Legislator Case Law & Legislation
2-14-7002/13 AI generated

2-14-7002/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-14-7002/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt OÜ XXX(registrikood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

Legislator headnote

AI generated

2-14-7002/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2014. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-7002

Tsiviilasi

XXX hagi OÜ XXX vastu töötasu nõudes (töövaidlusasi

nr 4.4-1/2749)

Tsiviilasja hind

261,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin

Sarap, e-post menetlus@ee.maqs.com

Kostja: OÜ XXX, registrikood XXX, asukoht XXX

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX,

e-post XXX

Menetlustoiming

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt OÜ XXX(registrikood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks

välja töötasu 261,84 eurot.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Panna kõik menetluskulud kostja kanda.

3.2.

Mõista kostjalt OÜ XXX hageja XXX kasuks välja menetluskulud

summas 320 eurot (ei sisalda käibemaksu).

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

2-14-7002

2 (3)

(Kentmanni 13, Tallinn, menetlusposti aadress hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee) 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE 89 1010 2200

3479 6011 AS is SEB Pank, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbank AS-is, nr EE 40 3300

3334 1611 0002 Danse Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 Nordea

Bank AB Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Maksekorralduse selgitusse märkida

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

− Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamiseeesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata

õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

− Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

− Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad

menetluskulud. Hageja ei või nõuda täiendavat kulude hüvitamist ega rahalist

kindlaksmääramist, v.a juhul, kui tagaseljaotsus tühistatakse või menetlus taastatakse.

− TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-

10, p 19; Riigikohtu 2. detsembri 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10,

p 10). Menetluskuludehüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja

vajalikkus ning tsiviilasja hind (Riigikohtu 12. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-64-13 p 13 teine lõik). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu

2-14-7002

3 (3)

27. veebruar 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 p 14 neljas lõik). TsMS

§ 175 teine lause näeb ette, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on

selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide,

kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

− Hageja taotleb kostjalt menetluskulude summas 997,10 eurot väljamõistmist, millest

552,24 eurot puudutab menetlust töövaidluskomisjonis ja 444,86 eurot hagimenetlust.

Hageja poolt esitatud arvete kohaselt on lepingulise esindaja tunni hind ilma

käibemaksuta 76,70 eurot ja kokku on kulunud hageja esindajal 13 h. Hageja selgitab,

et õigusabikulud on tasunud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS. D.A.S.

Õigusabikulude Kindlustuse AS on käibemaksukohustuslane ning seega ei ole

õigustatud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamisele. Menetluskulude

koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13

p 16). Seega mõistab kohus menetluskuluv välja kostjalt ilma käibemaksuta summas.

− Kohus tutvunud hageja menetluskuludega leiab, et need kuuluvad rahuldamisele

osaliselt. Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja

edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist

ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (Riigikohtu

22. juuni 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Tulenevalt Riigikohtu

eelviidatud seisukohast jääb hageja taotlus kohtueelsete menetluskulude hüvitamiseks

osas rahuldamata. Kohtu hinnangul ülejäänud osas olid hageja menetluskulud

vajalikud ja põhjendatud.

− Vabariigi Valitsuse poolt 4. septembril 2008 vastu võetud määruse nr 137

„Lepingulise

esindaja

kulude

teistelt

menetlusosalistelt

sissenõudmise

piirmäärad“ (edaspidi „määrus“) § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas

teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär

tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot (hagihind 261,84 eurot) maksimaalselt

sissenõutav kulu 320 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud hagimenetluses

444,86 eurot ületavad kehtestatud piirmäärasid. Seega vähendab kohus hageja

lepingulise esindaja kulusid 320 euroni.

− Eelneva põhjal määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

järgmiselt: lepingulise esindaja tasu 320 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja. Rahuldamata jääb hageja taotlus 677,10 euro saamiseks.

− Kohus saab menetluskulu mõista välja hageja kasuks, aga hagejal on võimalik endal

kostjale või täitemenetluses teatada, et menetluskulude osas kuulub otsus täitmisele

D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik