Legislator Case Law & Legislation
3-12-1939/86 AI generated

3-12-1939/86 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-12-1939/86
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

3-12-1939 1 K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-1939 Haldusasi A.K. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 13.08.2012 otsuse nr 57896 tühistamiseks ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks vaatama uuesti läbi A.K. taotlus Tallinnas Pihlaka tn 6 mitteeluruumid...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-12-1939 1

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-1939 Haldusasi

A.K. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 13.08.2012 otsuse nr 57896 tühistamiseks ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks vaatama uuesti läbi A.K. taotlus Tallinnas Pihlaka tn 6 mitteeluruumide nr 14 ja 15 kasutusotstarbe muutmiseks Menetlusosalised Kaebaja – A.K., volitatud esindaja v. adv Kalju Hanni Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu), volitatud esindaja Raul Keba Kolmas isik – U.T. Asja läbivaatamine Suuline ja kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus. 2. Tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 13.08.2012 otsus nr 57896 osas, millega jäeti rahuldamata A.K. kasutusloa taotlus Pihlaka tn 6 elamu mitteeluruumide 14 ja 15 kasutusotstarbe muutmiseks ning kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit vaatama kaebaja kasutusloa taotlus Pihlaka tn 6 mitteeluruumide 14 ja 15 osas uuesti läbi. 3. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 määrusega nr 36 kehtestatud Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 7 lg 2. 4. Mõista Tallinna linnalt A.K. kasuks välja menetluskulud 1897 (tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse) eurot. 5. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele ja Riigikohtule.

Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi

3-12-1939 2

kuulutamisest arvates (HKMS § 180, § 181 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.04.2008 väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) ehitusloa nr 31647 Pihlaka tn 6 asuva ehitise pööningukorruse väljaehitamiseks äripinnana. Ehitusloa aluseks oli 11.12.2007 OÜ Levon Arendus (juhatuse liige A.K.) esitatud ehitusloa taotlus ning ehitusprojekt. 2. 02.11.2011 väljastati ehitusloa nr 31647 alusel kasutusluba nr 11766 Pihlaka tn 6 korteriomanditele (mitteeluruumidele) 13, 14 ja 15. 3. 26.03.2012 esitas A.K. TLPA-le kasutusloa taotluse ja mõõdistusprojekti aadressil Pihlaka tn 6 mitteeluruumide nr 13, 14 ja 15 kasutusotstarbe muutmiseks korteriteks. 4. 25.04.2012 vaadati esitatud mõõdistusprojekt läbi TLPA ehitusprojektide läbivaatamise komisjonis. Kuna taotletav korterite arv ei vastanud Nõmme linnaosa ehitusmäärusega kehtestatud krundi koormusindeksile, ei nõustunud komisjon kasutusloa väljastamisega. Korterelamu krundi koormusindeks (KKKI) on korterelamu krundipinna suhe korterite arvuga ning koormusindeksi eesmärgiks on tagada Nõmmele iseloomuliku asustustiheduse säilimine. Nõmme ehitusmäärus näeb ette kortermaja kruntide koormusindeksiks 600. Käesoleval juhul oleks koormusindeks 129, millest tulenevalt komisjon leidis, et korterite arvu suurendada ei ole lubatud. 5. 08.06.2012 esitas A.K. TLPA-le uue taotluse (registreeritud kirjana nr 4-4/781) sooviga vaadata uuesti läbi Pihlaka tn 6 mitteeluruumide nr 13, 14 ja 15 kasutusotstarbe muutmiseks korteriteks. 6. 20.06.2012 vaadati taotlus TLPA ehitusprojektide komisjonis uuesti läbi ning komisjon otsustas jääda endiselt 25.04.2012 otsuse juurde, st keelduda kasutusloa väljastamisest Pihlaka tn 6 mitteeluruumide nr 13, 14, 15 kasutusotstarbe muutmiseks korteriteks. 7. 13.08.2012 andis TLPA otsuse nr 57896, millega keeldus kasutusloa väljastamisest. Otsuse põhjendustest nähtuvalt on Nõmme linnaosa üldplaneeringu krundi koormusindeksi leebeim variant 400. Uue Nõmme üldplaneeringu koostamise käigus vaadatakse see ala üle ja TLPA saab kaaluda bürooruumide muutmist korteriteks peale uue üldplaneeringu kehtestamist. Kehtestatud alusdokumendid (Nõmme linnaosa üldplaneering ja ehitusmäärus) viitavad sellele, et korterite arvu suurendamise korral praegu ületaks see Nõmme linnaosa ehitusmäärusega kehtestatud krundi koormusindeksi leebeima normi, mis on 400. 8. 12.09.2012 esitas A.K. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada 13.08.2012 kasutusloa väljastamisest keeldumise otsus nr 57896 ja kohustada TLPA-d väljastama kasutusluba, millega muudetaks mõõdistusprojekti aadressil Pihlaka tn 6 mitteeluruumide nr 13, 14 ja 15 kasutusotstarve korteriteks. 9. Kohus võttis kaebuse 11.12.2012 määrusega menetlusse. Vastuses kaebusele märkis vastustaja, et kuna kaebajale ei kuulu Pihlaka 6 ehitises mitteeluruum 13, siis selles osas tuleb menetlus lõpetada. 10. 29.05.2013 määrusega kaasas kohus kolmanda isikuna menetlusse A. N. 11. 27.06.2013 määrusega kaasas kohus kolmanda isikuna menetlusse U.T.i kui Pihlaka 6 mitteeluruumi 15 omaniku (alates 04.03.2013) tulenevalt kaebaja 21.06.2013 taotlusest. 12. 02.09.2013 asjas toimunud istungil teatas kaebaja, et loobub korteriomandi 13 osas nõudest ning taotles selles osas kaebuse menetluse lõpetamist. Vastustaja taotles istungil menetluse lõpetamist ka korter 15 osas.

3-12-1939 3

13. 06.09.2013 esitas kaebaja kaebuse täpsustuse, mille kohaselt nõuab: (a) teha kindlaks TLPA 13.08.2012 otsuse nr 57896 õigusvastasus ja tühistada TLPA 13.08.2012 otsus nr 57896; (b) kohustada TLPA-d vaatama uuesti läbi A.K. taotlus Tallinnas Pihlaka tn 6 mitteeluruumide nr 14 ja 15 kasutusotstarbe muutmiseks. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks, s.o tunnistada Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 määrusega nr 36 kehtestatud Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 3 lg 1 p 20 ja § 7 lg 2 põhiseadusevastaseks ja jätta need sätted kohaldamata. 14. 16.10.2013 määrusega keeldus kohus kaebusest (osalise) loobumise vastuvõtmisest (määruse p 1) ning jättis A.K. kaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja taotles TLPA 13.08.2012 kasutusloa väljastamisest keeldumise otsuse nr 57896 tühistamist Pihlaka tn 6 mitteeluruumi 13 puudutavalt (p 2), kuna kaebaja oli nimetatud mitteeluruumi A. N. võõrandanud juba 03.10.2011, s.o enne kaebuse esitamist. Ühtlasi kõrvaldas kohus menetlusest kolmanda isiku A. N. (p 3) seoses kaebuse läbi vaatamata jätmisega mitteeluruumi 13 puudutava nõude osas.

KAEBAJA SEISUKOHT

15. Kaebuse põhjendused on järgmised. 1) Pihlaka tn 6 korteriomanditele 13, 14 ja 15 on antud kasutusluba rajada sinna büroopinnad. Nimetatud büroopinnad vastavad ka elamispinna nõuetele ja kaebaja leiab, et ta ei ole rikkunud ehitusnorme, mistõttu tuleks kasutusluba välja anda. Kaebaja sooviks on Pihlaka tn 6 asuva hoone katusekorrusel välja ehitada korterid (eluruumid) ning sisuliselt on seda lubanud eelnevalt erinevad ametiasutused: 16.05.2007 andis Nõmme halduskogu ühehäälselt nõusoleku Tallinnas Pihlaka tn 6 pööningukorruse väljaehitamiseks juhul, kui tagatakse Nõmme ehitusmääruses sätestatud parkimiskohtade arv; sama seisukohta väljendas Nõmme Linnaosa Valitsus (LOV) oma 06.06.2007 kirjas nr 2.-2/454. Ka leidis linnavalitsus, et kõnesolev kvartal on oma olemuselt Nõmme III ehituspiirkond, kus koormusindeks on määramata ning mitte ühegi korterelamu kinnistu suurus ei vasta Nõmme II ehituspiirkonnas nõutud 600 m2 suurusele korteripinnale ühe korteri kohta. Lähtudes haldusorgani väljendatud seisukohast, ehitas kaebaja välja 26 parkimiskohta, mis vastab korterelamule kehtestatud parkimiskohtade arvule. Kaebaja lähtus parkimiskohtade väljaehitamisel eeldusest, et saab muuta tema poolt väljaehitatud mitteeluruumide kasutusotstarvet eluruumideks. 07.07.2008 kirjas nr 2.-1.3/399-2 märgib Nõmme LOV, et korterite projekteerimiseks büroopindadeks on vaja muuta maakasutuse sihtotstarvet, milleks tuleb esitada taotlus TLPA-le. Vastustaja on käitunud vastuoluliselt: andnud nõusoleku korteriomandite väljaehitamiseks mitteeluruumidena ning väljastanud neile kasutusload, nõudnud parkimiskohtade väljaehitamist selliselt, mis oli vajalik eelnimetatud korteriomandite kasutamiseks eluruumi kasutusotstarbel ning seejärel kasutusotstarbe muutmisest keeldunud. 2) Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 määrusega number 36 kinnitatud Nõmme linnaosa ehitusmäärus on märgitud, et see on soovitusliku iseloomuga, st see ei sisalda imperatiivseid norme. Ehitusmääruse § 1 lg 3 kohaselt on ehitusmääruses sätestatud piirangud ja nõuded planeerimisel ning ehitamisel tingimuslikud. Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 3 p 20 sätestab, et korterelamukrundi koormusindeksi (KKKI) mõiste. Sama määruse § 7 lg 1 p 2 kohaselt on II ehituspiirkonna korterelamute koormusindeks 600. Samas pole II ehituspiirkonnas sätestatud mingeid piiranguid äri-ja sotsiaalpindade osas. Vastustaja seisukoha kohaselt kehtib nimetatud piirang üksnes eluruumidele ning äriruumidele ei ole sellist piirangut kehtestatud. Vastustaja on selgitanud, et vastav normipiirang on kehtestatud seetõttu, et tagada iseloomulik asustustihedus.

3-12-1939 4

3) Kaebaja leiab, et kuivõrd vastustaja on lähtunud ehitusmääruses toodud normidest, siis on ehitusmääruse § 3 lg 1 p-s 20 ja § 7 lg-s 2 sätestatud piirang kaebaja õigusi riivav ning ebaproportsionaalne põhiseaduse (PS) § 32 lg-s 2 sätestatud omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise õiguse suhtes, mistõttu tuleb see jätta kohaldamata. Ehitusmäärusest ei selgu otseselt, kas määruses mõeldakse korteri all eluruumi või ka mitteeluruumi. Kaebaja arvates ei soodusta piirang vastustaja nimetatud eesmärgi – tagada iseloomulik asustustihedus – saavutamist, kuna on kehtestatud üksnes eluruumide, mitte aga mitteeluruumide osas. Lisaks leiab kaebaja, et määruses sätestatud koormusindeksi kehtestamiseks puudub volitusnorm. 4) Juhul, kui kohus asub siiski seisukohale, et määruses sätestatud riive on põhjendatud, oleks kaebaja hinnangul kõiki eelnevaid asjaolusid arvestades (sh haldusorgani eelnevat käitumist, mille tulemusel tekkis kaebajal põhjendatud ootus) pidanud vastustaja kaebaja taotluse määruse § 1 lg 3 alusel rahuldama. Kaebaja soovib, et tema esitatud kasutusloa taotlus lahendatakse uuesti, kuna tema soov on olnud algusest peale suunatud eluruumide väljaehitamisele ja ta on saanud oma tegevuse kestel ka erinevaid ja vastuolulisi vastuseid, ent ka TLPA andis mõista, et mitteeluruumide väljaehitamisel büroopindadeks saab pindade sihtostarvet muuta ja seda kasutusloa menetluses. Kaebajal on olemas büroopindade ehitamiseks ehitus-ja kasutusluba, ehitustegevus on toimunud nendega kooskõlas. Büroopinnad on ehitatud valmis ja vastavad projekti kohaselt ka elamispindade nõuetele, mistõttu esitas kaebaja 25.07.12.a. kasutusloa taotluse kasutusotstarbe muutmiseks, mille lahendamisel tehti 13.08.12.a. otsus nr 57896. Kaebuse täpsustamisel leidis kaebaja, et see otsus tuleb tühistada ning kohustada vastustajat tema taotlus uuesti läbi vaadata, kuna ta on talitanud omavalitsuselt saadud juhiste alusel ja taotlust ei saanud rahuldamata jätta lähtudes Nõmme linnaosa ehitusmäärusega kehtestatud nõuetest. Kaebaja on esitanud lisaks ka seletuse, milles märgib, et TLPA ei ole suutnud ka oma vastustes kohtule selgitada muud, kui lähtumist linnaosa ehitusmääruse normidest, sj on kohtule esitatud vastustes aga esitatud ka arusaamatuid selgitusi väites, et ehitusmääruses toodud tingimusi võib vaid põhjendatud vajadusel muuta. Kaebaja lisab (tlk 43 II kd), et vastustaja tegevuse arvamatust kinnitab kehtiv praktika. TLPA 23.04.2014.a. kirjast nr 4-1/1693-5 nähtub, et Sihi tn 122// Voolu tn 15 olemasoleva hoone äripindade ümberehitamiseks korterelamuks ei lähtuta linnaosa ehitusmääruses toodud koormusindeksist selgitusega, et linnaosa ehitusmääruses on see ette nähtud uute hoonete kavandamisel. Nõmme linnaosa ehitusmäärus näeb ette 2 parkimiskohta korteri kohta. Pärast linnaosa ehitusmääruse kinnitamist kehtestas Tallinna Linnavolikogu „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“. Parkimisnormatiivi (PAK) sätestas, et miljööväärtuslikel hoonestusaladel parkimisnormatiivi ei rakendata; korterelamute korral tuleb tagada vähemalt 1 parkimiskoht korteri kohta. Sihi tn 122/Voolu tn 15 hoone korral lubati selle korterelamuks ümber ehitamisel lähtuda PAK normatiividest ja selgitati, et see tasakaalustab ja arvestab Nõmme linnaosa ehitusmääruses toodud suuremat parkimiskoefitsienti ja tagab miljöö säilimise eesmärgid. Kaebaja jääb seisukohale, et TLPA ei ole suutnud esile tuua, millised olid tegelikud kaalutlused, kui need olid väidetult muud, kui vaidlusaluses otsuses ja vastustaja vastustes kohtule ainsana selgelt nimetatud linnaosa ehitusmääruses seatud nõuded, so nn koormusindeksist tulenevad nõuded. Kuna ka kaebaja soovitud tegevus on rekonstrueerimine, siis seda ei saanud takistada ehitusmäärusest tulenev koormusindeks. Praktikas ongi TLPA rakendanud ehitusmäärust erinevalt ja sarnastes rekonstrueerimise küsimustes korterelamute moodustamiseks andnud muuhulgas selgitused eelviidatud kirjas. Oma nõudmisi on linn asunud rekonstrueerimisel esitama põhjendamatult, ei ole võimalik aru saada, milline on normi tähendus ja erinevad linnaasutused annavad vastukäivaid seisukohti ja lubadusi, mida muudetakse menetluse kestel. Otsuses nr 57896 ei ole muid väljaloetavaid kaalutlusi, kui toetumine takistusele, mis tuleneb linnaosa ehitusmääruse koormusindeksist.

3-12-1939 5

5) Kaebaja esitas nii ehitus- kui ka hilisemad kasutusloa taotlused isiklikult. Juhul kui vastustajal on vastuväited taotluse esitaja isiku suhtes, aga ka erinevate haldusorganite (Nõmme Linnaosa Valitus, Nõmme halduskogu) poolt väljastatud seisukohtade osas, oleks neid tulnud analüüsida juba vaidlustatud haldusaktis endas. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohustab haldusorganit ise välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel, mida vastustaja aga teinud ei ole. Haldusorgani enda ekslikust käitumisest tulenevate vastuväidete esitamine alles kohtumenetluses on asjakohatu ja tuleks jätta tähelepanuta. 6) Kaebaja taotleb vastustajalt oma menetluskulude väljamõistmist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

16. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja viitab ka haldusasjas nr 3-12-932 tehtud lahendile ja leiab, et Pihlaka tn 6 mitteeluruumi nr 15 osas tuleb jätta kaebus läbi vaatamata. 1) Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et Pihlaka tn 6 krundi koormusindeks ei vasta juba praegu Nõmme linnaosa ehitusmääruses toodud näitajale. Kui ehitusmääruse kohaselt peaks Pihlaka tn 6 krundi koormusindeks olema vähemalt 600, siis tegelikult on see 165 (krundi pindala 1814 m² jagada ehitises oleva 11 korteriga). Nõmme linnaosa ehitusmäärus jõustus 04.11.2004. Ehitusmääruse § 13 sätestab, et määrus kehtib enne selle jõustumist ehitusloaga kinnitatud ehitusprojektide suhtes niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus ehitusprojektis toodud nõuetega. Kuivõrd Pihlaka tn 6 ehitis on kasutusel juba 1956. aastast, ei muuda asjaolu, et olemasolev koormusindeks jääb alla ehitusmääruses sätestatu, olemasolevat ehitist (ehitusprojekti) Nõmme ehitusmäärusega vastuolus olevaks. Küll aga oleks ehitusmäärusega vastuolus korterite arvu suurendamine nüüd, mil ehitusmäärus kehtib. Tulenevalt haljastuse säilitamise ja selle puudumisel selle rajamise vajadusest, on määratud ka kruntide koormusindeks – iga uue korteri kohta tuleb Nõmmel arvestada vähemalt 600 m2 ehituskrundi pinda. Kaebaja väitel on Pihlaka tn 6 hoovis välja ehitatud 26 parkimiskohta. Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 4 lg 1 p 1 kohaselt tagatakse soovitavalt parkimiskohti sõiduautodele (sh garaažid ja autovarjualused) vähemalt 3 eramu ja 2 korterelamu korteri kohta. Sellest nõudest lähtus ka Nõmme LOV, nõustudes Pihlaka tn 6 katusekorruse väljaehitamisega tingimusel, et tagatakse iga korteri jaoks kaks parkimiskohta. Kehtiv ehitusprojekt aga näeb krundil ette parkimise 20 autole. Seega ei ole linnaosa nõue tagatud isegi mitte praegusel hetkel, arvestades, et hoones on 11 korterit ja 3 mitteeluruumi. 2) Kaebajal ei saanud tekkida kindlust, et ta saab Pihlaka tn 6 pööningukorruse välja ehitada eluruumina. Kaebajale on kogu menetluse käigus selgitatud, et Pihlaka tn 6 ehitises ei ole võimalik Nõmme ehitusmäärusest tulenevalt eluruumide arvu suurendada. Sellest pidi kaebaja teadma juba ehitusloa taotlemise hetkel ning kuivõrd asjaolud ei ole muutunud, puudub põhjendus teistsuguse otsuse langetamiseks. 3) Vaidlustatud otsuse põhjendustes on selgitatud, et Nõmme linnaosa üldplaneeringu koostamise käigus vaadatakse antud kvartal ja selle ehituslikud näitajad üle. Samas kehtiva Nõmme ehitusmääruse kohaselt ei ole kaebaja taotlust võimalik rahuldada. 4) 2011. aastal on kaebaja ise allkirjastanud kasutusloa taotluse ja ehitise ülevaatuse akti pööningukorruse väljaehitamisel tekkinud mitteeluruumide (sh nr 14 ja 15) vastuvõtmiseks, samas väidab kaebaja, et esitas juba 2008. aastal taotluse pindade sihtotstarbe muutmiseks. Nõmme LOV (ja halduskogu) on 2007. aastal nõustunud Pihlaka tn 6 ehitise katusekorruse väljaehitamisega ning vastustaja on 22.04.2008 väljastanud selleks ka ehitusloa nr 31647. Nimetatud

3-12-1939 6

pinna kasutusotstarbe osas aga ei ole LOV seisukohta võtnud, sest ehitusloa väljastamine ja kasutusotstarbe määramine on vastustaja, mitte LOV pädevuses. 5) Vastustaja leiab, et kohaliku omavalitsuse pädevuses on kehtestada selliseid piiranguid nagu koormusindeks; kohalik omavalitsus peab oma territooriumil käitumist reguleerima üldnormi alusel. Nõmme linnaosa üldplaneeringut kehtestatud ei ole. Vastustaja hinnangul ei ole Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 3 lg 1 p 20 ja § 7 lg 2 põhiseadusega vastuolus. Ehitusmääruse § 3 lg 1 p 20 sätestab koormisindeksi mõiste, mis iseenesest ei saa kuidagi kaebaja õigusi rikkuda. Nõmmel on eesmärgiks säilitada looduskeskkond ja vajadusel luua kõrghaljastust ning selle eesmärgi saavutamiseks on kehtestatud koormusindeks (määrab ala kasutavate leibkondade arvu, sisuliselt ala koormavate inimeste arvu) ning krundi täisehituse protsent (määrab hoone ja ühtlasi looduse jaoks vabaks jääva ala suuruse). Kui hoones on osa ruume eluruumid ja osa bürooruumid, on ala koormatud korraga vähemate inimestega, st krunti ei kasutata üheaegselt. Äriruumide kasutamine päevasel ajal ei suurenda ehitusalust pinda ega parkimisvajadust, kuna võimaldab parkimiskohtade ristkasutust. Ehitusmääruses sätestatud piirangud ja nõuded planeerimisel ja ehitamisel on tingimuslikud, neid mõistetakse lähteandmetena, mida põhjendatud vajaduse korral muuta, tagades huvitatud isikute ning avalike huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise. Ka käesoleval juhul on linn kaalunud koormusindeksi leevendamist.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

17. Kolmas isik U.T. leiab, et A.K. kaebus on põhjendatud ning palub selle rahuldada. U.T. soovib temale kuuluva Pihlaka tn 6 mitteeluruumi 15 kasutusotstarbe muutmist eluruumiks. Vastavate mitteeluruumide kasutusotstarbe muutmine eluruumideks kajastaks tegelikku olukorda, ilma kedagi kahjustamata. Arusaamatu on vastustaja seisukoht, et tulenevalt soovitusliku iseloomuga Nõmme linnaosa ehitusmäärusest, ei saa siiski mitteeluruume muuta eluruumideks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

18. Asjas ei ole vaidlust selles, et TLPA andis Pihlaka tn 6 asuva ehitise pööningukorruse väljaehitamiseks äripinnana 22.04.2008.a. ehitusloa nr 31647 ning 02.11.2011.a. väljastati kasutusluba nr 11766 mitteeluruumidele nr 13, 14 ja 15, millest mitteeluruumid nr 14 ja 15 kuulusid kaebuse esitamise ajal A.K.le. Pooled vaidlevad selle üle, kas TLPA 13.08.2012.a. otsus nr 57896, millega jäeti rahuldamata kaebaja 26.03.2012.a. kasutusloa taotlus mitteeluruumide nr 14 ja 15 kasutusotstarbe muutmiseks korteriteks (eluruumideks), on õiguspärane. 19. Vastustaja on taotlenud kaebuse läbi vaatamata jätmist mitteeluruumi nr 15 puudutavas osas, kuna mitteeluruumi nr 15 on kaebaja kohtumenetluse ajal võõrandanud kolmandale isikule U.T.ile, millega seotult märgib kohus järgmist. HKMS § 30 lg 1 sätestab, et vaidlusega seotud eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Eseme võõrandamine pärast kaebuse esitamist ei anna iseseisvat alust jätta kaebus rahuldamata. Ka Riigikohus on leidnud, et kuivõrd kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise aja seisuga (vt RKHK 16.11.2011 otsus nr 3-3-1- 65-11, p 15), siis ei mõjuta vaidlusega seotud eseme võõrandamine pärast kaebuse esitamist asja menetlust ega anna iseseisvat alust jätta kaebus rahuldamata (RKHK 04.03.2014 otsus nr 3-3-1-96- 13, p 15). Seega ei ole alust eseme kohtumenetluse ajal võõrandamise korral kaebust läbi vaatamata jätta ning kohus saab teha otsuse esialgse kaebaja suhtes. Käesoleval juhul on kohus mitteeluruumi

3-12-1939 7

15 uue omaniku U.T. `i kaasanud menetlusse kolmanda isikuna (HKMS § 30 lg 3) ning sellega on mitteeluruumi nr 15 omanikule tagatud menetluslikud õigused, sh kohtulahendi peale edasikaebamise õigus. 20. Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 määruse nr 36 „Nõmme linnaosa ehitusmääruse kinnitamine“ § 3 lg 1 p 20 sätestab, et korterelamukrundi koormusindeks (KKKI) on korterelamu krundipinna suhe korterite arvu. Koormusindeksi kaudu antakse minimaalne lubatud krundipind korterelamu korteri kohta. Koormusindeksi eesmärk on tagada Nõmmele iseloomuliku asustustiheduse säilimine. Koormusindeksit arvutatakse järgmise valemi järgi: KKKI = krundi pind m2 / maksimaalne korterite arv. Ehitusmääruse § 7 lg 2 kohaselt on korterelamukruntide koormusindeks (KKKI) 600. 21. Konkreetse normikontrolli raames saab kohus asjassepuutuvaks lugeda üksnes neid norme, mis on arutatava kohtuasja lahendamisel olulise tähtsusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 4 kohustab halduskohut jätma kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus põhiseadusega. PS § 15 kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. Kohus saab algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse vaid siis, kui vaidlustatud õigusakt on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Asjassepuutuv on Riigikohtu praktika kohaselt säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (vt RKÜK 22.12.2000 otsus nr 3-4-1-10-00, p 10). Seadus on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja seaduse põhiseadusega vastuolu korral otsustama teisiti kui seaduse põhiseadusele vastavuse korral (vt RKÜK 28.10.2002 otsus nr 3-4-1-5-02, p 15). Vastustaja keeldus kaebaja taotletud kasutusloa väljastamiseks kasutusotstarbe muutmiseks ehitusseaduse § 34 lg 1 p 8 (ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele) alusel ning otsuse põhjendustes viitab vastustaja Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 7 lg-s 2 sätestatud koormusindeksile. Kuna ehitusmääruse § 7 lg-st 2 sõltub käesoleva asja lahendus, on tegu asjassepuutuva õigusaktiga ja seda ei muuda asjaolu, justkui oleks vastustajal esitada veel ka muid taotluse lahendamist takistavaid asjaolusid või et tegelikult tuleneb määrusesse selline nõue üldplaneeringust. Nagu nähtub, ei ole ühtegi üldplaneeringut, milles oleks kajastatud koormusindeks ning alles lahendamisel olev ja pikki aastaid kehtestamata linnaosa üldplaneering ei ole siinkohal arvestatav. Kohtule nähtub, et normi asjassepuutuvust ei väära ka asjaolu, et õiguskantsler on jätnud ehitumääruse kehtima või et sellesse on lisatud juurde mõte, mis ei kohusta ehitusmäärust ilmtingimata kasutama, vastupidiselt nähtub, et vastustaja on asunud ehitusmäärust kasutama ja jätkab seda, ehkki varasemalt on õiguskantsler justnimelt viidanud vajadusele viia ehitusmäärus kooskõlla seaduse nõuetega. Vastustaja on märgitud ehitusmäärust kasutades kaebaja taotluse osas leidnud, et taotluse rahuldamist takistab ehitusmäärusest tulenev keelav norm. Kohus ei pea aga asjassepuutuvaks sätteks ehitusmääruse § 3 lg 1 p 20, kuna nimetatud sättest tuleneb üksnes korterelamu koormusindeksi mõiste, mis iseseisvalt ei mõjuta asja lahendust ega kaebaja õigusi. 22. Kohus nõustub kaebajaga, et Tallinnas Pihlaka tn 6 asuvate kaebuse esitamise ajal kaebajale kuulunud korteriomandite nr 14 ja 15 kasutusotstarbe muutmisest keeldumine kujutab endast kaebaja omandi kasutamise ja käsutamise vabaduse piirangut. Ehitusseaduse § 32 lg 1 sätestab, et ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Sama paragrahvi lg-st 3 tuleneb, et valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. Kui kohalik omavalitsus keeldub ruumi omanikule väljastamast kasutusluba, millega antakse luba pinna kasutamiseks korteri ehk

3-12-1939 8

eluruumina, tuginedes ehitusmääruses sätestatud koormusindeksile, on selgelt tegu omandiõiguse riivega, kuna omanik ei saa talle kuuluvat korteriomandit kasutada vastavalt soovitud otstarbele. 23. Kohus analüüsib järgnevalt, kas Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 7 lg 2 on kooskõlas PS § 32 lg-ga 2. PS § 32 lõike 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning omandi kitsendused sätestab seadus. 24. Korterelamu krundi koormusindeksiga seatakse piirang sellele, kui palju kortereid ühel krundipinnal olla võib. Vastustaja seisukoha järgi peetakse ehitusmääruses korterite all silmas üksnes eluruume. Kaebaja on märkinud, et ehitusmäärusest ei selgu otsesõnu, kas korteri all mõistetakse eluruumi või mitteeluruumi. Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrus nr 69 „Ehituse tehniliste andmete loetelu“ aga teeb vahet korteritel (§ 2) ja mitteeluruumidel (§ 3), seejuures korterite all mõeldakse selgelt eluruumidena kasutatavat pinda: määruse § 2 p 6 kohaselt märgitakse korteri tehniliste andmete alla muuhulgas elamispind, mitteeluruumil sellist pinda aga ette ei ole nähtud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruses nr 64 „Ehitise kasutusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord“ § 2 lg 4 sätestab, et kasutusloa taotluses esitatakse andmed iga asjassepuutuva ehitise osa, sealhulgas korteri ja mitteeluruumi kohta eraldi. Seega, kuna ka teistes ehitusvaldkonda reguleerivates õigusaktides tehakse vahet korteril ehk elamiseks kasutataval pinnal ning mitteeluruumil ehk majandus- või kutsetegevuseks kasutataval pinnal, on loogiline, et ka Nõmme linnaosa ehitusmääruses ei mõisteta korteri all mitteeluruume ning on ilmne, et ehitusmäärusega piiratakse üksnes korterite ehk eluruumide arvu ühel krundipinnal, mitte aga mitteeluruumide arvu. 25. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud põhimõtet, et PS § 3 lg 1 esimesest lausest ja §-st 11 tulenevalt tohib põhiõiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga (vt RKÜK 11.10.2001 otsus nr 3-4-1-7-01; RKPJK 24.12.2002 otsus nr 3-4-1-10-02). Riigikohtu üldkogu on leidnud, et kuigi teatud intensiivsusega põhiõiguste piiranguid saab kehtestada üksnes formaalses mõttes seadusega, ei ole see põhimõte absoluutne. Põhiseaduse mõttest ja sättest tuleneb, et vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega. Omandiõiguse piiranguid võib seada üksnes formaalse seadusega või seaduses sisalduva ja eelnimetatud nõuetele vastava volitusnormi alusel, aga mitte otse kohaliku omavalitsuse üldaktiga. Nõue on suunatud sellele, et omandiõiguse piirangute seadmisel arvestataks kogu riigi territooriumil ühesuguste kriteeriumidega. Võrdse kohtlemise ja ühetaolisuse põhimõttega oleks vastuolus, kui omandiõiguse kaitse oleks riigi erinevates piirkondades ebaühtlaselt tagatud (RKÜK 03.12.2007 otsus nr 3-3-1-41-06, p 22). 26. Järgnevalt kontrollib kohus, kas Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 7 lg 2 põhineb seaduses sisalduval selgel ja piisavalt määratletud volitusnormil. HMS § 90 lg-st 1 tuleneb, et määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohaliku elu küsimuse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse organ anda määruse volitusnormita, välja arvatud juhul, kui seaduses on volitusnorm olemas. 27. Ehitusmäärus on kohaliku omavalitsuse üldakt. Nõmme linnaosa ehitusmääruse preambulis on märgitud, et see on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 29, planeerimisseaduse (PlanS) § 5, ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 4 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 3 lg 1 p 1 ja § 7 alusel. KOKS § 22 lg 1 p-st 29 tuleneb, et volikogu ainupädevusse kuulub valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine. PlanS § 5 sätestab, et kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse: (1) valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja

3-12-1939 9

ehitamise reeglite seadmiseks, välja arvatud maakasutus- ja ehitustingimuste määramine; (2) kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks ning menetluskorra seadmiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. EhS § 19 lg 4 kohaselt määrab kohalik omavalitsus valla või linna ehitusmääruses: (1) ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramise korra; (2) projekteerimistingimuste avalikustamise korra; (3) ajutise ehitise ehitamise korra ja alad; (4) linna või valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; (5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 28. Nõmme linnaosa ehitusmääruse §-st 1 tuleneb, et ehitusmääruse eesmärk on kehtivatele planeerimis- ja ehitusala õigusaktidele tuginedes anda Nõmme linnaosa iseärasusest tulenevaid põhimõtteid ja nõudeid planeerimise ja ehitamise osas (lg 1). Ehitusmääruse järgimine on oluline eeldus hea ehitustava kujunemiseks Nõmmel ja Nõmme säilimiseks valdavalt miljööväärtusliku metsalinnana ning Nõmme linnaosa keskkonna- ja miljööomadustele tugineva kinnisvaraväärtuse stabiilseks säilimiseks ja kestvaks kasvuks (lg 2). Ehitusmääruses sätestatud piirangud ja nõuded planeerimisel ning ehitamisel on tingimuslikud. Nimetatud piiranguid ja nõudeid mõistetakse lähteandmetena, mida võib põhjendatud vajaduse korral muuta, tagades huvitatud isikute ning avalike huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise (lg 3). Miljööväärtuslike alade säilimiseks ning liikluskorralduse täpsustamiseks antakse Nõmme linnaosa üldplaneeringus ning detailplaneeringutes täiendavaid tingimusi (lg 4). Nõmme linnaosa hoonestamise ja liikluskorralduse üldised põhimõtted ning arengu üldsuunad määratakse Nõmme linnaosa üldplaneeringuga (lg 5). 29. Kohus on seisukohal, et eeltoodud sätetest ei tulene õiguslikku alust sätestada linnaosa ehitusmääruses korterelamu kruntide koormusindeksit. Ehitusmäärus on küll selle preambuli kohaselt soovitusliku iseloomuga, kuid määruse § 7 lg 2 ei näe ette kaalutlusõigust ning käesoleval juhul ka ei nähtu, et vastustaja oleks vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud ehitusmäärusest kui tingimuslikust aktist ja kaalunud erinevaid huve. Linn on vaidlustatud otsuses selgelt välja toonud, et kaebaja taotletud kinnistul ei vasta koormusindeks isegi leebemaile variandile (400), kuid muid kaalutlusi kasutusloa taotluse rahuldamata jätmiseks otsuses esitatud ei ole. Isegi juhul, kui eeldada, et määruse preambulist tuleneb haldusorganile ehitusmääruse § 7 lg 2 kohaldamisel kohustus igakordselt kaaluda taotleja huve ja avalikke huve, siis kui linn asub sellise sätte alusel isikute omandiõigust piirama, peab sellisel piirangul olema õiguslik alus, eriti juhul, mil haldusorgan kohaldab väidetavalt soovitusliku määruse nõudeid sisuliselt kohustuslikena. Käesoleval juhul on vastustaja niimoodi toiminud. Kohtu hinnangul ei tulene Tallinna linnale ka PS § 154 lg-st 1 ega KOKS §-st 6 õigust piirata ehitusmäärusega omandiõigust ilma volitusnormita. Põhiõiguse, sh omandipõhiõiguse riivamiseks määrusega peab olema vastav volitusnorm ka juhul, kui lugeda korterelamu krundi koormusindeksi kaudu linnaosa asustustiheduse reguleerimine kohaliku elu küsimuseks. Kohalik omavalitsusüksus on põhiseaduse järgi nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandud riigielu küsimuste korraldamisel seotud seaduslikkuse põhimõttega, mistõttu kohaliku omavalitsuse põhiõigusi riivaval tegevusel peab alati olema seaduslik alus. (vt RKÜK 03.12.2007 otsus nr 3-3-1-41-06, p-d 26 - 27). 30. Korterelamu krundi koormusindeksi näol on tegemist maakasutus- ja ehitustingimusi puudutava küsimusega, mida PlanS § 5 p 1 kohaselt valla- või linna ehitusmäärusega ei ole lubatud reguleerida, seda saab reguleerida vaid planeeringuga (PlanS § 3 lg 3). Koormusindeksi abil reguleeritakse küsimust, kui palju kortereid teatud suurusega krundil võib olla ning seeläbi kaudselt ka krundi kasutustotstarvet. Kuna Nõmme linnaosa ehitusmääruses reguleeritakse küsimust, mida sellega reguleerida ei tohiks, ei saa väidetav määruse tingimuslik kohaldamine välistada selle põhiseadusega vastuolu. Ehitusmääruse § 7 lg-le 2 ei saa seetõttu anda tõlgendust, mis oleks põhiseadusega kooskõlas. 31. Vaidlust ei ole selles, et otsuse tegemise ajal kehtivas üldplaneeringus (Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 otsusega kehtestatud Tallinna üldplaneering) ei ole Nõmme linnaosa korterelamukrundi

3-12-1939 10

koormusindeksit kehtestatud. Nõmme linnaosa üldplaneering on menetlemisel, kuid otsuse tegemise seisuga seda vastu võetud ei ole. Menetluses oleva üldplaneeringu seletuskirjast siiski nähtub, et ka selles soovitakse kortermaja kruntide koormusindeksiks määrata 600 ehk nii nagu see on seatud ehitusmääruses (Nõmme linnaosa üldplaneeringu seletuskiri on kättesaadav: http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering, vt lk 17 p 3.3). Vahet tuleb teha, kas mingi küsimus reguleeritakse kohaliku omavalitsuse üldaktis või planeeringus. Erinevalt planeerimismenetlusest ei ole määruste andmise menetlus avalik ega taga samaväärset isikute õiguste kaitset ja huvide arvessevõtmist nagu planeerimismenetlus. Planeeringut saab iga huvitatud isik vaidlustada, määrust aga mitte. Vaidlustatud otsuses on TLPA märkinud, et „Nõmme linnaosa üldplaneeringuga krundi koormusindeksi leebeim variant on 400. Uue Nõmme üldplaneeringu koostamise käigus vaadatakse see ala üle ja amet saab kaaluda bürooruumide muutmist korteriteks peale uue üldplaneeringu kehtestamist. Kehtestatud alusdokumendid (Nõmme linnaosa üldplaneering ja ehitusmäärus) viitavad sellele, et korterite arvu suurendamise korral praegu ületaks see Nõmme linnaosa ehitusmäärusega kehtestatud krundi koormusindeksi leebeima normi, mis on 400“. Seega ei välistanud TLPA otsuse tegemise ajal täielikult, et üldplaneeringu kehtestamisel võidakse lubada bürooruumide muutmist korteriteks, kuid praegusel hetkel on takistuseks Nõmme linnaosa ehitusmääruses sätestatu. 32. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 7 lg 2 on formaalselt põhiseadusega vastuolus ning seetõttu puudub vajadus analüüsida sellega seatud omandiõiguse piirangu proportsionaalsust. 33. Vaidlustatud otsuse tegemisel tugines vastustaja selgelt põhjendusele, mis on seotud koormusindeksist tulenevate takistustega kaebaja taotluse rahuldamiseks. Ka kohtumenetluses on vastustaja kinnitanud, et just koormusindeks oli kasutusloa andmisest keeldumise aluseks (vt nt kohtuistungi protokolli lk 13, tl 154, I kd). Otsuse nr 57896 põhjendavast osast ei nähtu, et TLPA oleks lisaks koormusindeksile esile toonud muid kaalutlusi, mis tingiksid kaebaja taotluse rahuldamata jätmise. Kohus siinkohal viitab täiendavalt Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-41-06, mil Tallinna Linnavalitsus oli samuti viidanud, et vaidlustatud haldusakt ei põhine üksnes (ehitus)määrusel, vaid esineb ka muid takistusi. Riigikohus ei nõustunud antud lahendis sellega, et kohus jättis algatamata põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Kohus ei nõustu vastustajaga, et keelduv otsus on selgete kaalutlustega või et sellest peaks nähtuma, millised olid muud kaalutlused ning et esines ka muid takistusi taotluse rahuldamiseks. Kuna vastustaja lisavastustest võiks aru saada nii, et ühel ajal ta püüab väita, et asja lahendamisel ei ole linnaosa ehitusmääruse kasutamine määrav, on ta ikkagi lahendamisel lähtunud koormusindeksi nõuetest, mille tähtsust ja määravat tähendust ta kohtule iseloomustab. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja tegevus ja vastused on eksitavad, ent oma vastustes kohtule on TLPA selgelt lähtunud linnaosa ehitusmääruses seatud koormusindeksi nõuetest, seega on ta järjepidevalt käesolevas asjas osanud nimetada takistuse, mis viitab üheselt, et asja lahendamisel on vastustaja ise pidanud selle nõude täitmist määravaks. Kui vastustaja otsus on vastuolus ka muude seadustega, siis ikkagi tuli kohtul käesolevalt kontrollida Nõmme linnaosa ehitusmääruse vastavust põhiseadusele ja algatama selle tulemusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. 34. Kuna TLPA 13.08.2012 otsus nr 57896 põhines põhiseadusega vastuolus oleval Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 7 lg-l 2, on tegemist õigusvastase haldusaktiga ning see tuleb tühistada Pihlaka tn mitteeluruume nr 14 ja 15 puudutavas osas, s.o osas, mis kaebuse esitamise hetkel rikkus kaebaja õigusi. Kaebaja on kaebuse täienduses taotlenud ka nimetatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kuid kuna kohus tühistab vaidlustatud haldusakti, ei pea kohus vajalikuks otsuse resolutsioonis eraldi TLPA

3-12-1939 11

otsuse nr 57896 õigusvastasust tuvastada. Tühistamise nõudega on hõlmatud otsuse õigusvastasus ja kaebajal puudub selliseks tuvastuseks huvi. Kasutusloa andmine toimub haldusorgani kaalutlusõiguse alusel ja käesoleval juhul ei ole kaalutlusõigus redutseerunud nullini. Kohus ei saa kaalutlusõigust haldusorgani eest teostada ning seega tuleb kaebaja kohustamisnõuet mõista nii, et kohustada TLPA-d vaatama uuesti läbi kaebaja 26.03.2012 esitatud ja lahendamisel olnud kasutusloa taotlus Tallinnas Pihlaka tn 6 mitteeluruumide nr 14 ja 15 kasutusotstarbe muutmiseks korteriteks. 35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, kannab menetluskulud vastustaja. Kohtule on menetluskulude hüvitamise taotluse esitanud üksnes kaebaja. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 1897 eurot (sh riigilõiv 15 eurot ja esindajatasu 1882 eurot). Menetluskulud on kaebaja eest tasunud Finance Management osaühing (arved 1146 ja 1155, tl 189, I kd) ning Levon Arendus OÜ (arve 1130930, tl 191, I kd; arve 1140230, tl 24, II kd). HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Asjas nr 3-3-1-35-13 (p 30) on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus õigusabikulude eest on tasunud menetlusosalise eest muu isik, on ka varasema kohtupraktika kohaselt õigusabikulu väljamõistmine sellises situatsioonis põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud, ning on tuvastatud, et kaebajal on kohustus õigusabikulud nende eest tasunud isikule hiljem hüvitada (RKHK otsused nr 3-3-1-47-12 (p 31), 3-3-1-23-10 (p 18) ja 3-3-1-28-03 (p 9)). Kaebaja, kes on nii Levon arendus OÜ kui ka Finance Management OÜ juhatuse liige, on esitanud kohtule kinnituse, mille kohaselt A.K. kohustub vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele hüvitama Levon Arendus OÜ- le ning Finance Management osaühingule nende poolt tasutud õigusabikulud. 16.10.2013 määrusega jättis kohus seoses menetluse osalise lõpetamisega mitteeluruumi nr 13 puudutavas osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Menetluse osalise lõpetamise seisuga ei olnud ükski menetlusosaline esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. Kohtu hinnangul ei ole siiski põhjendatud jätta osa menetluskuludest kaebaja kanda tulenevalt menetluse osalisest lõpetamisest määrusega. Kaebus kuulub nii tühistamis- ja kohustamisnõuete osas rahuldamisele ning ebamõistlik oleks hakata arutama, millise protsentuaalse osa kaebusest, kus ei ole esitatud rahalisi nõudeid, kohus rahuldab. Sisuliselt on vastustaja otsus õigusvastane täies ulatuses, kuid tulenevalt sellest, et pärast vastustaja otsust, kuid enne kaebuse esitamist, kaebaja võõrandas talle Pihlaka tn 6 elamus kuulunud mitteeluruumi nr 13, ei saa kohus selles osas vastustaja otsust tühistada ega taotlust uuesti läbi vaatama kohustada. Kaebaja menetluskulude kandmine on tõendatud ning esindajatasu on kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlikus suuruses arvestades tehtud töö mahtu ja iseloomu. Seega tuleb Tallinna linnalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista 1897 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik