3-12-1031/43 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-1031 Haldusasi TK kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 09.04.2012 vastutusotsuse nr 13-7/105-15 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – TK, esindaja vandeadvokaat Priit Lätt Vastustaja – Maksuja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14. jaanuari 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus TK ning Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta TK apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 14.01.2014 otsuse haldusasjas nr 3-12-1031 resolutsiooni p-d 1 ja 3.

3. Teha asjas uus otsus, millega jätta TK kaebus rahuldamata.

4. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 19.06.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-12-1031 2(7) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse (PMTK) 09.04.2012 vastutusotsusega nr 13-7/105-15 kohustati TK tasuma OÜ Ehitajate maksuvõlga summas 35 731,61 eurot. Vastutusotsus põhines alljärgnevatel asjaoludel:

1) OÜ Ehitajate maksukohustus maksustamisperioodide jaanuar-detsember 2006 eest tuleneb 30.10.2009 maksuotsusest nr 12-2.3/170-23 (tehingud OÜ-dega Gernor Trade, Rem Consult, RVJ Consult ning Treviso Grupp) ning 22.12.2010 maksuotsusest nr 12.2-3/170-29 (tehing AS-ga Famar-Desi Grupp). Seisuga 05.04.2012 oli OÜ-l Ehitajate maksuotsustega määratud maksukohustustest tasumata 56 963,38 eurot. Lisaks on tasumata 2010. a aprilli kuni septembrikuu tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel deklareeritud maksusummad ning 2010. a märtsi-, juulija detsembrikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud maksusummad kokku 1314,20 eurot. Seisuga 05.04.2012 on tasumata maksusummadelt arvestatud intress 64 497,58 eurot. Maksuvõla sundtäitmine ei ole andnud positiivset tulemust;

2) perioodil 25.01.1996-23.09.2009 olid OÜ Ehitajate juhatuse liikmed TK ja TH. Alates 23.09.2009 on ainsaks juhatuse liikmeks TK;

3) OÜ Ehitajate suhtes toimunud maksumenetluses asus maksuhaldur seisukohale, et ajavahemikul jaanuar-detsember 2006 ei teinud OÜ Ehitajate tehinguid OÜ-dega Gernor Trade, Rem Consult, RVJ Consult ning Treviso Grupp. Tõendamist ei leidnud TK ütlus, et teenuseid osteti kelleltki Volodjalt, kes väitis enda olevat OÜ-de Gernor Trade, Rem Consult ja RVJ Consult esindaja. Muid andmeid TK-l Volodja kohta ei olnud. Samuti ei osanud ta nimetada OÜ-de Gernor Trade, Rem Consult, RVJ Consult ning Treviso Grupp töötajaid, kes väidetavalt ehitustöid teostasid.

Paljasõnaline on TK seletus, et OÜ-lt Treviso Grupp soetatud ehitusmaterjalide eest tasus ta sularahas sellele, kes oli objektil ja kelle nime ta ei mäleta. OÜ Ehitajate töötajad ei tea midagi OÜ-de Gernor Trade, Rem Consult, RVJ Consult ning Treviso Grupp töötajatest ega pole kokku puutunud Volodjaga. OÜ-de Gernor Trade ja RVJ Consult juhatuse liige AH ei tea, milliseid teenuseid OÜ-le Ehitajate osutati, ning tunnistas, et andis ainult allkirju ja käis pangas raha väljavõtmiseks. Sama tunnistas OÜ Rem Consult juhatuse liige EJ. OÜ Treviso Grupp juhatuse liige VP ei tea midagi tehingutest OÜ-ga Ehitajate ning väidab, et dokumentidel ei ole tema allkirjad.

OÜ-d Gernor Trade, Rem Consult ja RVJ Consult ei oma reaalset majandustegevust. Tellijatel (OÜ Arne ja Pojad ning AS YIT) puudub informatsioon allhankijate kasutamise kohta. Samuti ei toimunud eelmainitud perioodil tehinguid AS-ga Famar-Desi Grupp. TK ei osanud nimetada ehitusobjekti, kuhu AS-lt Famar-Desi Grupp soetatud kergplokid viidi. Kliendikaardi esitamisel saab AS-st Famar-Desi Grupp soodustust 5% käibemaksuta müügihinnast, kuid OÜ Ehitajate poolt esitatud arvetel selline soodustus puudub. Arvestades tehingu väärtust (920 637 krooni käibemaksuta) on soodustuse kasutamata jätmine ebamõistlik.

AS Famar-Desi Grupp kinnitas, et ei ole OÜ Ehitajate raamatupidamises kajastatud arveid väljastanud;

4) fiktiivsete tehingute vormistamisel oli OÜ Ehitajate esindajaks TK, samuti teostas ta OÜ Ehitajate nimel väljamakseid ning oli isikuks, kelle kaudu sattusid raamatupidamisdokumendid ettevõtte raamatupidamisse. Tegelikkuses mittetoimunud tehingute teadlik kajastamine maksukohustust vähendavana on tõlgendatav üksnes tahtliku tegevusena ning TK on tahtlikult

3-12-1031 3(7) rikkunud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud seadusliku esindaja kohustusi. TH tegevuses tuvastas maksuhaldur raske hooletuse; 5) TK osas rakendub 6-aastane aegumistähtaeg. Aegumise tõttu on välistatud 492,79 euro suuruse maksuvõla sissenõudmine. Samuti ei pöörata sissenõuet tulumaksukohustusele summas 20 738,98 eurot (22.12.2010 maksuotsusega määratud tulumaks seoses tehingutega AS- ga Famar-Desi Grupp).

2. TK esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles PMTK 09.04.2012 vastutusotsuse nr 13- 7/105-15 tühistamist. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised:

1) vastutusotsuse tegemine on aegunud, sest kaebaja tegevuse osas ei ole tuvastatud tahtlust. Maksuhalduri poolt esile toodud asjaolud ei viita kaebaja tahtlikule tegevusele. Tahtlusega ei saa tegemist olla põhjendusel, et kaebaja ei mäleta äriühingute esindaja perekonnanime ja kontaktandmeid, samuti pole asjakohane tugineda tehingu teise poole töötajate nimede mittemäletamisele. Kaebaja tahtlust ei kinnita ka see, et OÜ Ehitajate töötajad ei mäleta erinevatel objektidel töötanud ettevõtjate ning nende töötajate nimesid. Tehingute teiste poolte edasine käitumine ei saa iseloomustada kaebajat. Asjaolu, et kaebaja näiteks ei mäleta täpselt, milliste arvete alusel soetati kaupa otse AS-lt Famar-Desi Grupp ja millal vahendaja kaudu, samuti see, et ei kasutatud allahindlust, võib äärmisel juhul viidata hooletusele, mitte aga tahtlusele;

2) vastutusotsus on motiveerimata, sest maksuhaldur ei ole selles ega ka selle aluseks olevates maksuotsustes adekvaatselt põhjendanud kaebaja süüd; 3) õigusvastane on 22.12.2010 maksuotsusega määratud käibemaksu kaebajalt sissenõudmine. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et puudub kahtlus AS Famar-Desi Grupp poolt väljastatud arvetel märgitud kaupade saamises, kuid need on saadud tundmatult kolmandalt isikult. Kui vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust on osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus.

Käesoleval juhul puuduvad viited kaebaja pahausksusele. AS Famar-Desi Grupp on reaalselt tegutsev ettevõtja, kaebajal puudus ja puudub informatsioon sellest, kas ehituspoest kaupade soetamisel võib tegelik müüja olla keegi teine. AS Famar-Desi Grupp on ise teostanud nn musta müüki; 4) õigusvastane on 30.10.2009 maksuotsusega määratud käibemaksu kaebajalt sissenõudmine. Nii maksukui ka vaideotsuses puuduvad viited selle kohta, et OÜ Ehitajate või kaebaja oleks osalenud OÜ-de Gernor Trade, Rem Consult, RVJ Consult ning Treviso Grupp poolt toimepandud maksupettuses.

Kaebajal puudusid tehingute teiste poolte osas igasugused kahtlused. Tulenevalt ehitusbuumi aegsest intensiivsest töövoolust võisid mõningad tehingud olla dokumenteeritud väikeste puudustega ning kaebaja oleks võinud ka aastaid hiljem mäletada brigadir Volodja kontaktandmeid ja perekonnanime, kuid eelnimetatu ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks piisav; 5) õigusvastane on ka 30.10.2009 maksuotsusega määratud tulumaksu kaebajalt sissenõudmine. PMTK käsitles OÜ-dele Gernor Trade, Rem Consult, RVJ Consult ning Treviso Grupp tehtud väljamakseid ettevõtlusega mitteseotud kuluna tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 tähenduses, s.o kui väljamakseid, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivate õigusaktide nõuetele vastav dokument.

Maksuhaldur oleks pidanud tuvastama, et ostja teadis, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Sellist põhjendust maksuja vastutusotsus ei sisalda. Kaebaja leiab, et tegi tehingud OÜ-dega Gernor Trade, Rem Consult, RVJ Consult ning Treviso Grupp tavapärase mõistliku ettevõtja hoolsusega ega pidanudki teadma, et nimetatud äriühingute näol ei ole tegemist tegelike teenuste osutajatega.

3. PMTK palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuses toodud seisukohtade juurde.

3-12-1031 4(7)

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.01.2014 otsusega kaebuse osaliselt, tühistades PMTK 09.04.2012 vastutusotsuse nr 13-7/105-15 osas, millega nõutakse 22.12.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/170-29 tuvastatud OÜ Ehitajate maksuvõla tasumist. Samuti nõudis halduskohus PMTK-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 637,26 eurot. Kohtuotsuse põhjendused: 1) 22.12.2010 maksuotsusega kindlaksmääratud maksuvõlg tuleb maksukorralduse seaduse (MKS) § 95 lg 5 ja § 98 lg 1 alusel lugeda aegunuks, kuna maksuhaldur ei ole tuvastanud kaebaja tegevuses tahtlust.

Kaebaja on õigesti esile toonud, et maksuotsuses ja vastutusotsuses OÜ Ehitajate ja AS Famar-Desi Grupp tehingute osas kajastatud asjaolud ei põhjenda maksuhalduri hinnangut, et kaebaja tegevuses esines tahtlus. Tahtluse tuvastamine eeldab, et vaidlusaluste tehingut pooled leppisid kokku, et avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi ei saabugi. Seega tuleb tuvastada, et võltsarvete kasutamine toimus näilike tehingute raames. Kuna antud juhul on AS Famar-Desi Grupp juhataja VG maksumenetluses kinnitanud, et AS Famar-Desi Grupp ei ole OÜ-le Ehitajate kaupu vaidlusaluste arvete alusel müünud, ei saa rääkida kaupade müümisest AS Famar-Desi Grupp poolt.

Seega on kaup soetatud tundmatult kolmandalt isikult. Maksuhaldur ei ole aga käesolevas asjas piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et AS Famar-Desi Grupp rekvisiitidega arvete näol oleks tegemist fiktiivsete arvetega. Samuti ei ole maksuhaldur tõendanud, et OÜ Ehitajate teadis või pidi teadma, et AS Famar- Desi Grupp ei ole müüjaks. AS Famar-Desi Grupp on reaalselt tegutsev ettevõtja ning ehituspoest kaupade soetamisel võib ettevõtja eeldada, et kaupluse arvel näidatud müüja on kauba müüjaks, hakkamata kontrollima esindusõigust tõendavaid dokumente.

Maksuhaldur ei ole kontrollinud kaebaja hüpoteesi, et kaupu müünud tundmatu isik kasutas AS Famar-Desi Grupp selleks, et esitada ostjale AS Famar-Desi Grupp nimel arve. Kogutud ei ole arveid koostanud ja allkirjastanud isikute selgitusi. Isiku pahausksust kaupade soetamisel ei tõenda pelgalt asjaolu, et AS Famar-Desi Grupp arvetel ei kajastunud kliendikaardi soodustus või et maksuhaldur pole suutnud tuvastada objekte, kus on ehitusmaterjale kasutatud;

2) muus osas on vastutusotsus põhjendatud. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et tehinguid OÜ Ehitajate ning OÜ-de Gernor Trade, Rem Consult, RVJ Consult ja Treviso Grupp vahel reaalselt aset ei leidnud ning arved väljastati üksnes käibemaksupettuse toimepanemise ning ettevõtlusega seotud kulude suurendamise eesmärgil;

3) OÜ Gernor Trade on väljastanud OÜ-le Ehitajate järgmised arved: 1) 15.02.2006 arve nr 7 summas 56 640 krooni, arve sisuks „Kase 68D korpuse müüritööd“; 2) 15.05.2006 arve nr 74 summas 56 628,20 krooni, arve sisuks „Müüritööd Merivälja tee 5“; 3) 19.06.2006 arve nr

122 summas 85 638,50 krooni, arve sisuks „Laulasmaa kooli müüritööd“. OÜ Rem Consult on väljastanud OÜ-le Ehitajate järgmised arved: 1) 07.04.2006 arve nr 191 summas 19 580 krooni, arve sisuks „Müüritööd Pilliroo 12;20 Viimsi, Harju mk“; 2) 14.04.2006 arve nr 196 summas 36 108 krooni, arve sisuks „Pilliroo 16, Harjumaa Viimsi (müüritööd)“; 3) 14.05.2006 arve nr 205 summas 58 410 krooni, arve sisuks „Fibo sahtid“. OÜ RVJ Consult on väljastanud OÜ-le Ehitajate järgmised arved: 1) 28.07.2006 arve nr 18 summas 103 250 krooni, arve sisuks „Müüritööd Laulasmaa kool 250m2*350,-“; 2) 31.07.2006 arve nr 17 summas

35 872 krooni, arve sisuks „Transportteenus Tallinn-Laulasmaa-Tallinn 16*5/h 80/h*380“. OÜ Terviso Grupp on väljastanud OÜ-le Ehitajate 05.07.2006 arve nr 0607/05-1 summas

126 970,95 eurot, arve sisuks „Fibo 150, Fibo alus, Fibo Bi armatuur, Columbia plokk 240 mm, Columbia alus“ ning 2) 28.07.2006 arve nr 0607-28-2 summas 106 200 krooni, arve sisuks „Müüritööd“; 4) maksuhalduri seisukohta, et OÜ-d Gernor Trade, Rem Consult ja RVJ Consult OÜ-le Ehitajate tegelikult vaidlusalustel arvetel märgitud teenuseid ei osutanud ning tegemist on fiktiivsete arvetega, kinnitavad järgmised 30.10.2009.a maksuotsuses (p 1.10) ning vastutusotsuses (p 1.2) tuvastatud asjaolud: 1) OÜ-d Gernor Trade, Rem Consult ja RVJ Consult on äriühingud, kellel puudub reaalne majandustegevus ja kes vastavad maksupettuse eesmärgil kasuta-

3-12-1031 5(7) tavate nn variäriühingute tunnustele. OÜ-de Gernor Trade ja RVJ Consult juhatuse liige AJ ei teadnud, milliseid teenuseid OÜ-le Ehitajate osutati ning tunnistas, et andis ainult allkirju ja käis pangast raha välja võtmas. OÜ Rem Consult juhatuse liige EJ tunnistas, et andis ainult allkirju ja käis raha välja võtmas. Osaühingutel puudus töötajaskond ning nende pangakontodelt ei nähtu majandustehinguid, mis on iseloomulikud tavapärase majandustegevusega ettevõttele. Äriühingute pangakontodele laekunud raha võeti koheselt sularahas välja;

2) OÜ Ehitajate juhatuse liige TK, kes esindas äriühingut tehingute tegemisel, ei mäleta oma tehinguparterite esindajaid ega tehingute tegemise asjaolusid;

3) OÜ Ehitajate töötajad, kes töötasid samaaegselt samadel objektidel ei tea midagi OÜ-dest Gernor Trade, Rem Consult ega RVJ Consult;

4) OÜ Ehitajate ja OÜ-de Gernor Trade, Rem Consult ja RVJ Consult vaheliste lepingute kohaselt pidi allhankija hankima kõik tööde teostamiseks vajalikud ehitusmaterjalid, kuid TK seletusel hankis ehitusmaterjale OÜ Ehitajate; lepingutes ei ole määratud allhankija poolset esindajat objektil ega tema kontaktandmeid, viidatud ei ole hinnapakkumisele ning lepingud ei ole nõuetekohaselt allkirjastatud. Eeltoodud asjaolud viitavad koosmõjus sellele, et OÜ Ehitajate, mille tegevust juhtis ja kontrollis kaebaja, osales maksupettuses, mille eesmärgiks oli kasu saamine läbi kulude suurendamise ja käibemaksu kohustuse vähendamise riigieelarve ees. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, ei laiene sellisele olukorrale ostja heausksuse eeldamise põhimõte ning sarnase kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud müüjaga tegelikult toimunud. Selliseid tõendeid OÜ Ehitajate maksumenetluse käigus ning kaebaja vastutusmenetluse ega kohtumenetluse käigus esitanud ei ole;

5) järeldused, et OÜ Ehitajate ei soetanud tegelikkuses OÜ Terviso Grupp 05.07.2006.a arvel nr 0607/05-1 märgitud ehitusmaterjali ega 28.07.2006.a arvel nr 0607-28-2 märgitud müüritöid, on maksuhaldur rajanud järgmistele asjaoludele:

1) TK ei mäleta, kellega ta OÜ-st Terviso Grupp tööde teostamise käigus suhtles ja kellele tasus sularahas. Samuti ei osanud TK nimetada osaühingu töötajaid, kes võisid tegelikkuses ehitustöid teostada;

2) osaühingul puudusid töötajad;

3) OÜ Ehitajate töötajad, kes töötasid samaaegselt samadel objektidel, ei teadnud midagi nimetatud äriühingust;

4) OÜ Treviso Grupp juhatuse liige VP ei tea midagi tehingutest OÜ-ga Ehitajate ning kinnitab, et OÜ Treviso Grupp nimel OÜ-le Ehitajate väljastatud arvetel ning kviitungite orderitel olevad allkirjad ei ole tema omad. Olukorras, kus puudused tehingute kajastamisel ei võimalda kontrollida tehingute toimumist, tasumised on toimunud sularahas ning teine tehingupool on tehingute toimumise sõnaselgelt välistanud, on põhjendatult alus arvata, et OÜ Ehitajate, mille tegevust juhtis ja kontrollis kaebaja, osales makspettuses ning täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud müüjaga tegelikult toimunud, kaebaja esitanud ei ole;

6) kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui hiljem selgub, et tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik müüja, on tulumaksu määramine põhjendatud, kui isik teadis või pidi teadma, et tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik müüja. OÜ Ehitajate teadis, et tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole kauba tegelik müüja ning seetõttu on põhjendatud arvete alusel tehtud väljamaksete maksustamine tulumaksuga;

7) maksuhaldur on vastutusotsuses õigesti tuvastanud kaebaja süü ning asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud, et kaebaja tegevus oli tahtlik. Kohus nõustus põhjendustega ega pidanud neid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel vajalikuks korrata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. TK palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 14.01.2014 otsus tühistada osas, millega kaebus jäeti rahuldamata, ning teha asjas uus otsus, millega tühistada vastutusotsus tervikuna. Apellatsioonkaebuses korratakse kaebuses esitatud seisukohti. Seoses vaidlusega

3-12-1031 6(7) täiendava tulumaksu määramise õiguspärasuse üle rõhutab kaebaja, et maksuhaldur oleks pidanud tulumaksukohustuse kindlaks määrama hindamise teel. Hindamine oli lubatav ja vajalik. Maksuhaldur ei ole väitnud, et kaebaja ei ole kaupu või teenuseid üldse saanud. OÜ-l Ehitajate polnud võimalik ehitusmaterjale ise valmistada ja puuduvad tõendid, et kaebaja oleks need kaubad saanud tasuta või varguse teel. Maksuhaldur palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsusega ning jäädes vastutusotsuses avaldatu juurde. Maksuhaldur märgib, et hindamise läbiviimine ei laiene juhtumitele, kus teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tõendatud. Ei ole tõendatud, et OÜ Ehitajate on kandnud kulusid määras, mis kajastuvad OÜ-de Gernor Trade, Rem Consult, RVJ Consult ning Treviso Grupp poolt väljastatud arvetel. Ei saa välistada, et tööd tegid ära OÜ Ehitajate enda töötajad.

6. Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 14.01.2014 otsus tühistada osas, millega kaebus rahuldati. Seoses tehingutega AS-ga Famar-Desi Grupp on halduskohus jätnud tähelepanuta, et lisaks AS Famar-Desi Grupp arvetele ei ole kaebajal mistahes muid tõendeid tehingute toimumise kohta. Kohus ei andnud hinnangut AS Famar- Desi Grupp vastusele, mille kohaselt ei ole AS Famar-Desi Grupp vaidlusaluste arvete alusel kaebajale kaupa müünud. Samuti ei arvestanud kohus sellega, et kaebaja ei ole suutnud näidata, kus objektidel ta soetatud plokke kasutas. Vähetähtis ei ole ka kliendisoodustuse kasutamata jätmine. TK palus jätta maksuhalduri apellatsioonkaebus rahuldamata. Põhistamata on maksuhalduri väide, et kaebaja pidi teadma, et AS Famar-Desi Grupp ei ole kauba tegelik müüja. Halduskohus on õigesti viidanud puudustele maksuhalduri uurimistegevuses. Kaebaja on piisava põhjalikkusega selgitanud olemasoleva kliendisoodustuse kasutamata jätmist põhjusel, et oleks võimalik saada ehitusplokke kiiresti järjekorraväliselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab TK apellatsioonkaebuse rahuldamata. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus oma otsust HKMS § 201 lg-st 4 tulenevalt täiendavalt põhjendama. Apellatsioonkaebuses on suuremas osas korratud halduskohtule esitatud seisukohti. Seoses apellatsioonkaebuse väitega, et maksuhaldur oleks tulumaksu osas pidanud läbi viima hindamise, märgib ringkonnakohus, et enamikel juhtudel soetas kaebaja vaidlusaluste arvete alusel erinevaid ehitusja transporditeenuseid, mitte kaupa. Olukorras, kus puuduvad tõendid, et kaebaja alltöövõttu üldse kasutas (seda pole kinnitanud ei kaebaja töötajad ega hankijad) ning välistatud ei ole tööde teostamine kaebaja enda töötajate poolt, ei ole põhjendatud maksuhaldurile ette heita hindamise läbiviimata jätmist. Soetatud kaupade puhul pole samuti kinnitust leidnud, et kaup arvetel nimetatud kujul ja koguses üldse olemas oli. Kaebaja on väidetavat kaupa soetanud isikutelt, kelle puhul on maksuhaldur teenuste osas veenvalt näidanud maksupettuse toimumist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhaldur ei ole kaebajal tahtluse esinemist veenvalt tõendanud. Kaebaja pole esitanud mingeid sisulisi seisukohti maksuhalduri poolt tuvastatu ümberlükkamiseks. Nii kaebuses kui apellatsioonkaebuses on kaebaja koostanud tabeli selle kohta, kuidas üks või teine maksuhalduri järeldus kaebaja tahtlust ei kinnita. Ringkonnakohus möönab, et üksikuna vaadates ei pruugi need tõesti tahtlusele viidata, kuid kogumis omandavad need teistsuguse tähenduse. Kaebaja ei ole maksuhalduri poolt esile toodud kahtlusi kummutanud.

3-12-1031 7(7)

8. Maksuhalduri apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et AS Famar-Desi Grupp puhul ei ole kaebaja tahtlus tõendatud. Halduskohus on põhjendamatult lähtunud kaebaja väitest, et OÜ Ehitajate siiski ostis kergplokid AS Famar-Desi Grupp kauplusest. Nimetatud äriühing on vastavate arvete väljastamist eitanud. Seega on ümber lükatud, et tehingu teiseks pooleks oli käibemaksukohustuslaseks olev AS Famar-Desi Grupp. Kaebaja pole suutnud anda usutavat selgitust, miks oleks keegi AS Famar-Desi Grupp kaupluses kaupa müünud isikutest pidanud väljastama arve, mida ta oma tööandjale, so AS-le Famar-Desi Grupp ei edastanud. Samuti on kaheldav kaebaja selgitus selle kohta, miks ta ei kasutanud kliendisoodustust, s.o kuidas võimaldas soodustusest loobumine saada plokke järjekorraväliselt. Lisaks ei ole kaebaja suutnud näidata, milliste ehitusobjektide jaoks ta soetatud plokke vajas. Kõike eeltoodut silmas pidades nõustub ringkonnakohus maksuhalduriga, et kaebaja teadis, et ta ei soeta ehitusmaterjali AS-lt Famar-Desi Grupp.

9. TK kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata. Halduskohtu 14.01.2014 otsuse resolutsiooni p 1, millega vastutusotsus osaliselt tühistati, tuleb tühistada. Samuti tuleb ümber jagada menetluskulud (HKMS § 109 lg 4). Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets