusest välja lugeda, et ta on

tuleohutuse osas teinud muudatusi. Hoone tuleohutuse tulepüsivusklassi osas on olnud ja jäi

PÄ esitatud nõudena TP2 tulepüsivusklassi nõue. Kohtule nähtub, et vaidlust ei saa olla

küsimuses, justkui poleks hoones tehtud muid ehitustöid, kui seda kirjeldab ehitusprojekt ja

suulisel küsitlusel istungil viibinud isikud kinnitasid korterite ümberehitamist ehkki nad

pidasid neid remonttöödeks, mis ei vaja projekti või ehitusluba, ei ole ka seda võimalik

kontrollida, kuna konkreetseid asjaolusid saavad tõendada paraku vaid kaebajad ise. Seega on

tõusetunud ülesse küsimus, kas ja kuidas on säilinud enne pealisehitise aegne ehitis ja on

tõenäoline, et kui ka seda muudeti, siis nõrgenes hoone tervikuna tuleohutuse mõttes.

Kohus märkis, et ei saa ka nõustuda, et kaebajatele ei ole teada, mis oleks saanud PÄ-le

esitada või et nendega pole asja sootuks arutatud, kui nähtub kasvõi nt paikvaatluse

protokollist 19.11.10 (tlk 170 I kd), et krt 5 oli jälgitav, et kandekonstruktsioon ei vasta

nõuetele, juhiti tähelepanu, et puitpostid 2tk on katmata tulekaitsevõõbaga jms. Kuigi kohus

nõustub, et tähelepanekuid on tehtud erinevatel aegadel ja erinevad mahus, ei saa kohus

nõustuda seisukohaga, et kaebajatele või ühistule oli teadmata, et korterid tuleb

sektsioneerida. Kaebajatele on ka teatatud, et mitte ilmtingimata ei ole vajadust teostada

kohtvaatlus ja avada konstruktsioone, kui on vajadus esitada dokumentatsioon (vt PÄ vastus

25.04.11 tlk 171 I kd). PÄ eeldas dokumentide olemasolu ja saamist, kuivõrd ei nähtunud, et

kaebajad või ühistu oleks selgelt teatanud selle puudumisest ja kui nüüd on selgunud, et neid

ikkagi ei esitata või ei saa esitada, kuna dokumentatsioon puudub, siis ei ole kohus pädev

otsustama, mismoodi oleks kõige otstarbekam talitada, kui kaebajatel endil puudub selge

nägemus, mida nad sooviksid ja saaksid veel ise teha. Kaebajad ei asunud kohtus tõendama,

et neil puuduksid ka tegelikult võimalused kohapealse kontrolli teostamiseks ja tehtud tööde

osas igasuguste dokumentide esitamiseks, kuigi kohus arutas ka selle küsimuse läbi ja nähtus

saadud vastustest, et pigem on osade korteriomanike poolt tegemist põhimõttelise

vastuseisuga või ka osal mugavusega mitte esitada tõendeid, dokumente, millele võiks PÄ

oma hinnangu anda. K.Gudinas on lisaks ka selgitanud (24.10.12 tlk 172 pöördel), et hoonest

ülevaate saamiseks esineb ka muid meetodeid ja saab otsustada, et need on usaldusväärsed

(analüütiline, arvutuslik). Asjaolu, et kaebajad on koheselt asunud uurima ja arvestanud vaid

neile kõige koormavamat viisi tehtud ehitustööde kontrollimiseks, on ilmselt siiski tingitud

kaebajate või ka ühistu liialdustest, et vältida esmalt mistahes koostöö PÄ-ga. Hooneosa kohta

sai dokumendid esitada kolmandate isikute kaudu, ülejäänud osa saavad kaebajad ise üle

kontrollida, ent võimatu ei ole ka ekspertiisi tellimine ja seda nii, et hoonest ei pea välja

kolima. Tööprotokollid, mis koostasid inspektorid kohapeal ei saanudki antud juhul, kui kogu

hoone osa kohta puudusid kindlad andmed ja dokumendid, kontrollida muud, kui seda

võimaldati. Asjaolu, et ühistu liikmeid ei kaasatud 19.11.12.a PÄ poolt täiendavasse

hoonevälisesse vaatlusesse, ei vii kohut järelduseni, justkui oleksid kaebajad või ühistu nende

kaasamise osas jäetud kaitseta. Ametnikul ei ole keelatud veenduda kohapeal olukorraga, kui

ta peab seda vajalikuks ja asjaolu, et ametnik seda tookord üksi tegi, ei vii järelduseni, et

kaebajatel puudus võimalus esitada oma arvamusi ja dokumente. Kohtule on esitanud oma

seisukohad ka A.ja K.L., kelle andmetel on alust järeldada, et korteriomanikud ja ühistu olid

siiski teadlikud, et tuleohutusnõude olid seatud nii, nagu PÄ need esitas. Kohtu arvates ei

saanud olla ehitamise ajal ja ka hiljem üllatuslik, et kui hoonele tuleb väljastada kasutusluba,

ei kerki PÄ nõuete täitmine esile. Juba asjaolu, et maja fassaadi muudeti, pidi äratama

valvsust, et on vajalik nt täpsustada ehitamise nõudeid ja projekte ja mitte alustama

ehitamisega, kui midagi oli arusaamatut. Ka saab nõustuda kolmandate isikute seisukohaga,

et seletuskiri andis juhise, et ehitamisel tekkivate küsimuste korral tuleb lähtuda EPN 10.1

normidest ja 2004.a. projekt ja 2005.a. projekti muudatus ning joonised nägid ette

tuletõkketsoonid korterite 1-7 ja 8 osas. Omaette tuletõkketsooni moodustasid EI 60 korterid

1-7 ja 8. Kohus on saanud täiendavalt TLP-ist asjakohased dokumendid ja 14.01.14.a.

joonisel on märgitud tulepüsivusklass, sj joonist said kontrollida kõik korterite omanikud,

kuna nad on oma asjakohased allkirjad andnud. Kuivõrd kolmekorruselise hoone ehitamisel I

ja II korrus variseksid antud juhul tulekahjus kokku 30 min jooksul, siis puuduks igasugune

loogika eeldada, et III korrus jääks püsima. Kontrolli käigus 19.11.10 on aga PÄ viidanud

paikvaatluse protokollis sellele, et võib esineda Näituse krt 3 ja 5 vastavuses R60 nõuetele.

Asjaolu, et mingil põhjusel on kaebajad/ühistu reageerinud PÄ seisukohtadele alles palju

aastaid hiljem, kui ehitises on tööd lõpetatud ja siis esitanud veel soovi projekti muuta või

täpsustada, ei vii kohut järelduseni, et PÄ on olnud tegevusetu. Kasutusluba ei ole kaebajad

varem esitanud, mistõttu asus PÄ kooskõlastuse tõttu lahendama taotluse küsimusi.

Korteriühistu on sj ka ise nõudnud kaetud tööde aktide esitamist ja kui neid korterite

omanikud ei soovi esitada, siis on see valikute küsimus.

16. Kokkuvõtteks leiab kohus, et PÄ ei ole õigusvastaselt keeldunud nõusolekust ja on seda

põhjendanud. Kuna tegemist ei ole haldusakti andmisega ja haldusaktiga, siis ei saaks kohus

tühistamisnõuet rahuldada ka siis, kui tuleks otsustada teisiti.

Kuna toiming vastab seadusel nõuetele, siis ei rahulda kohus taotlust selle õigusvastasuse

nõudes, kuna õiguspärane keeldumine ei saa rikkuda kaebajate õigusi. Kuivõrd PÄ-il on

võimatu kogutud andmetel teha teistsugust otsust ja temale ei ole esitatud dokumente, mida ta

nõudis, siis ei saa temalt hetkel ka nõuda teistsuguse otsus tegemist. Missugused tõendamise

vahendid kaebajad valivad, on nende otsustada, kuid on võimalik, et nad ka ise otsustavad

tellida ehitusekspertiisi, kui sooviks on PÄ otsuse muutmine. Veel ei saa väita, et valitud

oleks kõige ebasobivam ja koormavam meede, sest PÄ ise sellist nõuet ei ole esitanud, mida

kirjeldavad kaebajad, kui aga muud võimalust ei ole, tuleb leppida võimaliku lahendusega.

Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku

nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile (EhS § 31 lg 1.1), kuid kasutusloa eesmärk

tuleneb EhS § 31 lg 1 ning kasutusloa keeldumise alused on nimetatud EhS § 34. Kuivõrd on

tekkinud kahtlus ehitise ohtlikkuses EhS § 3 lg 1 silmas pidades, ei ole PÄ –le võimalik ette

heita, et ta loobuks oma nõuetest ja edasiselt neid enam ei esitaks. Kui olukord tõepoolest

muutub ja selgineb ja kaebajad astuvad samme, et välja selgitada, missuguses olukorras on

valmis ehitatud hoone, siis ei vaja kaebajad ka preventiivselt kohtu ettekirjutust kasutusloa

uueks otsustamiseks ja keelamisnõude kaudu kasutusloa väljastamiseks. Kohus ei saaks

keelata PÄ oma nõudmisi esitada, kui loa väljastamine on seadus kohaselt keelatud. Kohus ei

saa ette heita vastustajale, et ta ei ole piirdunud formaalse kontrolliga (RK HK lahend nr 3-3-

1-62-03). Kaebajatel oli igati võimalik esitada ka menetluse tõendeid ja dokumente, kuid nad

seda ei teinud ning kokkuvõttes ei nähtu, et kaebajate õigusi saanuks kahjustada asjaolu, et

nad sooviksid veel midagi avaldada. Toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotluse

rahuldamise aluseks on vaidlustatud toimingu õigusvastasus (vt Riigikohtu 25.02.2010.a

lahend kohtuasjas nr 3-3-1-100-09). Kaebaja poolt vaidlustatud toiming ei ole kaebuses

toodud motiividel toimingu teostamise aja ega ka kaebuse halduskohtule esitamise aja seisuga

õigusvastane ja kaebajate arvamus tugines ekslikele arusaamadele. Kui ehitamisel on

kaldutud kõrvale ehitusprojektist, siis peaks kohalik omavalitsus enne, kui ta otsustab

kasutusloa andmise, hindama kõrvalekaldumiste olulisust ja ehitusloa muutmise vajalikkust,

kuid kaebajad ei ole oodanud ära TLPA otsust. Kohus leiab, et kaebajate nn preventiivne huvi

antud juhul ei ole siiski kohane viide selgitamaks põhjendatud huvi olemasolu ja kaebus on

sellest aspektist siiski ennatlik. Kaebajal on küll õiguskaitsevahendi valiku vabadus, kuid

selle vabaduse kasutamisel on oluline, et valitud vahendi kaudu oleks võimalik saavutada

mingit eesmärki. Ehitusluba annab õiguse ehitamiseks, mitte selle kasutusele võtmiseks (vt

Riigikohtu 04.04.2006.a lahend kohtuasjas nr 3-3-1-13-06), seega tuleb kasutusloa andmiseks

täita rida nõudeid, millele kohus eelnevalt viitas. Tallinna Linn on omalt poolt oma

ametkondade kaudu esitanud omapoolsed nõuded töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajate

menetluskulud jäävad nende kanda.

Vastustaja ja kaasatud haldusorgan menetluskulude taotlust ei esitanud.

Kaebajatelt tuleb välja mõista kolmandate isikute K. ja A.L. tehtud kulutused, mis on esitatud

suuruses 2040, 60 eurot.

Kohus leiab, et kulutuste kandmine on tõendatud ja kulutuste suurus on põhjendatud. Tehtud töö

vastab vajadustele ja ei ole mahult vähene. Võrreldes kaebajate menetluskulude nõude suurusega

kinnitab kohtule, et kolmandate isikute menetluskulude nõue ei ole ülepaisutatud.

Kohus leiab, et T.P.´lt, U.K.`ilt, V.V.`ilt, M.M.`ilt, R.I.`ilt, M.O.`elt, M.M.`ult tuleb A.L.`i ja K.L.` i

kasuks välja mõista menetluskulud summas 2040 (kaks tuhat nelikümmend) eurot ja 60 senti

võrdsetes osades selliselt, et iga kaebaja peab hüvitama 291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot ja

51 senti.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste

Kohtunik