2-12-12845/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-12845 Tsiviilasi G K i (Kahk) hagi S N vastu rahalise kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 0 eurot Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 07.02.2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

S N apellatsioonkaebus

Apellant/kostja S N (isikukood XXXXXXX), esindaja v/adv Katrina Juhkami

Vastustaja/hageja G K (isikukood XXXXXXXX), esindaja Monika Meerents-Luberg

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Pärnu Maakohtu 07.02.2014 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jaotada uuesti maakohtus kantud menetluskulud. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.

2. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi jätta rahuldamata; 2) Maakohtus kantud menetluskulud jätta hageja kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada. 4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta vastustaja kanda.

2 5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Asjaolud ja maakohtu otsus 1. 28.03.2012 esitas G K (hageja) Pärnu Maakohtule hagi S N (kostja) vastu võlgnevuse 19 812.61 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2. Pärnu Maakohus jättis 07.02.2014 otsusega hagi rahuldamata ja leidis, et menetluskulud on õiglane jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 4 alusel poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus 3. 12.03.2014 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu otsuse menetluskulude jaotust puudutavas osas ning palub teha selles osas uus otsus, millega jätta kostja menetluskulud hageja kanda.

4. Maakohus rikkus menetluskulude jaotamisel menetlusnormi, kuna antud juhul puudub igasugune alus TsMS § 162 lõikes 1 sätestatud üldreeglist kõrvale kaldumiseks ning menetluskulude poolte kanda jätmiseks. Kaevatavast otsusest nähtuvalt on kohus nõustunud kostjaga, et esinesid kaks alternatiivset alust, mille tõttu hagi rahuldamata jätta. Olukorras, kus kohus nõustub kostja peamiste vastuväidetega, ei ole millegagi põhjendatud kohustada kostjat tasuma enda menetluskulud. Kostja ei kanna riisikot olukorras, kus hageja nõude omandanud isikuna ei suvatse nõude aluseks olevate dokumenditega piisavalt põhjalikult tutvuda.

5. Kohus rikkus ka TsMS § 436 lõiget 1, jättes üldnormist (TsMS § 162 lõikest 1) kõrvalekaldumise põhjendamata. Olukorras, kus kohus rakendab TsMS § 162 lõiget 4, peab ta selgitama, milles seisneb äärmine ebaõiglus või ebamõistlikkus (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-10). Kostja hinnangul puudub antud juhul igasugune alus väita, et menetluskulude väljamõistmine poolelt, kes põhjustas teisele poolele kahel alternatiivsel alusel aegunud hagi tõttu kohtus käimise, oleks äärmiselt ebaõiglane.

3 Vastustaja seisukoht 6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht 7. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on menetluskulude jaotamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning otsus tuleb selles osas tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus. TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab maakohtu otsust ainult menetluskulude jaotuse osas.

8. Maakohus jättis hageja nõude täies ulatuses rahuldamata. Sellises olukorras reguleerib üldnormina menetluskulude jaotust TsMS § 162 lõige 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Erinormina saab rakendada ka sama sätte lõiget 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

9. Maakohus rakendas kulude jaotusel TsMS § 162 lõiget 4, kuid jättis otsuse selles osas täielikult põhjendamata. TsMS § 442 lõike 8 kohaselt peab otsuse põhjendav osa sisaldama kohtu tuvastatud asjaolusid ja nendest tehtud järeldusi, samuti tõendeid, millele kohus on rajanud oma järeldused. Kohtuotsuse põhjendavast osast peab olema selgelt jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine. Menetluskulude jaotuse osas maakohtu otsus seadusele ei vasta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-142-10 selgitanud, et TsMS § 162 lõike 4 rakendamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte kohaldamiseks peavad tõendamist leidma erandlikud asjaolud, milliste tõttu oleks menetluskulude jätmine ainult kaotanud poole kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

10. Käesolevas asjas maakohus selliseid erandlikke asjaolusid ei analüüsinud. Ka ei nähtu selliseid asjaolusid kolleegiumi arvates tsiviilasja materjalidest. Hagi jäi rahuldamata aegumise tõttu. Aegumise vastuväite esitas kostja maakohtus 11.04.2013 ja 01.07.2013 (t II kd lk 26, 106). Hageja vaidles sellele vastu ja menetlus jätkus. Vastuses apellatsioonkaebusele tõi hageja esile kostjapoolse võimaliku menetluse venitamise maakohtus, kuid tsiviilasja materjalidest ei nähtu sellist kostja tegevust või tegevusetust, mida oleks õiglane ja mõistlik lugeda sedavõrd erandlikeks, et oleks alus rakendada TsMS § 163 lõiget 4. Menetluse venitamine, kui sellega kaasnesid täiendavad kulud vastaspoolele, võib anda aluse rakendada TsMS § 169 lõiget 1, kuid seda hageja maakohtus ei taotlenud. Ka ei vaidlustanud hageja maakohtu otsust.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamise korral jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel vastustaja kanda.

Ülle Jänes Mare Merimaa Imbi Sidok-Toomsalu