1-14-4372/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated1-14-4372/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht
20. mai 2014. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-4372
Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi H.R Süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav H.R
eluvõi asukoht ja aadress: XXX isikukood või sünniaeg: XXX karistatus: kriminaalkorras karistatud üks kord tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada H.R KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud (kuus) vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata H.R-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19. -20. mai
2014. a s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista H.R-ile ärakandmisele (kaks)
kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 (viis) (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust H.R-ile
06. detsembri 2013.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega
kriminaalasjas nr 1-13-11039 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud 29 (viis)
(kakskümmend üheksa) päeva vangistust, võrra ning mõista H.R-ile lõplikuks
ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 kuud ja 27 ( ) päeva (üksteist) kakskümmend seitse vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada H.R-ile mõistetud 11 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 714 (seitsesada
neliteist) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 ( ) aasta jooksul. Üldkasuliku töö kahe
2
tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Määrata H.R
üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla
Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja
poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS §-de 175 lg 1 p -de 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, § 256
5 lg 2 alusel mõista välja H.R-ilt menetluskulu järgmiselt:
• sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti;
• määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7,12 alusel määrata, et H.R on õigus tasumisele
kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse (kaheteistkümne) jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele
10220034796011 (SEB Pank, alates 01.02.2014 EE891010220034796011) või 221023778606
(Swedbank alates, 01.02.2014 EE932200221023778606) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal, alates 01.02.2014 EE403300333416110002), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri
2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on
võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses nimetatud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult
kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on
kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse
lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: H.R süüdistatakse selles, et tema, juhtis 19.05.2014 kella 00.35 paiku Tartus, Võru tänaval sõiduautot VW reg märgiga XXX, olles alkoholijoobes.
3
Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani H.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju puudub.
Karistuse liik ja määr: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kaks päeva ja ärakandmisele kuuluvaks viis kuud ja 28 päeva vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 06.12.2013 otsusega mõistetud
karistuse ärakandmata osa, s.o. viie kuu ja 29 päeva võrra ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendada vangistus 714 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks
määrata kaks aastat. Töö tegemise ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas
Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid
sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära
kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on
sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.R süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna
sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 532.50 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus
põhjendatuks välja mõista vaid pool sundrahast, so 266.25 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel peab
kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult ka määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu. Arvestades H.R kindla sissetuleku puudumist, peab kohus põhjendatuks anda talle võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest.
Rutt Teeveer Kohtunik