3-14-50506/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-50506

Määruse kuupäev

20. mai 2014

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla poolt põhjustatud

kahju hüvitamiseks summas 400 eurot

Resolutsioon

1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus.

2. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi

saamiseks rahuldamata.

3. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele pärast

käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

1. Aleksei Maksimov esitas 10.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla poolt

09.01.2014, 17.01.2014, 18.01.2014 ja 20.01.2014 põhjustatud kahju hüvitamiseks summas

400 eurot. Kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohtu 22.04.2014. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale

võimalus kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja

põhjendamiseks, millise haldusakti või toiminguga talle väidetavalt kahju põhjustati.

3. A. Maksimov esitas 29.04.2014 Tartu Halduskohtule pöördumise (pealkirjastatud

kaebuse puuduste kõrvaldamine), milles märkis, et vangla tegevusetus põhjustab stressi ning

võib rääkida väärikuse alandamisest ja au solvamisest. Ühtlasi taotles kaebaja kaitsjat riigi

arvel ning leidis, et määrusele vastamiseks on vaja juristi.

4. Tartu Halduskohtu 05.05.2014. a kirjaga selgitati kaebajale, et kaebajal tuleb kahjunõuet

põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud, millega Tartu Vangla on talle kahju

põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale

vangla väidetava tegevusega põhjustatud. Kohus selgitas, et määruses nimetatud küsimustele

vastamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi ning riigi õigusabi taotluse lahendamine ei peata

tähtaega, mille kohus määras kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Kohtu seisukoht

5. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

6. Tartu Halduskohus andis 22.04.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise

teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 22.04.2014. a määruse koos tõlkega kätte

28.04.2014.

Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 29.04.2014 ja viimane päev

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 08.05.2014.

Kaebaja on 29.04.2014. a pöördumises viidanud nii stressi tekitamisele kui ka väärikuse

alandamisele ja au solvamisele, kuid ei ole täpsustanud, milline vangla tegevus on

põhjustanud vastavad tagajärjed. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama

kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses

esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus. Seega

ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5-9

toodud nõuetele.

Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud,

s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi. Kohus selgitas nii

määruses kui ka kirjas, et kaebajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada

konkreetsed toimingud, millega vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju

seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale vangla väidetava tegevusega

põhjustatud. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei

või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude

piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus

ei saa kaebaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus käesoleval kujul menetletav.

7. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema

eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea

kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab

kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

10. Kaebaja on taotlenud kaitsja määramist riigi kulul. Kohus mõistab käesolevas asjas

esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega,

erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja

on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades

kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses

esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi

taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik

kohtunik