3-14-50821/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-50821 Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tarvastu vallasekretäri kohustamiseks kanda kaebaja 25.05.2014 toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste valijate nimekirja ning alternatiivselt mittevaralise kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Tarvastu Vallavalitsus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 20. maist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 19. juunil 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KAEBAJA SEISUKOHAD

1. XXX esitas Tarvastu Vallavalitsusele 28.04.2014 taotluse, et tal võimaldataks osaleda Euroopa Parlamendi valimistest, millele vastati vastuskirjaga nr 13.2-17/421, et võttes aluseks Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 4 lg 3 ja § 20 lg 3 ei ole õigust taotlust rahuldada.

2. XXX esitas 14.05.2014 Tarvastu vallasekretäri kaudu Tartu Halduskohtule kaebuse kaebaja Euroopa Parlamendi valijate nimekirja kandmise ettekirjutuse tegemiseks. Lisaks märgib kaebaja, et kui mingil põhjusel jääb tema kaebuse põhieesmärk (osalemine valimistel) saavutamata, siis palub ta mittevaralise kahju katteks määrata summa, mis oleks proportsioonis Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt analoogsetes asjades määratud summadega. Kaebaja märgib ka, et kuna ta soovib eelisjärjekorras ikkagi valimistest osa võtta, siis palub kohaldada esialgset õiguskaitset, sest vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine osutuda võimatuks, kuna valimised toimuvad juba 25. mail 2014.

3. Tartu Halduskohtu 16.05.2014 määrusega vabastati XXX riigilõivu tasumisest, võeti kaebus menetlusse, tunnistati vastustajaks Tarvastu vald, otsustati kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses, jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja tehti teatavaks, et kohtuotsus käesolevas haldusasjas tehakse avalikult teatavaks 20.05.2014.

4. XXX leiab, et tal on õigus hääletada hoolimata siseriiklikust seadusest, mis keelab hääletada kohtu poolt süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvatel isikutel. See seadus on vastuolus rahvusvahelise õigusega ja tuleb jätta kohaldamata. Taotluse esitaja tugineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) 1. protokolli artiklile 3 ja seda täpsustavatele Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele, ÜRO kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 25, Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni heade tavade koodeksile valimisküsimustes ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 39 ja 40.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

5. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et XXX on Eesti Vabariigi kodanik ja on Euroopa Parlamendi liikmete valimise päeva ehk 25.05.2014.a seisuga vähemalt 18-aastane, kaebaja on kantud rahvastikuregistrisse, tema elukoht on rahvastikuregistri andmetel Viljandi maakonnas, Tarvastu vallas, Mustla alevikus, Vahe tn 2 (tl 8). Kaebaja on süüdi mõistetud kuriteos ja kannab valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga valimispäevani vanglakaristust. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et Tarvastu vallasekretäri toiming on vastavuses Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 4 lg 3 p-s 2 ja § 20 lg 3 p-s 1 sätestatuga.

6. EPVS § 4 lg 3 p 2 kohaselt ei ole hääleõiguslik isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. EPVS § 20 lg 3 p 1 kohaselt ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva

30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. Seega on vastustaja otsus jätta kaebaja taotlus rahuldamata kooskõlas kehtiva õigusega.

7. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et eeltoodud Euroopa Parlamendi valimise seaduse sätted tuleb jätta kohaldamata, kuna need on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 4 kohaselt jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega.

8. Euroopa Liidu toimimise lepingu art 20 lg 2 punkt b näeb ühe Euroopa Liidu kodaniku õigusena ette õiguse hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse valimistel selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel. Täpsemalt Euroopa Liidu õigus Euroopa Parlamendi valimiste läbiviimist, sh hääletamisõigust või selle võimalikke piiranguid ei reguleeri. Euroopa Liidu toimimise lepingu art 223 näeb küll ette, et nõukogu kehtestab Euroopa Parlamendi ettepanekul ja nõusolekul vajalikud sätted Euroopa Parlamendi liikmete otsesteks ja üldisteks valimisteks ühtse menetluse kohaselt kõikides liikmesriikides või kõikidele liikmesriikidele ühistel põhimõtetel, kuid sellist õigusakti kohtu andmetel kehtestatud ega jõustunud ei ole. Kaebaja suhtes kehtiv hääletamisõiguse piirang ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

9. Põhiseaduse § 58, mis reguleerib kõrgeima riigivõimu teostamist rahva poolt, sätestab, et seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium asus oma lahendis nr 3-4-1-33-09, p 39-40 seisukohale, et Eesti kodanike õigused Euroopa Parlamendi valimistel osalemisel tulenevad lisaks Euroopa Liidu õigusele ka Eesti põhiseadusest ja ka Euroopa Parlamendi valimistel osalemisega teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu. Seega näeb Põhiseadus otsesõnu ette võimaluse kehtestada kinnipeetavate hääletamisõiguse piirang Euroopa Parlamendi valimistel.

10. Riigikohus on leidnud, et Riigikogu valimise seaduse sätted, mille kohaselt ei saa hääletamisest osa võtta isik, kelle kohus on kuriteos süüdi mõistnud ja kes kannab vanglakaristust, võivad olla vastuolus Põhiseaduse §-ga 57 koostoimes §-ga 11, nii nagu neid tuleb tõlgendada lähtuvalt EIÕK protokolli nr 1 artiklist 3, mille sisu on Euroopa Inimõiguste Kohus täpsustanud suurkoja 06.10.2005.a otsuses asjas Hirst vs Ühendkuningriik (nr 2), 08.04.2010.a otsuses asjas Frodl vs Austria, 23.11.2010.a otsuses asjas Greens ja M.T. vs Ühendkuningriik ja iseäranis suurkoja 22.05.2012.a otsuses asjas Scoppola vs Itaalia (nr 3) (Riigikohtu lahend 3-4-1-26-12, p 38). Et aga Riigikogu valimise seadus ja Euroopa Parlamendi valimise seadus reguleerivad kinnipeetavate hääletamisõiguse piiranguid samamoodi ning arvestades otsuse punktis 9 toodut, saab seda seisukohta arvestada käesoleva asja lahendamisel.

11. Otsuse punktis 10 viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas ei ole leitud, et kinnipeetavate hääletamisõiguse piirang on iseenesest lubamatu. Vastuolu selle piirangu ja isiku põhiõiguste vahel on leitud juhul, kui keelu kehtestamisel ei võeta arvesse vangistuse pikkust, süüteo olemust ja raskust või muid individuaalseid asjaolusid.

12. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus ei käsitle haldusasja lahendamisel asjaolusid ja olukordi abstraktselt, vaid teeb kindlaks, kas kaebuses esitatud asjaoludel on rikutud konkreetse isiku (kaebaja) õigusi. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2014.a otsuse (haldusasi nr 3-13-2079) punktis 9 on kohus leidnud, et hääletamisõiguse piirangu proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada kaebajat ja talle määratud karistust.

13. Varasemalt on XXX kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, vangistust kannab Tartu Vanglas teist korda. Karistusregistri andmetel (tl 9-10) kannab XXX käesolevat vanglakaristust röövimise ja võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest vangistuses. Kaebaja tunnistati Tartu Maakohtu 10.09.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-3113 süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 23.09.2008 otsusega (jõustus Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2009 otsusega) mõistetud kandmata karistuse osa 6 aastat 1 kuu 24 päeva vangistust. Käesolev karistusaeg algas 11.09.2009 ja lõpeb 04.02.2016.

14. Eeltoodut arvestades asub kohus käesolevas asjas seisukohale, et EPVS § 4 lg 3 p 2 ja § 20 lg

3 p 1 kohaldamine kaebaja suhtes ei ole vastuolus Põhiseadusega, Euroopa Liidu ega rahvusvahelise õigusega ning kuuluvad kaebuse lahendamisel kohaldamisele. Kaebaja puhul ei ole tegemist isikuga, kelle suhtes see piirang võiks olla ebaproportsionaalne, sest kaebaja kannab praegu Tartu Maakohtu 10.09.2009 jõustunud otsusega mõistetud liitkaristust (6 aasta 4 kuu 24 päeva pikkust vangistust) muu hulgas ka I astme kuritegude toimepanemise eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast kanda ligikaudu 1,8 aastat, mistõttu on kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine kooskõlas eelnimetatud seadustega ja seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

16. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, muude menetluskulude hüvitamist pole ta taotlenud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik