3-14-89/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-89 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2014, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A.N’i kaebus Viru Vangla 07.01.2014 käskkirja nr 6- 1/53-KP tühistamiseks Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.N Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19. juunil 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud, menetluse käik, kaebuse põhjendused ja taotlus, vastustaja vastuväited

1. Viru Vangla 07.01.2014 käskkirjaga nr 6-1/53-KP (tl 65-66p) kohaldati kinnipeetava A.N’i suhtes vangistusseaduse §-st 69 tulenevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid. 23.01.2014 esitas A.N vastustajale vaide (tl 74 ja 75, tõlge tl 72 ja 71p) ja vaide lisa (tl 73, tõlge 73p), milles nõudis käskkirja nr 6-1/53-KP tühistamist. Viru Vangla 13.02.2014 vaideotsusega nr 6-12/19-5 (tl 70) jäeti A.N’i vaie täies ulatuses rahuldamata. Viru Vangla 21.02.2014 haldusaktiga nr 6-12/19-6 (tl 69) tunnistati Viru Vangla 13.02.2014 vaideotsus nr 6-12/19- 5 kehtetuks, kuna 13.02.2014 vaideotsuse oli allkirjastanud otsustuspädevust mitte omav ametnik. Viru Vangla 21.02.2014 vaideotsusega nr 6-12/19-7 (tl 68) jäeti A.N’i vaie uuesti rahuldamata. 20.01.2014 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.Ni 16.01.2014 allkirjastatud kaebus Viru Vangla 07.01.2014 käskkirja nr 6-1/53-KP peale. 2. Kaebaja leiab kaebuses, et Viru Vangla on rikkunud kaebaja õigusi, kui pikendas täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist,

2

kinnipeetava vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning isiklike esemete kasutamise keelamist. 3. Vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega, vaidleb sellele vastu ja kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea. Vaidlustatud haldusakt on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamise vajadust on haldusaktis kaalutletud ja piisavalt motiveeritud. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata (tl 63-64).

Kohtu seisukoht

4. Kaebaja arvates on kaevatav õigusakt õigusvastane, sest vastustaja on tema suhtes rakendanud täiendavaid julgeolekumeetmeid korduvalt pikendanud, kuigi selleks puudub alus. Kaebaja arvates ei ole ta ohtlik. Asjaolu, et kaebajal olid minevikus rikkumised, ei tähenda, et neid tuleb ka tulevikus. Vastustaja hinnangul on kaebajat rohkearvuliselt karistatud distsipliinirikkumise eest ning tema käitumisest nähtub negatiivne suhtumine vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevatesse nõuetesse, vangla varasse ning oma õigusvastase tegevusega seab kaebaja ohtu vangla julgeoleku. 5. Vaidlus on küsimuses, kas Viru Vangla 07.01.2014 käskkiri nr 6-1/53 vastab haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud nõuetele või mitte ning kas kaalumisviga täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul esines või mitte ning kas asjas kogutud tõenditega on piisavalt tõendatud kaebaja suhtes vaidlustatud käskkirjadega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine motiivil, et ta on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. 6. VangS § 66 lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused on sätestatud VangS § 69 lg-s 1, mille kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule ning täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Seetõttu on vastustajal VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine või mitte ning valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Lähtudes HMS § 4 lg-st 2 tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Halduskohus selgitab, et kohus ei saa täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise õiguspärasuse hindamisel lähtuda otstarbekuse kriteeriumist, s.t, kas kaebaja puhul oli otstarbekas täiendavaid julgeolekumeetmeid kohaldada või mitte ning milliseid täiendavaid julgeolekumeetmeid tuli kohaldada. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas kaalumisviga täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul esines või mitte, kuid kohus ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-63-09 leidnud, et ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme

3

rakendamist. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud HMS § 54, mille kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 7. Vaidlust ei ole selles, et täiendavate julgeolekuabinõude rakendamisel piiratakse oluliselt kinnipeetava õigusi. 8. Seetõttu täiendavate julgeolekuabinõude meetmete kohaldamine peab toimuma vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. 9. Kohus tuvastas, et Viru Vangla 07.01.2014 käskkirjaga nr 6-1/53-KP jätkati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist alates 05.01.2014, kuna kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule, kuni asjaolude ära langemiseni, täiendavate julgeolekuabinõudena: - eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja vältida kokkupuuteid teiste isikutega; - kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist; - kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine - isiklike esemete kasutamise keelamist, mis seisneb selles, et kinnipeetava A.N’ilt võetakse kambrist ära kõik isiklikud esemed, millega on võimalik rikkuda vangla vara. 10. Käskkirjas märgitud põhjenduste kohaselt on vangla langetanud otsuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta vangla üldise julgeoleku tagamiseks, edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks ning tegemist on ennetava meetmega, mille kohaldamise otsustamisel tuleb arvesse võtta kinnipeetava eelnevat vanglasisest käitumist. Käskkirjas märgitud kaalutluste kohaselt VangS § 8 lg 2 kohaselt võimaldab kinnipeetavate suhtlemisja liikumisvabadust piirata vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetavate õigusvastase käitumise vältimiseks. A.N paneb toime uusi distsiplinaarrikkumisi olles eraldi lukustatud kambris, mis näitab tema soovimatust muutuda õiguskuulekaks. Kinnipeetav on vanglasüsteemi suhtes negatiivselt meelestatud, mida tõendab tema käitumine vanglas. Kinnipeetava avatud osakonda paigutamine ei ole mõistlik, kuna seal on kinnipeetaval kinnise osakonnaga võrreldes suurem võimalus rikkumisi toime panna. Eraldatud lukustatud kambris on kinnipeetava üle järelevalve teostamine hõlpsam ning sel viisil on vähem tõenäoline, et kinnipeetav võib mõjutada osakonna kinnipeetavaid vangla korda rikkuma. A.N’i puhul on tegemist süstemaatilise vangla vara kahjustajaga ning seetõttu on vajalik keelata kinnipeetaval ka isiklike asjade kasutamine. 11. Riigikohtu halduskolleegium 13.11.2009 otsuses nr 3-3-1-63-09 on leidnud „Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline“. 12. Riigikohtu halduskolleegium on 2. juuni 2010 otsuses asjas nr 3-3-1-33-10 p-s 12 märkinud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendav julgeolekuabinõu ei ole sanktsioon, vaid tulevikku suunatud meede, mille eesmärgiks on ohtu tõrjuda. Sellele viitab ka VangS § 69 lg 3, mis sätestab, et VangS § 69 lg-s 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse.

4

13. Tulenevalt VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine neid põhjustanud asjaolude äralangemisel. Kaebajale ei kohaldu VangS § 69 lg 3. 14. Samuti ei nähtu halduskohtule esitatud tõenditest, et vaidlusaluse käskkirja andmise hetkeks on oht vangla julgeolekule ära langenud või olulisel määral vähenenud. Kirjeldatu alusel on kaebaja puhul tegemist ohtliku, süstemaatilise korrarikkujaga, kes teadlikult ja tahtlikult vanglas kehtivate normide rikkumisega seab ohtu kogu vangla julgeoleku. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse vastustaja Viru Vangla 07.01.2014 käskkirja nr 6-1/53-KP tühistamiseks rahuldamata. 15. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest (tl 54-55). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik