3-13-2110/24 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2110 Haldusasi AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo kaebus Paldiski Linnavalitsuse 5. septembri 2013 korralduse nr 294 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja: AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo, esindaja v.adv Triin Raudsepp Vastustaja: Paldiski linn Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30. detsembri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Paldiski linna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Võtta asja juurde täiendavate tõenditena AS TKE Grupp ja Paldiski Raudtee AS vaheline raudtee osa mõttelise osa müügi eelleping ja leping ning AS TKE Grupp nõukogu protokoll; jätta rahuldamata Paldiski linna taotlus võtta asja juurde AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihalduri kirjavahetus ja avaldused. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.12.2013 otsus haldusasjas nr 3-13-2110 ning teha asjas uus otsus. 3. Jätta AS TKE Grupp pankrotihalduri Ly Müürsoo kaebus Paldiski Linnavalitsuse 05.09.2013 korralduse nr 294 tühistamiseks rahuldamata. 4. Välja mõista AS TKE Grupp pankrotihaldur Ly Müürsoolt 15 eurot tasutud riigilõivu katteks Paldiski linna kasuks. Kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 19. juunil 2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-13-2110 2(10) Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Paldiski Linnavalitsuse 16. aprilli 2002 korraldusega nr 96 määrati Paldiskis asuva raudteerajatise Majaka haruraudtee VIII juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruseks 38 138 m2 ning kinnitati maa ostueesõigusega erastajaks AS TKE Grupp. Korralduses märgiti, et kõnealusel maal asuvad 11. oktoobril 2000 sõlmitud ostu-müügilepinguga AS TKE Grupp poolt omandatud rajatised. 2. 5. septembril 2013 andis Paldiski Linnavalitsus korralduse nr 294 oma 16. aprilli 2002 korralduse nr 96 tagasiulatuvalt algusest peale kehtetuks tunnistamiseks, sest täiendavalt saadud tõendid kinnitavad, et AS TKE Grupp ei olnud Majaka haruraudtee lõigu VIII omanik ning see raudteelõik on juba 5. novembril 1998 võõrandatud Paldiski Sadamale. 3. AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas 7. oktoobril 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Paldiski Linnavalitsuse 5. septembri 2013 korralduse nr 294 tühistamiseks. Kaebaja täiendas kaebust 13.12.2013 esitatud menetlusdokumendis ning kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Vaidlusalune raudteerajatis on kaebaja omandis ning korralduses viidatud 5. novembri 1998 müügileping ei saanud takistada selle omandamist. Kuna AS Eesti Raudtee ja Paldiski Sadama vahel 5. novembril 1998 sõlmitud leping ei olnud notariaalselt tõestatud (asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 4), oli see toona kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 93 lg 3 ja § 66 lg 3 kohaselt tühine. Ka AS Eesti Raudtee on senini samal seisukohal olnud ja kinnitas rajatise kaebajale võõrandamisel, et ta ei ole eelnevalt sama vara kellelegi võõrandanud ja raudtee on müüja bilansis. Kaebajale ei tagatud enne vaidlusaluse korralduse andmist ärakuulamisõigust ning korraldusest ei selgu, millistel kaalutlustel pidas vastustaja vajalikuks revideerida oma varasema kehtiva haldusakti seaduslikkust. Vastuseks vastustaja seisukohale, et kaebaja omandas 11. oktoobril 2000 sõlmitud lepingu alusel vaid ühe osa Majaka haruraudteest, selgitas kaebaja, et kõnelause lepinguga omandas kaebaja AS-lt Eesti Raudtee Paldiski jaama raudtee Majaka harutee pikkusega 4446 m, kusjuures lepingule lisatud joonisel on tähistatud vaid selle harutee algus. Kaebaja rõhutab, et lepingus ei ole märgitud, et tegemist oleks vaid osaga haruteest ning vastustaja ei

3-13-2110 3(10) ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et harutee pikkus on 8381 m, vastustaja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, et haruraudtee oleks pikem kui 4446 m. Vastustaja on Paldiski Linnavalitsuse nõuniku 18. aprilli 2012 vastuskirja ja maamaksu nõudmist arvestades ka ise käsitlenud just kaebajat vaidlusaluse harutee omanikuna. 4. Paldiski Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu. Paldiski jaama harutee Majak kogupikkus on 8381 m ning AS Eesti Raudtee müüs 5. novembril 1998 aastal sõlmitud lepinguga Paldiski Sadamale Paldiski jaama endise reaktori harutee 1630 m pikkuse lõigu alates reaktori väravast kuni 6. km 5. piketini. Selle lõigu näol on tegemist raudteeharu lõpus oleva lõiguga, samas kui AS Eesti Raudtee müüs kaebajale 4446 m pikkuse harutee, mille näol on tegemist raudteeharu algusega. AS Eesti Raudtee ja AS TKE Grupp vahelisest raudtee ostu-müügilepingust ei nähtu, et Majaka harutee VIII maaüksusel olnud raudtee kuulub AS-le TKE Grupp, mistõttu ei ole viimasel õigus selle juurde maad erastada. AS Eesti Raudtee andmetest lähtudes ei kuulu Paldiski jaama raudtee Majaka haruteest 8381 – 4446 = 3935 m pikkune osa AS-le TKE Grupp (pankrotis), vaid on teiste isikute omandis. Vastustaja selgitab lisaks, et AS TKE Grupp on erastanud Majaka harutee T3, Majaka harutee T4 ja Majaka harutee T1 maaüksused. Vastustaja väitel asub neil maaüksustel Paldiski jaama raudtee Majaka harutee, mis tähendab, et AS TKE Grupp (pankrotis) on olnud Majaka harutee maaüksuste omanik. Veel märgib vastustaja, et Paldiski jaama raudtee Majaka harutee on osaliselt jäetud riigi omandisse (Majaka harutee T5, Majaka harutee T6 ja Majaka harutee T7 maaüksused), osaliselt on eraomandis olevate mitte transpordimaa sihtotstarbega kinnistute koosseisus ja osaliselt on reformimata riigimaa. Kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist, kuivõrd vaidlustatud haldusakt toimetati kaebajale kätte 5. septembril 2013. 5. Tallinna Halduskohtu 30.12.2013 otsusega rahuldati kaebus ja tühistati Paldiski Linnavalitsuse 5. septembril 2013 korraldus nr 294. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Vaidlusaluses haldusaktis esitatud põhjendused ja neis viidatud tõendid on ebapiisavad ega võimalda haldusorgani otsustuse õiguspärasuses veenduda. Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud selgitustest ning avalikult kättesaadavatest kaardimaterjalidest, millele vastustaja haldusaktis ega kohtumenetluses viidanud pole, tekib kahtlus, et AS TKE Grupp poolt omandatud raudteeehitis ei ulatu Paldiski Linnavalitsuse 16. aprilli 2002 korraldusega nr 96 erastatava maana kindlaks määratud maatükile, ent linnavalitsus ei ole nõuetekohaselt kontrollinud asjaolusid, mis seda kahtlust kinnitada või ümber lükata võiksid. Rikutud on kaebaja ärakuulamisõigust, sest kaebajale pole antud võimalust omapoolseid seisukohti ja täiendavaid tõendeid esitada. Käesoleval juhul ei saa ka väita, et ärakuulamisõiguse rikkumise näol oli tegemist menetlusveaga, mis asja sisulist otsustamist mõjutada ei oleks saanud, mistõttu tuleb Paldiski Linnavalitsuse 5. septembri 2013 korraldus nr 294 tühistada. Kaebus on tähtaegne ka juhul, kui eeldada, et haldusakt tehti teatavaks 5. septembril 2013 ehk selle tegemise päeval. Halduskohtumenetluses toimub tähtaegade arvestamine TsÜS sätestatust lähtudes. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulg 6. septembrist; 30-päevase tähtaja viimane päev oli seega 5. oktoober 2013, mis oli kalendri kohaselt laupäev; TsÜS § 136 lg 8 kohaselt oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks seega esmaspäev, 7. oktoober 2013.

3-13-2110 4(10) Paldiski Linnavalitsuse 16. aprilli 2002 korraldusega nr 96 määrati kindlaks maa, mida AS-l TKE Grupp on võimalik ostueesõigusega erastada 11. oktoobril 2000 sõlmitud lepinguga AS- lt Eesti Raudtee omandatud ehitise (raudtee) omanikuna. Vaidlust pole selles, et nimetatud korralduse alusel on moodustatud katastriüksus nr 58001:004:0021 (tl 32). Eeltoodust tulenevalt taandub vaidlus käesolevas asjas kokkuvõttes sellele, kas katastriüksusena nr 58001:004:0021 (tl. 32) registreeritud maatükil asub AS Eesti Raudtee ning AS TKE Grupp vahel 11. oktoobril 2000 sõlmitud raudtee ostu-müügilepingu esemeks olev ehitis. Põhjendamatu on Paldiski linna seisukoht, nagu välistaks vaidlusalusel maatükil AS TKE Grupp omandis oleva ehitise paiknemise see, et AS Eesti Raudtee on 5. novembril 1998 sõlmitud lepinguga võõrandanud 1630 meetri ulatuses raudteed Paldiski Sadamale. Kõnealuse lepinguga ei saanud raudtee kui ehitise omandiõigus üle minna, kuna leping polnud tehtud seaduses ettenähtud vormis ning oli tühine. Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et selle lepingu kohaselt on müügiobjekti omandajaks olnud Paldiski Sadam, millist ärinime kandvat isikut ei ole äriregistri andmetel kunagi olemas olnud. Lepingus on ostja registrikoodina viidatud AS Tallinna Sadam registrikoodile, samas ei nähtu äriregistrist, et Valdo Heinla oleks olnud AS Tallinna Sadam seaduslik esindaja, lepingus puuduvad mistahes viited selle isiku lepingulisele esindusõigusele. Haldusakti põhjendustest ja selles viidatud tõenditest ei ole võimalik aru saada, kuidas kujunes Paldiski Linnavalitsuse veendumus, et vaidlusalusel maal (st. praegusel katastriüksusel nr 58001:004:0021) asuv raudteerajatis oli Paldiski Linnavalitsuse 16. aprilli 2002 korralduse nr 96 andmise ajal Paldiski Sadama omandis ega olnud AS TKE Grupp (pankrotis) omandis. Vastustaja on kohtule esitanud erinevad joonised, arvestuslehed ja projektdokumentatsiooni, millest ei selgu, kes või mis asjaoludel on need koostanud ning samuti ei selgu see, kuidas on nende põhjal tehtud järeldused haruraudtee kogupikkuse ja väidetavalt 1998. aastal võõrandatud osa pikkuse või paiknemise kohta. Asumaks seisukohale, et vaidlusalusel maal AS TKE Grupp (pankrotis) omandis olevaid ehitisi ei asu, tulnuks Paldiski Linnavalitsusel tuvastada, mis oli tegelikult AS TKE Grupp ja AS Eesti Raudtee vahel 11. oktoobril 2000 sõlmitud lepingu objektiks, kus seal kirjeldatud rajatis paiknes ja millest koosnes. Üksnes mingisugusele käsikirjalisele arvestuslehele (tl 31) tehtud märkus, et 1. jaanuari 1999 seisuga on tee kogupikkus 8381 meetrit või samasisuline Jossif Bolundi nimel koostatud, ent allkirjastamata kiri (tl 31 pöördel) ei anna mingisugust usaldusväärset teavet selle kohta, mis oli 11. oktoobril 2000 sõlmitud lepingu objektiks. AS Eesti Raudtee ja AS TKE Grupp vahel 11. oktoobril 2000 sõlmitud raudtee ostumüügilepingu kohaselt oli lepingu objektiks raudtee, mida kirjeldatakse lepingu punktis 1.1 järgmiselt: Paldiski jaama raudtee Majaka harutee, pikkusega 4446 m, mille algus on Lepingu lahutamatuks osaks oleval plaanil tähistatud punase joonega. Lepingule on lisatud joonis, millest kohtule on esitatud küll vaid must-valge koopia, ent millelt võib aimata lepingus nimetatud punasega joonega tähistatud elementi – tegu on kaarduva joonega, mille kohale on kantud märge MAJAKA ning mis algab ristumisest joonisele märgitud horisontaaljoonega vahetult tähise 11.82 kohal. Kuigi vaadeldud joonisel ega ka eelnimetatud lepingus ei ole esitatud andmeid, mis võimaldaksid paigutada joonisel kajastatud objekti looduses, on see siiski võimalik Maa-ameti geoinfoportaalis (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis) avalikult kättesaadavate kaardiandmete ja ortofotode abil. Nimetatud allika põhjal saab asuda seisukohale, et lepingu lisaks oleval joonisel (tl 43 pöördel) punase joonega tähistatud Majaka haruraudtee alguseks on koht, kus ortofotolt selgesti nähtuv raudtee ristub käesoleval ajal katastriüksuste nr 58001:001:0158 ja 58001:001:0119 piiriga (edaspidi haruraudtee tuvastatud alguspunkt). Edasi kulgeb kõnealune raudtee läbi katastriüksuse nr 58001:001:0119, ületades

3-13-2110 5(10) kaarekujulise tee, mis on selgelt näha eelviidatud ortofotolt ning mis on lepingu lisaks oleval joonisel tähistatud kirjaga bet. ja jätkab kulgemist läbi katastriüksuse nr 58001:001:0121. Lepingus ega sellele lisatud joonisel ei ole kajastatud, kus ehitis lõpeb, samuti ei nähtu, kas tegemist on ühe tervikliku raudteega või on see mitmes tükis. Kuna osa kunagi terviklikuna eksisteerinud raudteerajatiste olulistes osadest (ilmselt rööbastest) on ära varastatud, pole põhimõtteliselt välistatud, et 11. oktoobril 2000 müüdud raudtee koosnes nö. lahustükkidest. Juhul, kui müügiobjektiks on raudtee, mida on identifitseeritud läbi alguspunkti ja pikkuse, võib eeldada, et peeti silmas alguspunktist jätkuvalt kulgevat raudteed, ent olukorras, kus faktiline olukord oli selline, et mingi osa raudteerajatisest (rööpad, liiprid, tamm) oli hävinud või varastatud, ei pruugi see eeldus tingimata paika pidada. Seda oleks tulnud asja otsustaval haldusorganil kontrollida. Kui kõrvutada eelviidatud Maa-ameti ortofoto-kaarti ning samuti avalikult kättesaadavat Paldiski üldplaneeringu kaarti (http://www.paldiski.ee/failid/Paldiski101.jpg), on võimalik tuvastada, kus vaidlusalune haruraudtee või selle osad põhimõtteliselt paikneda võisid. Neilt kaartidelt nähtub, et kõnealune raudteeharu ristub pärast katastriüksuse 58001:001:0121 läbimist teega ning kulgeb edasi läbi järgmiste tänaste katastriüksuste: 58001:001:0126
58001:002:0292
58001:002:0286
58001:002:0287 (sellel katastriüksusel näib raudtee hargnevat kaheks haruks, mis hiljem samal katastriüksusel uuesti ühinevad). Väljudes katastriüksuse nr 58001:002:0287 piiridest, ristub raudtee teega, mille alune maa näib olevat katastris registreerimata. Raudtee jätkab kulgemist läbi katastriüksuse nr 58001:003:0032, ristub jällegi maakatastris registreerimata maal asuva teega, jätkab kulgemist katastriüksusel nr 58001:003:0033, ristub jälle teega ning jätkab kulgemist läbi katastriüksuste 58001:002:0118
58001:003:0063, kus näib hargnevat kaheks, kusjuures mõlemad harud läbivad seejärel katastris registreerimata maatükki ning kulgevad edasi läbi katastriüksuse 58001:003:0048, seejärel kulgeb põhjapoolsem haru läbi katastriüksuste nr 58001:003:0286, 58001:003:0012 ja 58001:003:0273, kus ühineb teega ristumise kohas uuesti teise haruga, misjärel kulgeb raudtee edasi läbi katastriüksuse 58001:003:0237, seejärel läbi katastrikaardi kohaselt registreerimata maatüki, siis läbi katastriüksuse 58001:004:0021 ning lõpuks katastriüksusele nr 58001:004:0032. Eelviidatud kaardimaterjal ega ortofotod ei pruugi kajastada reaalselt olukorda 2002. aastal ehk Paldiski Linnavalitsuse 16. aprilli 2002 korralduse nr 96 andmise ajal, samuti ei saa täiel määral kindel olla, et eelkirjeldatud trajektoor vastab raudteeharude täpsele kulgemisele, ent põhimõtteliselt annavad need pildi sellest, kus ja milline vaidlusalune Majaka haruraudtee üldse olla sai. Maa-ameti geoinfosüsteemi kaardirakendus võimaldab kaardil mõõta vahemaid looduses. Teepikkuseks tuvastatud haruraudtee alguspunktist kaartidelt nähtuvate kunagiste või praeguseni alles olevate raudteede võimalikke kulgemisteid mööda kuni katastriüksuse nr 58001:004:0032 piirini, kujuneb mõõtmisrakenduse abil tehtud mõõtmiste tulemusena umbes 8 kilomeetrit. Tegemist ei ole täppismõõtmisega, ent oluline on see siiski sel määral, et vaadeldes eelviidatud kaardimaterjalilt nähtuvaid raudteede kulgemise võimalikke teekondi poolsaarel, ei ole võimalik, et raudtee, mis algab tuvastatud haruraudtee alguspunktist ning kulgeb katkematult 4446 meetrit, jõuaks välja katastriüksuseni nr 58001:004:0021. Neilt kaartidelt ei nähtu sellise raudtee olemasolu. Seega kui käsitada Majaka haruteena kogu raudteerajatiste kompleksi tuvastatud alguspunktist kuni endise reaktorikompleksini, siis võis selle kogupikkus olla 8381 m, kindlasti mitte aga 4446 meetrit. Mõõtes tuvastatud haruraudtee alguspunktist võimalikku raudtee kulgemisteed mööda, jääks AS Eesti Raudtee ja AS-i TKE Grupp vahelise lepingus nimetatud 4446 meetri märk looduses umbes sinna, kus raudteeharu ristub katastriüksuse nr 58001:003:0048 piiriga. Igal juhul on see kaugel vaidlusalusest

3-13-2110 6(10) maatükist. Ühelt poolt on seega õige kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et kogu haruraudtee pikkuseks oli 8381 meetrit. Teisalt jälle nähtub avalikult kättesaadavaist allikaist, et sellist terviklikku raudteelõiku, mis algaks haruraudtee tuvastatud alguspunktist ning läbiks oma 4446 meetrise katkematu pikkuse juures ka Paldiski Linnavalitsuse 16. aprilli 2002 korralduses nr 96 nimetatud maatüki (katastriüksuse nr 5800:004:0021), ei ole olemas. Viimane tõdemus on aga kasutu, kui pole teada, mis tegelikult oli AS TKE Grupp ja AS Eesti Raudtee vahel 11. oktoobril 2000 sõlmitud lepingu esemeks, kus lepingu esemeks olev raudteerajatis täpselt asus ning millest koosnes. Kaebaja ärakuulamine oleks võinud selle probleemi lahendada. Kaebaja poolt viidatud Paldiski Linnavalitsuse ametniku 18. aprilli 2012 e-kirjast ega ka asjaolust, et kaebaja on tasunud maamaksu, ei tulene õigust maa erastamisele ega sellele, et kohaliku omavalitsuse antud haldusakt, millega määratakse kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suurus, kehtima jääb. Samuti ei kinnita eeltoodud asjaolud, et vaidlusalusel maal asuvad kaebajale kuuluvad ehitised. Paldiski Linnavalitsuse 16. aprilli 2002 korraldus nr 96 kehtis enne selle kehtetuks tunnistamist rohkem kui 11 aastat. Korraldus, millega kohalik omavalitsus määrab kindlaks ehitise juurde erastamisele kuuluva maa, ei anna isikule omandiõigust maale, küll aga ei saa välistada, et sellise haldusakti adressaat on astunud selle korralduse kehtimajäämist usaldades mingisuguseid omapoolseid samme. Adressaadi huvide kindlakstegemine on jällegi võimalik vaid ärakuulamise teel. Jättes need asjad kindlaks tegemata, ei ole vastustaja saanud teostada ka kaalutlusõigust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Paldiski linna apellatsioonkaebuses taotletakse kohtuotsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist. AS Eesti Raudtee müüs „Paldiski jaama raudtee Majaka harutee, pikkusega 4446 m, mille algus on lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega“ AS-le TKE Grupp ja vara anti üle 1. novembril 2000 koostatud põhivara üleandmise-vastuvõtu aktiga. Vara üleandjaks oli Tallinna teejaoskonna juhataja Jossif Bolund. Tegemist on raudteeharu algusega. AS Eesti Raudtee müüs 05. novembril 1998 aastal sõlmitud lepinguga nr 0442998 Paldiski Sadamale Paldiski jaama endise reaktori harutee lõigu alates reaktori väravast kuni 6. km 5. piketini pikkusega 1630 m ja 22. jaanuaril 1999 põhivara üleandmise-vastuvõtu aktiga anti eelnimetatud vara üle, kusjuures anti üle ülesvõtmiseks ja äravedamiseks ehk rajatise lammutamiseks ja likvideerimiseks. Vara üleandjaks oli Tallinna teejaoskonna juhataja Jossif Bolund. Raudteelõik ei olnud registreeritud ei riiklikus ehitusregistris ega raudteede riiklikus registris. Asukohaliselt on tegemist raudteeharu lõpus oleva lõiguga. Käesoleval ajal raudteed sellel lõigul ei ole ehk raudtee lõik on likvideeritud. AS Eesti Raudtee andmete kohaselt on Paldiski jaama harutee Majak pikkuseks 8381 m. AS Eesti Raudtee andmetest lähtudes ei kuulu Paldiski jaama raudtee Majaka haruteest AS-le TKE Grupp (pankrotis) (8381 – 4446) 3935 m, seega on osa haruteest teiste isikute omandis. AS TKE Grupp sõlmis 28.11.2005 Paldiski Raudtee AS-ga haruraudtee (kui vallasasja) mõttelise osa müügi eellepingu, mille objektiks oli Majaka harutee pikkusega 4 446 meetrit, mis ühendab Paldiski Raudtee AS jaama teid endise tuumareaktori hoonega ja millest müüakse ostjale ½ mõttelist osa. Täpsemat raudtee kirjeldust eellepingus ei ole. Lepingu punkti 4.1.1 kohaselt lepingu objektiks olev haruraudtee kantakse raudteede riiklikusse registrisse ja riiklikusse

3-13-2110 7(10) ehitisregistrisse. AS TKE Grupp sõlmis 27.02.2006 Paldiski Raudtee AS-ga harutee nr 301 (ehitusregistri kood 220297274), harutee nr 303 (220297276) ja harutee nr 304 (220297275) ½ suuruse mõttelise osa müügilepingu, kusjuures punktis 2.1.4 oleva müüja kinnituse kohaselt on haruteed registreeritud raudteeregistris registrikoodide 33-0000-0000-0910, 33-0000-0000-0924 ja 33-0000- 0000-0925 all. AS TKE Grupp müüs Paldiski Raudtee AS-le 15.03.2006 sõlmitud müügilepingu kohaselt ülejäänud talle kuulunud ½ mõttelise osa rajatistest koosseisus harutee nr 301 (220297274), harutee nr 303 (220297276) ja harutee nr 304 (220297275). Lepingutest ei selgu, kas müüdi kogu AS-le TKE Grupp kuuluv haruraudtee või ainult osa. Isegi kui lähtuda oletusest, et AS TKE Grupp (pankrotis) võib olla Majaka harutee T8 omanik, siis maa ostueesõigusega erastamine on võimalik ikkagi ainult reaalselt olemas oleva ehitise omanikul (MaaRS § 22 lõige 1), mitte aga üksnes ehitise omandiõigust tõendava dokumendi omanikul. AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo pöördus 20.04.2009 avaldusega Paldiski Linnavalitsuse poole, milles palus informatsiooni „millisel seaduslikul alusel on Majaka harutee nr. 8, katastritunnusega 58001:004:0021 arvatud AS TKE Grupp (pankrotis) omandisse“. Paldiski linn palub lisada tõenditena AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihalduri avalduse ja halduri ja Paldiski Linnavalitsuse vahelise kirjavahetuse, samuti raudtee kohta sõlmitud AS TKE Grupp ja Paldiski Raudtee AS vahelised eelja müügilepingud, samuti AS TKE Grupp nõukogu koosoleku protokolli, kuna neist saab järeldada, et AS TKE Grupp on võõrandanud nende arvates kogu neile kuulunud haruraudtee. 7. AS TKE Grupp vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Isegi juhul, kui raudtee müüdi 05.11.1998. a müügilepinguga vaid äravedamiseks, ei saanud see toimuda lihtkirjaliku lepinguga, vaid nõudis notariaalselt tõestatud vormi. Haldusakt peab HMS § 56 lg 1 kohaselt olema põhjendatud, tagades seeläbi haldusakti kontrollitavuse. Paldiski Linnavalitsuse poolt kohtumenetluses välja toodud täiendavad põhjendused ei veena vaidlusaluse haldusakti õiguspärasuses ega selles, et linnavalitsus on vaidlusaluse otsustuse tegemiseks vajalikud asjaolud piisava põhjalikkusega välja selgitanud. Paldiski linna poolt kohtumenetluses esitatud selgitused väljuvad nendest raamidest, mille ulatuses oleks võimalik haldusakti põhjendusi täiendada ja korrigeerida. Samuti ei ole Paldiski linn ka kuidagi veenvalt põhjendanud, et needsamad põhjendused olid tegelikult haldusakti andmise aluseks ning nende haldusakti põhjendavasse osasse märkimata jätmine on pelgalt vormiviga. Halduskohus on otsuse p-s 13 ka põhjendatult märkinud, et haldusakti põhjendus peab olema selge ning sellest peab nii haldusakti adressaadile kui ka haldusakti õiguspärasust kontrollivale kohtule nähtuma, millised asjaolud on haldusorgan haldusakti andes tuvastanud ja milliste tõendite põhjal on ta seda teinud. Paldiski linn ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et vaidlusalune harutee lõik on võõrandatud kellelegi teisele kui AS-le TKE Grupp (pankrotis). Kuni Paldiski linn ei ole esitanud ühtegi sellekohast tõendit, ei ole Paldiski linnal alust keelduda harutee lõigu aluse maa erastamisest AS-le TKE Grupp (pankrotis). 11.10.2000. a müügilepinguga omandas AS TKE Grupp (pankrotis) AS-lt Eesti Raudtee Paldiski jaama raudtee Majaka harutee, pikkusega 4446 m, kusjuures lepingule lisatud joonisel on tähistatud vaid selle harutee algus. Lepingus ei ole märgitud, et tegemist oleks vaid osaga haruteest. Paldiski linn on nüüd aga meelevaldselt väitnud, et AS TKE Grupp (pankrotis) omandas vaid harutee alguse. Kaebaja kordab, et lepingu kohaselt

3-13-2110 8(10) omandas AS TKE Grupp (pankrotis) Majaka harutee. Nagu kaebaja märkis juba kaebuses, siis ilmselgelt samal seisukohal oli 11.10.2000. a müügilepingu sõlmimisel ka AS Eesti Raudtee, kes kinnitas, et ta ei ole eelnevalt sama vara kellelegi võõrandanud (lepingu p. 2.1.6) ja et raudtee on müügi ajal jätkuvalt müüja bilansis (lepingu p 2.1.5). Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt 01.11.2000. a põhivara üleandmise-vastuvõtu akti alusel andis AS Eesti Raudtee lepingu esemeks olnud raudtee AS TKE Grupp valdusesse. Halduskohus leidis õigesti, et haldusorgan on rikkunud ärakuulamisõigust ja pole arvestanud kaebaja usaldusega kehtetuks tunnistatud haldusakti kehtimajäämisesse. Paldiski linn on ka ise käsitlenud kaebajat omanikuna (vt Paldiski Linnavalitsuse nõuniku 18.04.2012 vastuskiri kaebaja järelepärimisele). Isegi kui oleks õige see, et Paldiski linn ei kontrollinud 16.04.2002. a korralduse andmisel piisava hoolsusega kaebaja omandiõigust tõendavate dokumentide olemasolu, on ta ise pidanud kaebajat omanikuks ka 2002. a korralduse andmisele järgneva rohkem kui 11 aasta jooksul. Asjaolu, et AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo pöördus 20.04.2009 avaldusega Paldiski Linnavalitsuse poole, milles palus informatsiooni Majaka harutee nr 8 (katastritunnusega 58001:004:0021) omandi kuulumise kohta, ei tähenda, et vara ei kuulu kaebajale. AS TKE Grupp (pankrotis) pankrot kuulutati välja 24.05.2007, tehingud harutee omandamiseks olid tehtud enne seda ning pankrotihalduril oli vaja selgitada välja pankrotivara hulka kuuluv vara. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus võtab asja juurde Paldiski Linnavalitsuse poolt apellatsioonkaebusega koos esitatud AS TKE Grupp ja Paldiski Raudtee AS vahelise raudtee osa mõttelise osa müügi eellepingu ja lepingu ning AS TKE Grupp nõukogu protokolli. Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihalduri kirjavahetuse ja avaldused, sest need ei ole asjakohased tõendid omandiõiguse vaidluse lahendamisel – pankrotihalduri arvamusega pankrotivara koosseisu kohta ei saa omandiõigust välistada (HKMS § 62). 9. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamiseks on oluline tuvastada, kas vaidlusalusel maaüksusel asub või asus taotluse esitamise ajal ehitis, mille omanik on kaebaja. Maareformi seaduse § 22 lõike 1 kohaselt saavad maad ostueesõigusega erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna. Kaebaja väidabki, et vaidlustatud korraldus on vastuolus seadusega ja rikub tema õigusi, kuna ta on raudteelõigu, mis asub katastriüksusel 58001:004:0021, omanik. Omandiõiguse tõendamiseks on kaebaja esitanud 11.10.2000. a müügilepingu koos selle lisaks oleva plaaniga. Kaebaja poolt täiendavalt esitatud Paldiski Linnavalitsuse ametniku vastus ja maamaksu teade omandiõigust tõendavate dokumentidena arvesse ei tule. 10. Ringkonnakohus leiab, et arvesse ei tule ka usalduse kaitse, sest sõltumata sellest, kaua 16.04.2002 korraldus nr 96 kehtis, ei teki kaebajale sellest õigust maa ostueesõigusega erastamiseks, kui ta ei ole maal asuva ehitise omanik. Lisaks ei tule usalduse kaitse arvesse ka seetõttu, et eelhaldusaktiks olev Paldiski Linnavalitsuse korraldus anti kaebaja taotluse alusel, mis tähendab korralduse õigusvastasuse korral, et kaebaja pidi olema teadlik, et ta taotleb maa erastamist raudteeosa juurde, mis ei ole tema omandis. Kui isik on teadlik haldusakti õigusvastasusest või ei ole sellest oma süü tõttu teadlik, ei saa ta HMS § 67 lg 4 p 5 kohaselt usalduse kaitsele tugineda. 11. Eeltoodust tulenevalt ei omista ringkonnakohus asja lahendavat kaalu kaebaja ärakuulamata jätmisele, kuigi kahtlemata on tegemist tõsise haldusmenetluse rikkumisega. Kuna aga 16.04.2002 korralduse nr 96 tühistamine sõltus üksnes asjaolust, kas kaebaja on Majaka harutee

3-13-2110 9(10) lõigu VIII omanik või mitte, võib kaebaja ärakuulamata jätmist käsitleda menetlusnormi rikkumisena, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist ega tingi haldusakti tühistamist. Sama kaaluga on ka kaebaja ja halduskohtu väidetud haldusakti põhjendamispuudused, isegi kui need leiavad tuvastamist. Kuna poolte vahel käib õiguslik vaidlus omandiõiguse tuvastamise õigsuse üle, on see võimalik kohtul lõplikult lahendada, sõltumata sellest, milliste tõenditega vastustaja omandiõiguse puudumist põhjendas. Nagu nähtub kaebaja seisukohtadest, ei ole tal lisaks raudtee ostu-müügilepingule esitada muid omandiõigust tõendavaid tõendeid. Vastustaja on kogunud tõendeid harutee lõigu VIII kohta Eesti Raudtee AS-lt ning kindlaks on tehtud, et tegemist oli tuumareaktori juurde viiva raudteelõiguga, mida polnud kantud ühessegi registrisse. Seega on ilmne, et täiendavaid tõendeid pole mõistliku jõupingutuse tulemusena võimalik leida ning omandiõiguse küsimus tuleb lahendada olemasolevaid tõendeid kõrvutades ja hinnates. 12. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et tõendamiseks on kõlbulikud ka vastustaja poolt Eesti Raudteelt vaidlusaluse raudteelõigu kohta hangitud tõendid – 05.11.1998 leping AS Eesti Raudtee ja Paldiski Sadama vahel 1630 m reaktori harutee müümise kohta, 22.01.1999 sama raudtee kui põhivara ülesvõtmiseks ja äravedamiseks üleandmise ja vastuvõtmise akt, millele on alla kirjutanud muu hulgas Jossif Bolund kui Eesti Raudtee Tallinna teejaoskonna juhataja ning viimase poolt koostatud teade Eesti Raudtee Infrastruktuuriteenistusele, mille kohaselt Paldiski jaama harutee üldpikkus seisuga 01.01.1999 oli 8381 meetrit ning müügiks või lammutamiseks jääv teeosa 7205 meetrit (tl 28-31). Asjaolu, kas raudteeosa müük ülesvõtmiseks ja äravedamiseks pidi olema sõlmitud notariaalselt või mitte, ei oma käesoleva vaidluse seisukohalt tähtsust. Nagu halduskohtu poolt viidatud Maa-ameti geoinfoportaalist (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis) näha on, ongi 05.11.1998 lepingus ja 22.01.1999 aktis näidatud raudteelõik, mis asub vaidlusalusel maaüksusel, üles võetud ja ära veetud. Seega sõltumata sellest, kas lepingut pidada tühiseks või mitte, on see ilmselt täidetud enne, kui sõlmiti raudteeosa müügileping kaebajaga. Kaebaja väitel oli AS Eesti Raudtee ja kaebaja vahel 11.10.2000 sõlmitud lepingu objektiks terve Majaka harutee, sest lepingus pole märgitud, et müüakse osa raudteest. Ringkonnakohtu arvates nähtub lepingust justnimelt osa müük – müüakse 4446 meetrit Majaka haruteest alguspunktiga lepingu lisaks oleval plaanil tähistatud kohas (tl 42-44). Kui müügiobjektiks oleks olnud terve harutee, poleks vaja olnud lepingus märkida kilometraaži ja harutee alguspunkti. Lisaks oleks kaebaja oma väite tõenduseks pidanud näitama, et Majaka harutee pikkus oli alguspunktiks näidatud kohast alates 4446 meetrit. Selliseid tõendeid kaebaja ei ole esitanud. Samas on halduskohus Maaameti kaardirakenduse võimalusi kasutades teinud kindlaks, et Majaka harutee pikkus kaebajaga sõlmitud ostu-müügilepingus näidatud alguspunktist on ca 8000 meetrit ning harutee reaktori poolne s.t lõpuosa VIII ei saa kuidagi jääda 4446 meetri sisse. Lisaks on vastustaja esitanud apellatsioonimenetluses AS TKE Grupp ja Paldiski Raudtee AS vahel 28.11.2005 sõlmitud eellepingu ½ mõttelise osa 4446 meetri pikkusest haruteest ja 27.02.2006 sõlmitud ostu-müügilepingu ½ mõttelise osa haruteede nr 301, 303 ja 304 müümise kohta, näidates, et tegemist on 11.10.2000 lepinguga omandatud raudtee osaga. AS TKE Grupp nõukogu 05.12.2005 protokollist saab järeldada, et otsus müüa haruteest ülejäänud ½ tähendab, et AS-le TKE Grupp rohkem harutee osi ei jäänud (tl 71-97). Seega on tõendatud, et Paldiski Linnavalitsuse 16.04.2002 korraldus nr 96 oli õigusvastane haldusakt, sest kaebaja omandisse selles korralduses näidatud raudteeharu ei kuulunud, ning seega oli 05.09.2013 korraldusega eelnimetatud õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamine põhjendatud, sest kaebajal ei saanud olla maaüksuse ostueesõigusega erastamise õigust. 13. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja jätab uue otsusega kaebuse rahuldamata.

3-13-2110 10(10) 14. Kaebaja taotles halduskohtus 2175,50 euro menetluskulu väljamõistmist, millest kohus pidas põhjendatuks hüvitada 1015 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistab kohtuotsuse, tuleb HKMS § 109 lg 4 alusel muuta ka menetluskulude jaotust. Apellatsioonimenetluses taotles kaebaja 1124,17 euro esindajakulu (ilma käibemaksuta) hüvitamist. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebaja kanda. Vastustaja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel 15 eurot riigilõivu, mis tuleb välja mõista kaebajalt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi