3-12-42/33 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-42 Haldusasi Siiri Reiljani kaebus Valga Linnavalitsuse 2. detsembri 2011. a korralduse nr 63 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Valga Linnavalitsuse apellatsioonkaebus ja Siiri Reiljani vastuapellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Siiri Reiljan Vastustaja Valga Linnavalitsus Kolmas isik Aare Järve RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Valga Linnavalitsuse apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2012. a otsus osas, milles mõisteti Valga Linnavalitsuselt Siiri Reiljani kasuks välja Siiri Reiljani esindaja kulud 1500 eurot. Teha selles osas uus otsus, millega jätta Siiri Reiljani taotlus esindajale tehtud kulutuste väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Jätta ülejäänud osas Valga Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 3. Jätta Siiri Reiljani vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu tema enda kanda.

4. Mõista Siiri Reiljanilt Valga Linnavalitsuse kasuks välja viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu 10,38 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 19. juuni 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siiri Reiljani naabrile Aare Järvele väljastati ehitusluba XXXXXX asuvale kinnistule kõrvalhoone-sauna püstitamiseks. Hoone ehitati kõrgem, kui oli ehitusloas märgitud. A. Järve esitas seetõttu taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks, mis võimaldaksid sauna laiendada. Valga Linnavalitsuse 2. aprilli 2011. a korraldusega nr 63 määrati projekteerimistingimused XXXXXX kinnistule sauna laiendamiseks.

2. S. Reiljan esitas kaebuse selle korralduse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on A. Järve ehitanud ehitusaluselt pinnalt, ehitise kõrguselt, korruseliselt ja mahult oluliselt suurema hoone, kui oli ette nähtud ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis. Ehituslike kõrvalekallete tagantjärele seadustamine rikub kaebaja õigusi, kuna kahandab tema kinnistu turuväärtust, elukeskkonna kvaliteeti jne.

3. Tartu Halduskohtu otsusega rahuldati kaebus ja tühistati vaidlustatud korraldus. Samuti mõisteti Valga linnalt S. Reiljani kasuks välja menetluskulu 2 300 eurot, mis koosnes esindaja kuludest (1500 eurot) ja dokumentaalse tõendi (eksperdiarvamuse) saamise kuludest (800 eurot). Esindaja kuludeks luges kohus kaebaja poolt oma abikaasale makstud tasu esindamise eest, kuid vähendas seda, mõistes 2925 euro asemel välja 1500 eurot.

Kohtuotsuse põhjendustes märgiti muuhulgas, et kaebaja on oma omandiõiguse rikkumise tõendamiseks esitanud riiklikult tunnustatud ehituseksperdi ekspertarvamused, mille kohaselt on sauna puhul tegemist kolmekordse hoonega, mille ehitamise puhul ei ole järgitud kehtivaid standardeid (otsuse p 46).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Valga Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 2 300 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 4.1.Võimalik pole välja mõista õigusabikulusid, kui õigusabi on osutanud kaebaja abikaasa. Sellisele seisukohale on asutud ka kohtupraktikas, Tartu Ringkonnakohtu 15. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-08-1902, mille peale esitatud kassatsioonkaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud.

4.2. HKMS § 32 lg 1 p 7, mis võimaldab esindajaks olla ka menetlusosalise abikaasal, eesmärk on olnud vastupidine - säästa menetluskulusid. Vastupidine annaks abikaasadele võimaluse oma protsessiõigusi kuritarvitada.

4.3. Kuna kaebaja ja tema abikaasa vahel pole sõlmitud abieluvaralepingut, tuleks kaebaja poolt oma abikaasale väidetavalt makstud tasu lugeda ühisvaraks. Seda raha ei muuda lahusvaraks ka asjaolu, et kaebaja abikaasa J. Reiljan on end registreerinud füüsilisest isikust ettevõtjana, sest esindama on kohus lubanud J. Reiljanit kui kaebaja abikaasat, mitte kui füüsilisest isikust ettevõtjat.

4.4. HKMS § 56 lg-st 1 tulenevalt pidi tõend, mille saamise kulud kohus vastustajalt välja mõistis, vaidluse lahendamisel abiks olema. Samas nähtub kohtuotsusest (p 46), et kohus on viidanud ekspertarvamusele üksnes hoone korruselisuse tõendamisega seoses. Ekspert andis hinnangu välisvaatluse tulemusena (ekspert arvas väliselt, et tegemist ei ole pööninguga, vaid hoopis korrusega), mistõttu ei saanud kohus korruselisuse osas seda dokumentaalset tõendit käsitleda usaldusväärse tõendina. Lisaks oli tegemist õigusliku küsimusega, mistõttu puudus kaebajal vajadus tellida ekspertarvamusena pealkirjastatud dokumenti selleks, et saada vastust küsimusele, kas tegu on kahevõi kolmekordse hoonega. Kohus oleks saanud selle tuvastada ka ehitusprojekti alusel.

5. S. Reiljani vastuses palutakse jätta Valga Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt:

5.1. HKMS § 32 lg 1 p 7 annab aluse S. Reiljani poolt volitatud esindajale tasutud õigusabikulude väljamõistmiseks. Õiguskantsleri hinnangul ei ole abikaasale menetluskulude väljamõistmine välistatud. Abikaasast volitatud esindajale tasutud õigusabitasu väljamõistmata jätmine on diskrimineeriv ja võtab füüsilisel isikul võimaluse end kaitsta. Volitatud esindaja võib olla ühest küljest abikaasa ja teisest küljest tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana.

5.2. Kuna vastustaja väitis, et hoone viilkatuse alune osa kujutab endast pööningut, siis järelikult oli vaja eksperdi hinnangut selle küsimuse lahendamiseks. Kohus hindas ekspertiisikulud vajalikeks ja põhjendatuks. Ekspertarvamusele on kohtuotsuses tuginetud, kuna kohtuotsuses on märgitud aspekte, mis said tuleneda vaid ekspertarvamusest (ehitusmäärusest tulenev keeld ümarpalgi kasutamiseks).

6. S. Reiljani vastuapellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, milles menetluskulusid ei mõistetud S. Reiljani kasuks välja täies ulatuses ja palutakse taotlus menetluskulude väljamõistmiseks täielikult rahuldada. Haldusasja keerukust kinnitab kohtuistungi pikkus - kella 10.00-st kuni 16.00-ni. Kaebaja ja tema esindaja prognoosisid kohtuistungi pikkuseks 2 tundi. Lisaks oli haldusasi keeruline tänu Valga Linnavalitsuse ametnike käitumisele.

7. Valga Linnavalitsuse vastuses palutakse vastuapellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Esindusele kulutatud summa väljamõistmine kaebaja poolt soovitud summas - 3725 eurot oleks põhjendamatu. On kummaline, kui oma abikaasale esitatakse õigusabi eest arve suuremas summas, kui seda teeks mõni advokaadibüroo. Arvestades seda, et kaebaja ise on töötu, siis on vähetõenäoline, et ta selliseid summasid oma abikaasale tasus. Seda enam, et tegemist pole vaid ühe kohtuasjaga, kus üritatakse sellist meetodit kasutada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Valga Linnavalitsuse apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. S. Reiljani vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

9. Apellatsioonimenetluses on vaidlus üksnes halduskohtus kantud menetluskulude väljamõistmise võimalikkuse ja nende suuruse üle. Muus osas ei ole halduskohtu otsust vaidlustatud.

Täpsemalt on vaidlustatud menetluskulude väljamõistmist kahest aspektist lähtuvalt - kas abikaasale esindamise eest tasutud summat saab vastustajalt välja mõista õigusabikuluna ning põhjendatud oli ekspertiisitasu väljamõistmine kaebaja kasuks.

10. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus abikaasale makstud tasu väljamõistmise võimalikkust. Seda küsimust on lahendanud ka Riigikohus ja asunud seisukohale, et selliste kulude väljamõistmine pole võimalik. Riigikohus märkis järgmist: "Kolleegium on seisukohal, et kohtud jätsid õigesti rahuldamata S. Reiljani taotluse mõista vastustajalt välja õigusabikulud. TsMS § 218 lg-s 1 eristatakse menetlusosalise esindajatena advokaati (p 1), muud isikut, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni (p 2) ning menetlusosalise ülenejat või alanejat sugulast või abikaasat (p 5).

J. Reiljan lubati praeguses asjas kaebajat esindama tema abikaasana TsMS § 218 lg 1 p 5 alusel ning tal puudub juriidiline kõrgharidus. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et TsMS § 218 lg 1 p 5 eesmärk on võimaldada isikul säästa menetluskulusid sellega, et tasulise õigusteenuse osutaja asemel volitatakse abikaasat. Isikut, kes ei vasta TsMS § 218 lg 1 p-des 1 või 2 esitatud tingimustele, ei saa pidada õigusabi andjaks. Tegemist ei ole põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega, sest õigusharidusega esindaja on isiku esindamiseks paremini kvalifitseeritud kui mittejuristist esindaja ning nende esindajate kasutamise eesmärgid on erinevad." (RKHKo 3-3-1-88-13, p 30).

Kuna käesolevas asjas on samad menetlusosalised, on samad põhjendused kohaldatavad ka siin.

S. Reiljani vastuapellatsioonkaebuses esitatud väited ei lükka seda seisukohta ümber. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada osas, milles mõisteti S. Reiljani kasuks välja abikaasale esindamise eest tasutud 1500 eurot Valga Linnavalitsuselt. S. Reiljani taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

10. Kuna S. Reiljanil ei ole eeltoodust tulenevalt õigust menetluskulude väljamõistmisele, siis tuleb tema vastuapellatsioonkaebus, milles taotleti väljamõistetud menetluskulude suurendamist, jätta rahuldamata.

11. Valga Linnavalitsuse apellatsioonkaebust ei saa aga rahuldada osas, milles vaidlustatakse halduskohtu poolt ekspertiisitasu väljamõistmist dokumentaalse tõendi saamise kuluna. Apellatsioonkaebuse kohaselt on seda tõendit kasutatud üksnes hoone korruselisuse tõendamisega seoses. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Halduskohus on sellele tõendile tuginevalt märkinud, et sauna puhul on tegemist kolmekordse hoonega, mille ehitamise puhul ei ole järgitud kehtivaid standardeid. Seega on halduskohus sisuliselt osundanud ka muudele ekspertarvamuses välja toodud asjaoludele, milles vaidlusalune hoone ei olnud kehtiva õigusega kooskõlas. S. Reiljani vastuses apellatsioonkaebusele on osundatud ka muudele küsimustele, millele on halduskohus oma otsuses viidanud, ja mille osas on halduskohus infot eelduslikult saanud ekspertarvamusest, ehkki kohus ei ole sellele otsesõnu viidanud.

Asjakohaseks ei saa pidada ka väidet, nagu oleks küsimus, kas hoone on kahevõi kolmekorruseline, üksnes õiguslik vaidlus, ning kohus saanuks hoone korruselisuse ise kindlaks teha ehitusprojekti alusel. Hoone korruselisuse kindlaksmääramine eeldab eeskätt faktiliste asjaolude tuvastamist (kas kõik korrused on iseseisvalt kasutatavad eluruumidena). Üksnes ehitusprojektist lähtumine ei ole selles küsimuses võimalik, sest isik ei pruugi ehitusprojekti järgida. Küsimus hoone korruselisusest oli ka asjas oluline, sest vaidlustatud projekteerimistingimustes oli hoone loetud kahekorruseliseks (tl 11, kd I).

Seega on halduskohus esitatud ekspertarvamust tõendina kasutanud ja lugenud selle järelikult asja lahendamisel vajalikuks tõendiks. Seda, et tõend oli halduskohtu jaoks vajalik ja asjakohane, kinnitab ka see, et halduskohus on selle tõendi saamisega seotud kulud vastustajalt välja mõistnud, osundades sealjuures normidele ja kaalutlustele, millest ta lähtus. Ringkonnakohus ei näe alust sellises olukorras ekspertarvamuse saamisega seotud kulude väljamõistmise osas halduskohtu otsuse tühistamiseks.

12. Kuna Valga Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb HKMS § 108 lgst 2 tulenevalt S. Reiljanilt Valga Linnavalitsuse kasuks välja mõista kantud menetluskuludest (apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15,97 eurot) proportsionaalne osa apellatsioonkaebuse rahuldamisega. Apellatsioonkaebuses vaidlustatud menetluskulude kogusummast (2300 eurot) rahuldatakse apellatsioonkaebus 1500 euro ehk ca 65% ulatuses. Seega tuleb S. Reiljanilt Valga Linnavalitsuse kasuks välja mõista 10,38 eurot. Kuna S. Reiljani vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv 15,97 eurot ja õigusabikulu 675 eurot) tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Agu Timmi Einar Vene