1-13-6755/34 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 19.05.2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-6755 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe

Prokurör

Kaitsja

Tõlk

Ain Tali

Mati Senkel

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

P.D , isikukood , XXX kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 28.10.2013 ja lõpp 24.09.2014.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.05.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. P.

D

Välja mõista P.D lt menetluskuluna riigituludesse 97,92 eurot kaitsetasu - adv. Mati Senkeli poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr

EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud v kaadibüroo Mati ahenditest Adbo Senkel kasuks 97,92 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Mati Senkel’i poolt süüdimõistetu P.D kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul

ala

tes päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud:

Viru Vangla esitas 21.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.

D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P. on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.09.2013 kohuotsusega KarS §121, D § 120, § 136 lg 1, § 266 lg 1 ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 11 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 eelvangistuses viibitud aeg alates 01.10.2010 kuni

02.10.2010, s.o. 2 päeva ja 14.09.2012, s.o. 1 päev, kokku 3päeva loeti karistuse kandmise tähtaja hulka, vähendades karistust 3 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 10 (

kümme) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohtuistung:

P D . taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vabanemise järgselt läheb elama emale kuuluvasse korterisse. Töökoht vabanemisel puudub. Kinnipeetav avaldas,

et võtab ennast vabanedes töötukassas arvele ja seejärel otsib endale töökoha. Kinnipee

tav

avaldas, et on professionaalne kalur

, töökogemus on sellel alal olemas. Lähivõrgustikus on ainult ema. Elukaaslasega kelle suhtes kuriteo toime pani enam ei suhtle. Vangistus on oma

eesmärgi täitnud ja kinnipeetav leidis, et on asjadest aru saanud. Suhted alkoholi ja narkootikumidega puuduvad. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud.

Kaitsja leidis, et ei saa nõustuda prokuröri seisukohtadega. Iseloomustuse järgi on isik

muutunud korralikumaks ja püüab järgida reegleid. Isik teadvustab enda probleemkohti ja

samuti puuduvad isikul distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on parimas eas töökoha

leidmiseks. Kaitsja leidis, et kinnipeetava kuriteotoimepanemine elukaaslase näol on ära

langenud, sest ta e eetava taotlus on i suhtle elukaaslasega juba üle kolme aasta. Kinnip põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on varasemalt 12-l korral

karistatud. Reaalset karistust kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud

kokkuvõttes raskemaks. Varasemalt oli karistatud korduvalt varavastaste kuritegude eest, kahel korral ka vägivallakuriteo eest. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik.

Varasemad karistused ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole talle positiivset

eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes

kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Vangla poolt koostatud iseloomustusest uue nähtub, et riskianalüüsi hindamise tulemusena

vägivaldse anemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43 %. Isik on kõrgohtlik ja kuriteo toimep riskiprotsent on kõrge. Kohus nõustub prokuröriga, et olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral oleks

ühiskonna ohustatud. anglale avaldanud, et ta ei soovi pärast vabanemist Kinnipeetav on v

uusi kuritegusid ega väärtegusid toime panna, kuid kõik oleneb püsiva töökoha leidmisest.

Selleks, vältida uuesti kuriteo toimepanemist oleks kinnipeetaval vaja kindlat töökohta, kuid seda vabaduses talle garanteeritud ei ole. Isikul on vangla iseloomustusest nähtuvalt tasumata

võlanõudeid ning see on ka põhjus nud ametlikult tööle, sest miks ta pole asu isik ei soovi, et

kohtutäiturid tema raha ära võtaks. Selles järeldab kohus, et vabaduses töö ametliku koha

leidmine ei ole kinnipeetava jaoks prioriteetne, sest ta ei soovi sissetulekutest tasuda võlanõudeid.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (karistatud väärteomenetluse korras AlkS § 70 alusel ), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise

riskifaktoriks. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks isikupuutumatuse, tervise ja vara –

kaitseks si on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimi ennetähtaegselt vabastamata.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal

tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Anu Ammer Kohtunik